) § 173 lg 1 järgi kindlaks ei määratud.
lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Pooled ei ole ringkonnakohtu otsuse peale maakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramata jätmise osas kaebust esitanud. Hageja esindaja põhjendatud tunnitasu määraks on 120 eurot (ilme käibemaksuta) ja kostja esindaja põhjendatud tunnitasu määraks on 132 eurot (koos käibemaksuga). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sh ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Hageja lepinguline esindaja on esitanud kohtule apellatsioonkaebuse (4,5
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja mõista uue määrusega kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 3488 eurot ning seadusjärgse viivise kuni võlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis ekslikult hageja maakohtus kantud menetluskulu suuruse kindlaks määramata. Otsuse resolutsioonist ja põhjenduste p-st 15 tulenevalt on ringkonnakohus kujundanud oma seisukoha ka maakohtus kantud menetluskulude kohta. Eeltoodut arvestades pidanuks kostjalt hageja kasuks välja mõistma menetluse taastamise kulud maakohtus (2379 eurot) ning lisaks 10% järelejäänud menetluskuludest (1109 eurot). 3 Maakohus lähtus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ekslikult sellest, et menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamisele kulub aega umbes 40 minutit kuni 1 tundi. Selline käsitlus ei vasta
Hageja kõik menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud. 6. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis kostja maakohtus kantud menetluskulude suuruse kindlaks määramata ja määrata need uue määrusega kindlaks. Kostja palub samas tagastada talle
Maakohtu määrus on seaduslik, kuid juhuks, kui ringkonnakohus leiab, et kindlaks saab määrata ka maakohtus kantud menetluskulude suuruse, tuleks kindlaks määrata nii hageja kui ka kostja maakohtus kantud menetluskulud. VASTUSTAJATE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebustest nähtuvalt on mõlemad pooled vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega kohus jättis poolte maakohtus kantud menetluskulude suuruse kindlaks määramata. Hageja vaidlustab maakohtu määrust ka osas, milles määrati kindlaks hageja esindaja ringkonnakohtus kantud menetluskulu (hageja leiab, et tema menetluskulu põhjendatust ja vajalikkust on hinnatud valesti). Kostja ei vaidlustanud määruskaebuses maakohtu määrust osas, milles määrati kindlaks ringkonnakohtus kantud menetluskulu. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. 11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et asjas saab kindlaks määrata üksnes ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulu.
lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.
lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
§ lg 3 esimese lause järgi, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus otsustas praeguse tsiviilasja tehtud otsuse resolutsioonis järgmist: 4 „
lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on selgitanud, et selle sätte järgi toob pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8807, p 14). Seega tuleb lähtuda ringkonnakohtu otsuse ülaltoodud resolutsioonist, mille kohaselt määrati kindlaks üksnes ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud. Praeguses menetluses saab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata tuginedes asjas jõustunud kohtulahendiga otsustatud menetluskulude jaotusele. Tuvastatud asjaoludel ei ole pooled osas, milles maakohtus kantud menetluskulud jäeti kindlaks määramata, ringkonnakohtu otsust vaidlustanud, samuti ei ole pooled toimiku materjalide kohaselt taotlenud kõnealuse otsuse täiendamist.
lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Samuti sätestatakse
lg 1 p-s 1 ja 3, et asja lahendanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata, samuti juhul, kui kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist. Praegusel juhul ei saa kohus teha täiendavat otsust omal algatusel või menetlusosalise taotlusel, sest
12. Hageja leiab määruskaebuses, et tema menetluskulu põhjendatust ja vajalikkust on hinnatud valesti. Vastuseks hageja etteheitele märgib ringkonnakohus esmalt, et iseenesest õige on seisukoht, et
lg 1 alusel lepingulise esindaja kulu hindamisel ei ole põhjendatud lähtuda üksnes dokumendi koostamisele kulunud oletuslikust ajakulust. Sellele juhtis tähelepanu ka ringkonnakohus praeguses tsiviilasjas tehtud otsuses, rõhutades, et menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja keerukust tuleb hinnata konkreetse vaidluse asjaoludest lähtuvalt (III kd, tl 168 pöördel). Määruse põhjendustest nähtuvalt tugines maakohus poolte taotluste lahendamisel vaid sellele, et ühe lehekülje oletuslik ajakulu on asja tavapärasust arvestades 40 minutit. Selliselt ei vasta maakohtu järeldus
Ringkonnakohus saab eeltoodud puuduse hageja määruskaebuse alusel kõrvaldada. Maakohus on ületanud siinkohal diskretsiooni piire, kui ei arvestanud oma kaalumisotsustuse tegemisel kõiki olulisi asjaolusid. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtuvalt kulus tema lepingulisel esindajal maakohtu otsusega tutvumisele ja analüüsile 1,3 tundi; apellatsioonkaebuse koostamisele ja kliendiga arutelule 5,4 tundi; kohtule teate saatmisele ja selle kooskõlastamisele kliendiga 0,15 tundi; kostja vastusega tutvumisele ja analüüsile 1,55 tundi ning ringkonnakohtu 19. jaanuari 2016 määrusega tutvumisele, kohtukirjale vastamisele ja kliendi informeerimisele 0,3 tundi; kohtuistungi eelsele arutelule kliendiga 1 tund; ringkonnakohtu istungi ettevalmistamiseks 3 tundi; 5 kohtuistungile 1,25 tundi ning kohtuistungi järgsele arutelule, istungi protokolliga tutvumisele 0,55 tundi; kokkuvõtliku seisukoha koostamisele 3 tundi (kokku 17,5 tundi). Hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulu on kokku 3317 eurot 71 senti (sh riigilõiv 1000 eurot) (III kd, tl 153 pöördel ja tl 154). Ringkonnakohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga väljatoodud üksiku toimingu põhiselt. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja menetlusdokumentide koostamisele kulunud ajakulu ülepaisutatud. Menetlusosalise esindajal on õigusteenuse osutamiseks vajalik selgitada menetlusdokumentide sisu ja nõustada menetlusosalist edasise tegevuse osas, kuid kolleegiumi hinnangul on hageja esindajal kliendiga suhtlemisele ja aruteludele kulunud ajakulu ülemäärane. Ringkonnakohtu hinnangul on tsiviilasja olemust, keerukust ja mahtu arvestades hageja esindaja toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 7 tundi (s.o ajakulu seoses apellatsioonkaebuse koostamise ja seisukohtade esitamisega kokku 5 tundi ja kohtuistungiga seonduv ajakulu 2 tundi). Selline ajakulu on kooskõlas esitatud dokumentide mahu ja sisuga, samuti mõistliku töömahuga, mis kulub istungi ettevalmistamiseks (dokumentide läbitöötamine, menetlusdokumentide esitamine jms). Ringkonnakohtu eeltoodud seisukoht on seega lõppjärelduses samane maakohtu seisukohaga, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on 7 tundi. Kuivõrd määruskaebusete kohaselt on vaidlustatud ringkonnakohtus kantud menetluskulud üksnes hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas, ei käsitle ringkonnakohus kostja menetluskulude põhjendatud ja vajalikku kindlaksmääramist ringkonnakohtus (maakohus leidis, et kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on 9 tundi). Ringkonnakohus nõustub samuti maakohtu seisukohaga, et hageja esindaja põhjendatud tunnitasu määraks on 120 eurot (ilme käibemaksuta) ja kostja esindaja põhjendatud tunnitasu määraks on 132 eurot (koos käibemaksuga). Kaebustest nähtuvalt pooled selle üle ka ei vaidle. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldusega, et hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu on kokku 840 eurot (120 * 7), millest 10% (84 eurot) tuleb kostjalt välja mõista. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1000 eurot, millest 10% (100 eurot) tuleb samuti kostjalt välja mõista. Kostja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu on kokku 1188 eurot (132 * 9), millest 90% (1069 eurot 20 senti) tuleb hagejalt välja mõista.
lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kuivõrd maakohtu määruse reolutsioonist ei nähtu tasaarvestust, täiendab ringkonnakohus selles osas viidatud sätte järgi maakohtu määruse resolutsiooni. 13.
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Viivi Tomson 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.