Obsah (11)

§ 376§ 423§ 168§ 663§ 211§ 460§ 651§ 667§ 162§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-16403 Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Indrek Parrest Tsiviilasi Korte

§ 376

lg 1 sätestab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Sama paragrahvi lõike 4 punkti 3 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Praegusel juhul soovib hageja asendada sooritusnõuet tuvastusnõuetega, mida ei saa pidada hagi eseme asendamiseks

§ 376lg 4 p 3 mõttes.

Kuivõrd kostjad ja kohus ei andnud hagi muutmiseks nõusolekut, jättis kohus hagi muutmise taotluse rahuldamata. Kohus selgitas täiendavalt, et hagejal puudub tuvastusnõuete esitamiseks ka õiguslik huvi ning isegi kui hagi muutmise taotlus rahuldada, ei kuuluks tuvastusnõuded menetlemisele. 8. Kohus leidis, et esialgne hagi tuleb jätta

§ 423

lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

§ 423

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Menetluse käigus on ära langenud vajadus haginõude lahendamiseks, kuivõrd hageja veevarustuse olemasolu ei sõltu enam kostjatest ning hageja nõuet ei saaks enam rahuldada. Reeglina kannab

§ 168

lg 2 ja 4 järgi menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, erandina aga kostja siis, kui hagi läbivaatamata jätmise tingib kostja poolt nõude rahuldamine pärast hagi esitamist. Praegusel juhul tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hagi läbivaatamata jätmise tingib asjaolude muutumine menetluse kestel, mitte see, et hageja poolt esialgu esitatud nõue oleks olnud asjakohatu või see, et kostjad on nõude täitnud. Seetõttu on menetluskulude jätmine ühe poole kanda ebaõiglane. Määruskaebus

1. VS ja MS esitasid 24.03.2016 Harju Maakohtu 08.03.2016 määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uue määruse, millega jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
2. Määruskaebuse kohaselt võõrandasid TL ja SL (kostjad II ja III) neile kuuluva korteriomandi aadressiga Herne 24B-8 kostjale I ja MS-le, kes on alates 28.12.2015 kantud korteri ühisomanikena kinnistusraamatusse.
3. Määruskaebuse kohaselt on menetluskulude jätmine poolte endi kanda põhjendamatu ja ebaõiglane. Kostjad ei nõustu sellega, justkui oleks hageja teinud endast kõik oleneva, et oma kohustust täita. Herne 24A kaasomanikud ei olnud tegelikkuses teinud enam kui 6 aastat mitte midagi selleks, et sõlmida AS-ga Tallinna Vesi liitumisleping ning ehitada välja iseseisev veetrass. Samas on kostjad aastaid käitunud Herne 24A kaasomanikega kannatlikult ning lootnud heas usus, et nad täidavad endale võetud kohustusi. Herne 24B kinnistu kaasomanikud pole teinud kunagi takistusi Herne 24A individuaalse veetrassi ehitamiseks ega veevahenduse jätkamiseks, kui täidetakse viimasena sõlmitud 4 veevahenduse lepingut nr
4. Veevahenduse leping nr 003 lõppes 01.10.
5. 10.02.2016 esitati kohtule 01.12.2015 veetrassi väljaehitamiseks väljastatud ehitusluba, millest nähtub, et taotlus ehitusloa väljastamiseks esitati alles 22.10.
6. Veetrassi ehitamiseks ehitusloa taotlemisest kuni ehitusloa väljastamiseni kulus pisut üle kuu aja ja veetrassi väljaehitamiseks kokku 3 kuud ja 20 päeva. Juhul, kui taotlus ehitusloa saamiseks oleks esitatud 22.06.2015, olnuks veetrass valmis enne veevahenduslepingu nr 003 tähtaja möödumist. Ka kohus on 17.02.2016 määruses viidanud, et hagejate käitumine vee tarbimisel on olnud pahatahtlik ja selgitanud, et hagi tagamise abinõu tuleb tühistada, kuna hageja ei täida enda kohustusi. Hageja on käitunud pahauskselt, sest kostja I pidi tasuma Herne 24A kaasomanike veearveid ning ta pandi sellest tulenevalt majanduslikult raskesse olukorda.
7. Käesoleval juhul tuleneb kohtusse pöördumise initsiatiiv hagejalt ja kostjad on olnud sisuliselt sunnitud kandma menetluskulusid, kuna neil ei ole võimalik valida, kas nad soovivad käesoleva tsiviilasja menetluses osaleda või mitte. Kostja I pakkus ühe võimalusena lahendust, kus sõlmitakse uus leping ja makstakse lepingu 003 järgi tasumisele kuuluv leppetrahv tagasi juhul, kui uue lepinguga (mis jäi hageja tegevuse tulemusel sõlmimata) kokkulepitud tähtajaks ehitavad Herne 24A kaasomanikud veetrassi välja. Hageja ignoreeris kostja I ettepanekut ning pöördus kohtusse. Kostjad pöördusid oma õiguste kaitseks vandeadvokaadi poole, et tagada oma õiguste igakülgne kaitse. Kostjad on sunnitud lisaks hageja pahatahtlikule käitumisele veearvete mittetasumisel kandma õigusteenuse saamisega kaasnenud kulutusi. Kostjate menetluskulude jätmine nende endi kanda oleks ebaõiglane. Lisaks ei ole

§-st 168 tulenevalt võimalik jätta käesoleval juhul menetluskulusid poolte endi kanda. Menetluskulud oleks tulnud jätta hageja kanda. Vastus määruskaebusele

1. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 15. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja I ja MS 09.02.2016 maakohtule esitatud seisukohas teatanud, et VS ja MS omandasid kostjatelt TL-lt ja SL-lt korteriomandi aadressiga Herne 24B-8 ning nad on 28.12.2015 kantud korteriomandi ühisomanikena kinnistusraamatusse. Sealjuures oli menetlusdokumendis kostjatena märgitud VS ja MS. 01.03.2016 seisukohas on juhitud eeltoodule veelkord tähelepanu, kuid maakohus ei ole V ja MS kostjate T ja SL asemel menetlusse astumise osas seisukohta võtnud. Vandeadvokaat Alar Eiche on esitanud Harju Maakohtu 08.03.2016 määruse peale V ja MS nimel määruskaebuse, vaidlustades menetluskulude jaotuse. Määruskaebuses on selgitatud, et kostjad T ja SL on menetluse käigus võõrandanud oma korteriomandi Herne 24B-8 V ja MS-le. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et VS ja MS on esitanud taotluse menetlusse astumiseks TL ja SL asemele. 16.

§ 211

lg 1 sätestab, et kui omaniku ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kinnisasjaga seotud asjaõiguse või seda tagava märke olemasolu või puudumise või kinnisasjaga seotud kohustuse üle, on õigusjärglasel kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei kohaldata

§ 211

lg-s 1 sätestatut, kui 5 asjas tehtav otsus ei kehtiks

§ 460

kohaselt õigusjärglase suhtes.

§ 460

lg 1 kohaselt kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Lõike 2 kohaselt ei kehti otsus menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. Käesolevas asjas on hagi esitatud Herne 24B kaasomanike vastu veega varustamise kohustamise nõudes. VS on olnud algusest peale menetluses. Asja materjalidest võib järeldada, et ka MS oli hagiavalduse esitamisest teadlik. Korteriomandi Herne 24B-8 omandiõiguse üleminek V ja MS-le on tõendatud kinnistusraamatu väljavõttega (I kd lk 189-190). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et

§ 211

lg 1 alusel on VS-l ja MS-l õigus astuda kostjate TL ja SL asemel tsiviilasja menetlusse. 17.

§ 651

ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi määruskaebuses on palutud tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas tervikuna, tuleb arvestada, et määruskaebuse on esitanud üksnes VS ja MS. Seega on maakohtu määrust vaidlustatud osas, millega jäeti VS, TL ja SL menetluskulud nende endi kanda. Kohtulahendit ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis rahuldamata taotluse hagi eseme asendamiseks, jättis hagiavalduse läbi vaatamata ning lõpetas tsiviilasja menetluse. Samuti ei ole maakohtu määrust vaidlustatud osas, milles hageja ning kostjate IV ja V menetluskulud jäeti nende endi kanda. 18. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab

§ 667

lg 2 alusel maakohtu määruse osas, milles kostjate VS, TL ja SL menetluskulud jäeti nende endi kanda ning teeb uue määruse, millega jätab VS, TL ja SL (TL ja SL menetlusõigusjärglased on VS ja MS) menetluskulud maakohtus hageja kanda.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on alates
2. aastast toimunud vee vahendamine aadressilt Herne 24B aadressile Herne 24A tähtajaliste lepingute alusel, millede kohaselt oli hagejal kohustus rajada oma veetrass ning sõlmida liitumisleping AS-iga Tallinna Vesi. Viimati sõlmitud lepingu nr 003 kohaselt pidi hageja omapoolsed kohustused täitma hiljemalt 01.10.
3. Kokkulepitud tähtajaks ei jõudnud hageja oma veetrassi välja ehitada, kuna pidi taotlema veetrassi projektile eraldi ehitusloa ning kostjad seadsid uue lepingu jõustumise sõltuvusse lepingus nr 003 kokkulepitud leppetrahvi tasumisega. Hageja leppetrahvi tasumisega ei nõustunud ning kostjad lõpetasid hageja veega varustamise. Hageja palus hagiavalduses kohustada kostjaid sõlmima hagejaga veevahenduse leping Herne 24A veega varustamiseks ning mitte seadma lepingu jõustumist sõltuvusse lõpparve nr 2015-09 tasumisest. Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjaid lõpetama hageja suhtes kahju tekitav käitumine ja tagada veega varustamine aadressil Herne 24A. Menetluse ajal sai valmis hageja veemõõdusõlm ning hageja ei vajanud enam vee vahendamist kostjate kaudu. Maakohus jättis

§ 423

lg 2 p 1 alusel hagi läbi vaatamata ning menetluskulud poolte endi kanda, põhjendades seda sellega, et hagi läbi vaatamata jätmise tingis asjaolude muutumine menetluse kestel, mitte see, et hageja poolt esialgu esitatud nõue oleks olnud asjakohatu või see, et kostjad on nõude täitnud. 20. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud VS, TL ja SL menetluskulud ebaõigesti nende endi kanda.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lõiked 3-5 reguleerivad menetluskulude jaotamist kompromissi 6 sõlmimise, hagist loobumise ja hagi tagasivõtmise korral. Käesolevas asjas ei esine

§ 168lõigetest 3-5 tulenevaid asjaolusid.

Samuti ei ole hagi läbi vaatamata jätmist tinginud kostjate tegevus. Järelikult puudus maakohtul alus jagada menetluskulusid

§ 168lgs 2 sätestatust erinevalt.

Kolleegiumi hinnangul ei oleks käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude jaotamine teisiti ka

§ 162

lg 4 alusel.

§ 162

lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on 26.01.2011 määruse nr 3-2-1-142-10 p-s 10 selgitanud, et

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on

§ 162lg 4 kohaldamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel.

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaks alust

§ 162lg 4 kohaldamiseks.

21. Eeltoodud asjaoludel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus jättis VS, TL ja SL menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab kostjate VS, TL ja SL (TL ja SL menetlusõigusjärglased on VS ja MS) maakohtu menetluskulud

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

Kuivõrd kostjate IV ja V osas ei ole määruskaebust esitatud, jääb nende osas maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus kehtima. 22. Arvestades, et määruskaebus kuulub rahuldamisele, jäävad ringkonnakohtu menetluskulud

§ 162lg-st 1 lähtudes hageja kanda.

Kuna maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (

§ 174lg 4).

Lähtudes

§ 177

lg 2 määrab maakohus nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulude suuruse tervikuna kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 7