Obsah (6)

§ 428§ 168§ 2§ 171§ 174§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-12867 Tsiviilasi Kri

§ 428lg 1 p 3 alusel seoses hageja hagist loobumise vastuvõtmisega.

Hageja on loobunud oma hagist, st nõudest kohustada kostjaid ümber lükkama ebaõiged andmed ja vabandama avalikult hageja ees. 06.10.2016 istungil kohustas kohus hagejat esitama täpsustatud nõue kirjalikult, kuivõrd hageja avaldas kohtuistungil, et loobub senisest nõudest. Kohus määras, et kostjatele tuleb anda tähtaeg uuele nõudele vastamiseks. Hageja avaldust nõude muutmiseks esitanud ei ole ning esitatud on vaid avaldus hagist loobumiseks, seega tuleb hageja avaldust käsitleda loobumisena esialgsest nõudest. Loobumise põhjusena ei saa käsitleda kostjate poolt nõude täitmist, kuivõrd nõuet postituste kustutamiseks ei ole kohtumenetluses esitatud. 2 Kuna hagist ei ole loobutud seetõttu, et kostjad oleksid kohtumenetluses esitatud nõude täitnud, jäävad poolte menetluskulud

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

Menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õigustatud ka põhjendusel, et hageja ise on loonud olukorra, kus üle aasta on menetletud nõuet, millest hageja on nüüdseks loobunud, ning seeläbi tekitanud kostjatele menetluskulusid. Kostjate lepingulise esindaja tehtud toimingute ajakulu ja kantud kulud summas 1060,07 eurot (sh käibemaks) on täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud ning tuleb hagejalt välja mõista. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Kristi Djomin esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. oktoobri 2016 määruse tühistamist osas, millega jäeti poolte menetluskulud hageja kanda, ja uue määruse tegemist, millega jäetakse menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on tsiviilkohtumenetluse ülesandeks asja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (

§ 2). Kohtumenetluse eesmärk peaks olema kokkuvõttes tagada pooltele õigusrahu.

Hageja sai kostjatega suulisele kokkuleppele ehk kostjad kustutasid kõik hagejat halvustavad postitused ning hageja otsustas rahulduda sellise lõpplahendusega. Lisaks leppisid pooled kokku, et pooled kannavad ise oma menetluskulud. Kohtu menetluskulude jaotus ei vasta poolte kompromissile; 2) ei selgitanud kostjate esindaja oma klientidele pakutud kompromissi sisu, mistõttu jäi esialgu kohtus kompromiss sõlmimata. 06.10.2016 kohtuistungi protokollist nähtub, et kostjate lepinguline esindaja oli teadlik, et hageja läheb kostjatega kohtuma, et astuda reaalne samm õigusrahu poole. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

1. Aive Saaver ja MTÜ Lootusekiir vaidlevad määruskaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja vastustajate menetluskulude (kokku 1143,27 eurot (koos käibemaksuga), s.o 1060,07 eurot + 83,20 eurot pärast kaevatava määruse tegemist kantud õigusabikulu + viivis) määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) põhineb määruskaebus hageja paljasõnalistel väidetel, mida ei kinnita ükski tõend. Hageja ilmus 06.10.2016 kostja A. Saaveri juurde, kuid mingisugust kompromissi pooled sõlminud ei ole. Kohtumise juures ei olnud kostja MTÜ Lootusekiir esindajat. Ka määruskaebuses pole hageja selgitanud, kes esindas väidetava kompromissi sõlmimisel MTÜ-d Lootusekiir; 2) nõustuvad kostjad kohtu seisukohaga seoses nõudega (hagi ese), millest hageja loobus. Kohus pole tsiviilasjas menetlenud postituste kustutamise nõuet (sh pole kostjatele tänaseni arusaadav, milliste konkreetsete postituste kustutamist hageja nõudis). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata.
3. Määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust tühistada maakohtu määrust osas, millega jäeti menetluskulud hageja kanda. Hagist loobumise avalduses on hageja palunud lõpetada menetluse seoses hagist loobumisega ning jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd pooled saavutasid kompromissi väljaspool 3 kohut ning pooled nõustusid, et kannavad oma menetluskulud ise (I kd, tl 179-181). Avalduses on hageja tuginenud

§ 428lg 1 p-le 3 ja § 168 lg-le 4.

Tõendeid, mis kinnitaksid kompromissi sõlmimist, kohtule ei esitatud ning väidetavale kompromissi sõlmimisele vaidles kostja vastu. Seetõttu puudus maakohtul ka alus jätta seoses hagist loobumise vastuvõtmisega menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuses esitatud väide, et kompromiss sõlmiti suuliselt ning suuliselt lepiti kokku ka menetluskulude jaotuses, on paljasõnaline. Kompromissi sõlmimise korral puudunuks hagejal vajadus esitada kohtule avaldust hagist loobumiseks ning menetluse oleks saanud lõpetada kompromissi kinnitamisega.

§ 428

lg 1 p-s 4 ja § 168 lg-s 3 sätestatule ei ole hageja tuginenud ning paljasõnaline on väide, et kostjad on tema nõude täitnud. 8.

§ 171

lg 1 alusel jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud hageja kanda.

§ 174

lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse seoses vastuse koostamisega määruskaebusele. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud suuruses 83,20 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 tähenduses ning 83,20 eurot tuleb hagejalt välja mõista.

Koos maakohtus kantud menetluskuludega tuleb hagejalt välja mõista 1143,27 eurot (1060,07+83,20). /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja