1-09-1538/62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-1538 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. detsembri 2016 määrus Mart Uuetoa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Mart Uuetoa (isikukood 36506210264), määruskaebus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. detsembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu 11.05.2009 otsusega tunnistati M. Uuetoa süüdi KarS § 113 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 16.08.
7. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 13.01.2010 määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.08.2008 ja lõpeb 16.02.
9. Tartu Vangla esitas
10. novembril 2016 Tartu Maakohtule materjalid M. Uuetoa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS
11. Tartu Maakohus jättis oma
12. detsembri 2016 määrusega M. Uuetoa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
13. M. Uuetoad on kriminaalkorras karistatud viiel korral (4 karistust kustunud). Varasemalt on M. Uuetoa süüdi mõistetud tervisevastaste süütegude eest, s.o kehaline väärkohtlemine ja ähvardamine. Neljal korral on M. Uuetoale kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Käesoleva kuriteo – tapmise - pani toime paar päeva pärast viimase karistuse kandmiselt vabanemist.
14. Kohtu hinnangul on M. Uuetoa poolt toimepandud kuriteo asjaolud äärmiselt rasked. Isikuvastane kuritegu on toime pandud M. Uuetoa ema suhtes. M. Uuetoa on kannatanu suhtes kasutanud äärmist jõhkrust ja kuriteo toimepanemise ajal oli M. Uuetoa alkoholijoobes. Lisaks tuleb kohtu hinnangul arvestada, et enne eluvastase kuriteo toimepanemist on M. Uuetoad korduvalt karistatud ema suhtes toimepandud vägivallategude eest. Vägivaldsuse aste on muutunud ajas üha raskemaks. Karistuseks mõisteti M. Uuetoale 10 aastat 6 kuud vangistust, mille eest on ära kandnud ligikaudu 8 aastat 4 kuud. Hinnates kuriteo asjaolusid ja M. Uuetoa varasemat elukäiku, ei ole senini ärakantud karistus proportsionaalne toimepandud kuriteoga.
15. Kohus luges positiivseks sotsiaalprogrammides osalemise, toidukäitleja toiduhügieeni koolituse ja vabanemiseelset nõustamise ja osalemise tööhõives majandusabitöödel. M. Uuetoal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, vabanemisel on olemas elukoht – MTÜ Lootuse Külas, kus tal on võimalik osaleda 10-kuulises alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmis. Võttes arvesse, et M. Uuetoa on ka varasemalt üritanud alkoholi tarvitamisest loobuda (on olnud alkoholiravil Wismari haiglas ja ravi tulemusena oli kaine ligikaudu 5 aastat), kuid alustas uuesti tarvitamist, leidis kohus, et lõplik harjumusest loobumine saab M. Uuetoa jaoks olema äärmiselt keeruline. Üksnes õe toetus ei pruugi olla piisav selleks, et M. Uuetoal oleks tagatud moraalne toetus. Seega ei ole kohtul kujunenud veendumust, et M. Uuetoa puhul oleksid tagasilanguse võimalused minimaalsed.
16. Kohus on seisukohal, et M. Uuetoa tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et M. Uuetoa tingimisi vabastamist karistuse kandmiselt ei võimalda tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja tema isik. Kohus, võttes arvesse toimepandud kuriteo asjaolusid ja mõistetud karistusaja pikkust, on seisukohal, et M. Uuetoa tingimisi ennetähtaegne vabastamine ligikaudu 2 aastat 2 kuud enne karistusaja lõppu ei ole proportsionaalne toimepandud kuriteoga. MÄÄRUSKAEBUS
17. Tartu Maakohtu
18. detsembri 2016 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Uuetoa, kes taotleb enne tähtaega vabastamise otsuse uuesti arutlusele võtmist.
19. Kaebaja väitel ei olnud tegemist tahtliku tapmisega ning puuduvad tunnistajad, kes kinnitaksid, et M. Uuetoa suhtumine oleks vägivaldne või agressiivne. M. Uuetoa kahetseb oma ema surma. Samuti ei õigusta M. Uuetoa sõltuvust – alkoholiprobleemid on tulnud kodust. M. Uuetoa on vangistuses loobunud suitsetamisest.
20. 25.05.2009 ristiti M. Uuetoa Tallinna vanglas kristlikku usku ning ta on huvitatud teoloogilistest õpingutest. Samas on M. Uuetoa isiklik moraal ja väärtushinnangud jäänud kohtu tähelepanuta.
21. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel valis M. Uuetoa teadlikult MTÜ Lootuse küla, mille programm on kristlikel alustel. Varasem elustiil ja keskkond on välistatud, sest kaebaja hinnangul on ainuõigeks elukeskkonnaks kristlik kogudus. Kaebaja väitel ei ole ta õde ainuke lähivõrgustikus olev tugi ning M. Uuetoa ei ole ühiskonnale kuidagi ohtlik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu
23. detsembri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tartu Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, mistõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
24. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides KarS § 76 lg-s 2 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid. Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle positiivset, mistõttu ei ole maakohus M. Uuetoa ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. Maakohus on toonud 2 2 õigesti välja, et M. Uuetoa ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige M. Uuetoa varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik. Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on M. Uuetoa puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.
25. Kaebaja toob välja, et tegemist ei olnud tahtliku tapmisega, M. Uuetoa ei ole agressiivne või vägivaldne, ta ei ole ohtlik ühiskonnale. Ringkonnakohus selgitab, et tingimisi ennetähtaegsest vangistusest vabastamise otsustamisel ei hinnata ümber kohtu poolt isikule mõistetud karistust, samuti isiku süüd. Ennetähtaegsel vabastamisel arvestatakse materiaalseid tegureid tulenevalt KarS § 76 lg-st
26. Maakohus on neid hinnanud ning toonud välja positiivsed tegurid (sotsiaalprogrammides osalemine, toidukäitleja koolitus, vabanemiseelne nõustamine, tööhõives osalemine, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, võimalik elukoht MTÜ Lootuse külas) ning toonud esile, et M. Uuetoa varasem käitumine on negatiivne (käitumismustrid ei ole ajas muutunud, on toime pannud kuritegusid korduvalt) ja kuriteo toimepanemise asjaolud rasked (isikuvastane kuritegu – oma ema tapmine). M. Uuetoad on karistatud korduvalt, vähem oluline ei ole märkida, et käesoleva kuriteo pani toime vaid paar päeva pärast eelmiselt karistuselt vabanemist, nagu tõi välja ka maakohus. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Uue kuriteo toimepanemise riski hindab kohus kõrgelt, 2 aasta jooksul on tõenäosus 34%. Samuti on oluline välja tuua, et vangla ning prokuratuur ei toeta M. Uuetoa ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
27. Kaebaja hinnangul ei ole kohus ja vangla piisavalt arvesse võtnud, et M. Uuetoa on ristitud kristlikku usku ning on huvitatud teoloogilistest õpingutest. Minimaalselt tähelepanu on pööratud M. Uutoa isikliku moraali ja väärtushinnangute muutumisele. Ta soovib ennetähtaegsel vabanemisel minna MTÜ Lootuse külasse, kuna selle programm on kristlikel alustel ja see välistab varasema elustiili ja keskkonna. Nähtuvalt vangla iseloomustavast materjalist on kinnipeetav läbinud leerikooli ja piiblikooli ning soovib saada diakoniks. Selline suhtumine ja eesmärkide seadmine on küll positiivne, kuid kohtu hinnangul ei ole raske kuriteo eest karistuse kandmine käesolevaks hetkeks täitnud oma eesmärki, mistõttu oleks M. Uuetoa vangistusest ennetähtaegne vabastamine ennatlik. MTÜ Lootuse Küla on küll abiks resotsialiseerumisel, kuid tegemist on vaid ajutise lahendusega, mistõttu ei ole kohus veendunud, et alkoholisõltuvusega isik, kes on juba Wismari haiglas viibinud, kuid asunud pärast ravi uuesti alkoholi tarvitama, suudab täita ühiskonnas kehtestatud reegleid ning muuta oma varasemaid käitumismustreid. Seetõttu tuleb M. Uuetoal jätkata vangistuses oma karistuse kandmist.
28. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas