1-08-8618/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-8618 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. detsembri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Raido Toming (isikukood 38705162738), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. detsembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohus karistas R. Tomingat 22.10.2008 otsusega KarS § 323 järgi 2 aasta ja § 113 järgi 11 aasta pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus talle üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liitis kohus sellele karistusele Tartu Maakohtu 13.10.2005 otsusega mõistetud 3 aasta 8 kuu 21 päeva pikkuse vangistuse kandmata osa 1 aasta 3 kuud 1 päeva vangistust ja kohtuotsuste kogumis mõistis liitkaristuseks R. Tomingale 13 aastat 3 kuud 1 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 02.02.
7. Karistusaeg lõpeks 02.05.
9. Tartu Maakohus 19.12.2016 määrusega jättis R. Tominga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades vastavat otsustust alljärgmiselt. 2.1 Kohus hindas positiivseks R. Tomingal vabanemisel vanemate juures kindla elukoha ja vanemate materiaalse toe olemasolu, tema suhtes rahaliste nõuete puudumise ja head suhted pereliikmetega, samuti vangistuses mitmete sotsiaalprogrammide läbimise, tugigruppides osalemise, üld- ja kutseharidussüsteemis õppimise, vangla majandustöödel töötamise ja alates 08.052014 abitöölisena metallitööstuses AS EVT Tartu Osakond tööl olemise. Loetletud asjaoludest R. Tominga vabastamiseks kohtu hinnangul aga ei piisanud, s.o olulisem on järgmine. 2.2 R. Tomingat on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral. Praegu kannab ta liitkaristust tapmise, tunnistaja ähvardamise, varguste ja röövimise eest. Kuriteod on läinud raskemaks. Vangla koostatud iseloomustuse andmetel on R. Tominga poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul üldise kuriteo puhul 61% ning uue vägivaldse kuriteo osas 42%. 2.3 R. Toming on varasemalt vabanenud tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt, mille ärakandmata karistuse osa on käesolevas kriminaalasjas liidetud katseajal toimepandud uute kuritegude eest mõistetud karistusele. Seega on süüdimõistetu jätkanud kuritegude sooritamist ajal, mil talle anti võimalus jätkata karistuse kandmist vabaduses. R. Toming on katseajal viibinud kahel korral – esimene katkes kohustuste täitmata jätmise tõttu karistuse täitmisele pööramisega ning teisel korral pani ta toime uue kuriteo, mistõttu karistus pöörati täitmisele. 2.4 Samuti ei ole R. Toming kehtestatud reegleid suutnud järgida ka vangistuses. Tal on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Tartu Vangla karistas teda 18.02.2016 käskkirjaga noomitusega, kuna ta käitus ebaviisakalt; 15.04.2016 käskkirjaga noomitusega, kuna ta viskas telefonitoru vastu seina; 06.04.2016 käskkirjaga kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks, kuna ta omas tubakatooteid selleks mitteettenähtud ajal ja kohas; 27.07.2016 käskkirjaga noomitusega, kuna ta valdas traadijuppi ning 24.03.2016 käskkirjaga kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks 4-kuulise katseajaga, kuna ta käitus ebaviisakalt. 2.5 R. Toming on toime pannud raske kuriteo – inimese tahtliku tapmise ja seda katseajal, kui ta kandis tingimisi karistust samuti esimese astme kuriteo, röövimise eest. Ta on viibinud vangistuses üle 8 aasta 10 kuu, ärakandmata karistus on rohkem kui 4 aastat 4 kuud. R. Tominga käitumine vangistuses näitab, et ta ei ole suuteline kehtestatud reegleid järgima, mistõttu ei ole veendumust, et ta täidaks käitumiskontrolli nõudeid korrektselt. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ning kõrget uute kuritegude riski, on praegusel hetkel R. Tominga vabastamine tingimisi enne tähtaega ennatlik ning riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. MÄÄRUSKAEBUS
10. Kohtumääruse peale esitas kaebuse R. Toming ise, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Edasikaebuse asjakohased argumendid on järgmised. 3.1 R. Toming palub, et ringkonnakohus võtaks arvesse tema vanust kuritegude toimepanemise ajal ning seda, et kuigi kõigi tema kuritegude tõukeks on olnud narkootikumid ja alkohol, on ta valmis vabaduses nende probleemidega tegelema ning anonüümsete alkohoolikute tugigrupis osalema. 3.2 R. Toming leiab ka, et vangla tehtud arvutused uue kuriteo toimepanemise protsendi osas ei saa olla õiged. Nimelt on vangla vääralt märkinud, et ta on abitööline AS-s Vanglatööstus ja see tähendab, et võidi eksida ka tema riskiprotsenti arvutamisel. Samuti ei saa ükski arvutiprogramm arvutada protsente 100% õigsusega. R. Toming palub võimalust tõestada, et on teinud vanglas õiged järeldused ja ellusuhtumist muutnud. Ta ei saa oma vigu olematuks muuta, aga ta tahab ülejäänud elus teha õigeid otsuseid. 3.3 R. Toming märgib veel, et ta on nõus vabanema elektroonilise valve all maksimaalse tähtajaga ja kõige karmimate tingimuste kohaldamisega. Ta soovib vabaduses tööle minna vanglas omandatud keevitaja erialale. Tema vanemad toetavad teda igati ja aitavad nii moraalselt kui materiaalselt ning ta ei soovi neile enam südamevalu põhjustada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud R. Tominga tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata ning määruskaebuse argumendid vastupidisele positsioonile asumiseks mingitki alust ei anna. Kuivõrd esimese kohtuastme vastavad põhistused on asjakohased ning piisavad, apellatsioonikohus neid käesolevas lahendis üle ei korda, vaid rõhutab üksnes põhilisemat ning käsitleb kaebaja argumente. 2 2
12. Kõigepealt peab apellatsioonikohus vajalikuks toonitada, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 4 (kuni 31.12.2014 kehtinud KarS § 76 lg-s 3) sätestatud materiaalseid eeldusi kaaludes tekkima veendumus nii selles, et isik suudab katseaja läbida edukalt, kui ka selles, et ta ei pane vabaduses toime uusi kuritegusid. R. Tominga puhul sellist positiivset tulevikuprognoosi aga teha ei saa. Nimelt viitavad tema jätkuvale ohtlikkusele, samuti tekitavad kahtlusi kinnipeetava suutlikkuses läbida katseaeg, tema korduv kriminaalkorras karistatus, kuritegude asjaolud ja nende muutumine ajas raskemaks, kuritegude sooritamine tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega kaasunud katseajal ning teave temal mitmete distsiplinaarkaristuste olemasolust. Tõsi, R. Toming on vangistuses läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, osalenud tugigruppides ja majandustöödel, töötanud väljaspool vanglat, õppinud üld- ja kutseharidussüsteemis ning oma sõnade kohaselt kahetseb enda varasemat kuritegelikku eluviisi, kuid selle pinnalt tema edasist seaduskuulekust kriminaalkolleegiumi hinnangul järeldada siiski ei saa. Selle tagamiseks ei oleks piisav ka kriminaalhooldus ühes käitumiskontrolli kohaldamise, elektroonilise valve ja lisakohustuste määramisega.
13. Määruskaebuse väited ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena, kuna R. Tominga nimetatud asjaolud (s.o viide tema vanusele kuritegude toimepanemise ajal, tema kahetsemisele ja lubadustele edaspidiseks) ei luba teha järeldust selle kohta, et kantud karistus on praeguseks oma eesmärgi juba täitnud. Mis puutub aga kinnipeetava väitesse selles, et vanglas läbiviidud riskihindamises võib esineda viga, siis selle õigsust kolleegium ei hinda. Nimelt on Tartu Vangla koostatud iseloomustus (ja veelgi kitsamalt: selle iseloomustuse üks osa ehk riskiprotsent) vaid üks tegur, mida maakohus KarS § 76 lg-s 4 nimetatud aspekte analüüsides arvestas ning mida vaatab nüüd ka apellatsioonikohus. Ehk siis kohtute lõppotsustuse seisukohalt riskiprotsentide arvnäitajatel mingitki otsustavat tähendust olnud ei ole. Samuti nagu sellelgi, et vangistusasutus on R. Tominga märkinud AS-s Eesti Vanglatööstus töötama mitte keevitajana, vaid abitöölisena.
14. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus