1-16-10435/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10435 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. detsembri 2016 määrus Eigi Unga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Eigi Unga (isikukood 37910096517), määruskaebus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. detsembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. aprilli 2005 otsusega tunnistati E. Unga süüdi KarS § 114 p 1 järgi ning teda karistati 17aastase vangistusega alates 11.11.
8. Karistusaja lõpp saabub 10.11.
10. Tartu Vangla esitas
11. novembril 2016 Tartu Maakohtule materjalid E. Unga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. MAAKOHTU MÄÄRUS
12. Tartu Maakohus jättis oma
13. detsembri 2016 määrusega E. Unga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
14. E. Ungat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Varem on teda korduvalt karistatud vara- ja isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Praegu kannab ta vangistust inimese tapmise eest julmal ja piinaval viisil. Suur tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks on siis, kui süüdimõistetu tarvitab alkoholi või kui tekib konfliktsituatsioon. Vangla on pidanud süüdimõistetut kõrgohtlikuks avalikkusele ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva paari aasta jooksul on suhteliselt kõrge, kuigi ta on vangistuse ajal läbinud mitmed olulised sotsiaalprogrammid („12 Sammu“, „Vihajuhtimine“, „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Õige hetk“) ning omandanud põhihariduse.
15. Kuna E. Ungal on mõistetud vangistusest kandmata ligi 5 aastat ja kehtiv seadus võimaldab KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli kohaldada vaid 2 aasta vältel, siis jääks praeguse vabastamise puhul alkoholi tarvitamise keelu kohaldamine katseajast üle 2 korra lühemaks ega vähendaks piisavalt süüdimõistetu vanglast vabanemisega kaasnevaid riske. Ka leiab maakohus sooritatud kuriteo laadi ja raskust arvestades, et kantud vangistus ei ole veel piisav, et täita oma üldja eripreventiivset eesmärki, sest üldjuhul peaks raske isikuvastase kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Süüdimõistetu vabastamine vangistusest enne tähtaja lõppemist riivaks oluliselt õiguskorra kaitsmise huve ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Erandlikud asjaolud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks puuduvad.
16. Kohtul ei ole tekkinud kindlat veendumust, et E. Unga ei kujutaks praegu vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks vaatamata sellele, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt, on läbinud olulised sotsiaalprogrammid, omandanud põhihariduse, puidupingitöölise ja keevitaja kutsed, omab kindlat elukohta ja lähedaste toetust.
17. Need positiivsed jooned, mis on viimastel aastatel tekkinud E. Unga käitumises väärivad küll tunnustust, kuid ei kinnita veel pöördumatut ja püsivat muutust tema väärtushinnangutes. Kuna positiivsete väärtushinnangute kinnistumine nõuab üsna pikka aega ja isiku vankumatut tahet, siis oleks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegu liiga ennatlik. Järelikult on süüdimõistetul vaja veel jätkata vangistuse kandmist. MÄÄRUSKAEBUS
18. Tartu Maakohtu
19. detsembri 2016 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu E. Unga, kes taotleb Tartu Maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega E. Unga ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
20. Kaebaja selgitab, et tema ohtlikkust vähendavateks teguriteks on vangistuses läbitud sotsiaalprogrammid, mis on avaldanud positiivset mõju. E. Unga on omandanud põhihariduse, puidutisleri, keevitaja eriala ja töötab vedelvärvijana. Vabanedes on E. Ungale garanteeritud töökoht sotsiaalhoole ühingu poolt, garantiikirja nad ei väljasta.
21. E. Unga on käitunud oma senise karistuse kandmise ajal korrektselt ja demonstreerinud muutusi oma käitumises ja suutlikkust oma käitumist kontrollida. Vastavalt Riigikohtu määrusele nr 3-1-1-96-06 on vangistatu ennetähtaega vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguskuulekas käitumine vangistuse ajal. E. Ungal on see tingimus täidetud, on aru saanud oma kuriteo tõsidusest ja sellega kaasnenud tagajärgedest ning on vanglas üles näidanud tahet seaduskuulekaks eluks. Kaebaja hinnangul ei tohi seejuures arvestada arhiveeritud kriminaalkaristustega.
22. Kaebaja ei nõustu maakohtu määruses viidatud alkoholi tarvitamise keelu piiratud ajale, mis ei vähendaks piisavalt vabanemisega kaasnevaid riske, kuna E. Unga on oma elu täielikult ümber hinnanud ning alkoholi tarvitamist enam tulevikus ei toimu, ta pole juba üle 12 aasta alkoholi tarvitanud. Kaebaja leiab, et kriminaalhoolduse abiga on võimalik teda toetada ja jälgida ning teda positiivselt mõjutada.
23. Kaebaja ei nõustu, et seisukohaga, et seni kantud vangistus (12 aastat 1 kuu 15 päeva) ei ole veel piisav ning raske isikuvastase kuriteo puhul peaks toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Kaebaja loetleb mitmeid kinnipeetavaid, keda on analoogsete kuritegude eest ennetähtaegselt vangistusest vabastatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2 2
24. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Tartu Maakohtu
25. detsembri 2016 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tartu Maakohus on määruses kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
26. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestab kohus asjaolusid kogumis järgides KarS § 76 lg 2 p-s 2 toodud formaalseid ning lg-s 4 toodud materiaalseid nõudeid. Maakohus on hinnanud asjaolusid kogumis ning leidnud, et negatiivsed faktorid kaaluvad üle positiivset, mistõttu ei ole maakohus E. Ungat ennetähtaegselt vangistusest vabastanud. E. Unga ennetähtaegse vabastamise välistavad KarS § 76 lg-t 4 hinnates eelkõige E. Unga varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik. Tartu Maakohus on määruses selgelt põhjendanud, millised asjaolud on E. Unga puhul teguriteks, mille tõttu tuleb ta jätta ennetähtaegselt vabastamata.
27. Kaebaja on toonud välja teda iseloomustavad positiivsed tegurid – läbitud sotsiaalprogrammid, põhihariduse ja eriala omandamine, töötamine vangistuse ajal, garanteeritud töökoht ennetähtaegsel vabanemisel. Ka kohus on toonud välja eelnimetatud tegurid, lisaks lähedaste toetuse olemasolu. Positiivne on ka, et E. Ungal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kaebaja on toonud välja riigikohtu seisukoha, mille kohaselt on isiku hea käitumine vangistuse ajal oluliseks tingimuseks ennetähtaega vabastamise otsustamisel. Ringkonnakohus selgitab, et hea käitumine vangistuses on üheks tähtsaks faktoriks KarS § 76 lg 4 aluste hindamisel, kuid arvesse tuleb võtta ka teisi aluseid, sh süüdlase isikut, tema käitumismustreid ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, tingimusi vabanemisel.
28. Kaebaja hinnangul ei tohi arvestada arhiveeritud karistustega. Ringkonnakohus selgitab arhiveeritud kriminaalkaristuste kohta järgnevat – arhiveeritud karistused on isikut iseloomustav materjal, millega saab anda hinnangu KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud süüdlase isiku ja tema käitumismustrite kohta vabaduses viibides. Korduv karistatus näitab, et tegemist isikuga, kes suhtub hoolimatult õiguskorda. E. Ungat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, teda on karistatud salajaste varguste, avalike varguste, raskete kehavigastuste tekitamise ja kinnipeetava poolt alkohoolse joogi ning muu piiritust sisaldava aine valmistamise, omandamise ja valdamise ning arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest, käesolevat karistust kannab E. Unga mõrva eest. Kuritegude dünaamika on muutunud ajas raskemaks. Ringkonnakohus hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse riski E. Unga poolt keskmisest kõrgemaks – vangla hinnangul on uue üldise kuriteo toimepanemise risk järgmise 2 aasta jooksul 36% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise risk 42%. Oluline on ka märkida, et prokuratuur ning vangla ei toeta E. Unga tingimisi vangistusest ennetähtaegset vabanemist.
29. Kaebaja leiab, et maakohtu seisukoht, mille kohaselt alkoholi piirang piiratud aja jooksul ei ole mõistlik, on väär. E. Unga on loobunud alkoholist. Nähtuvalt vangla esitatud materjalidest on E. Unga kuritegude toimepanemise soodusteguriks impulsiivsus ja alkoholi kuritarvitamine. On positiivne, et E. Unga soovib loobuda alkoholi tarvitamisest, kuid seda tõsimeelset kindlust loobumiseks saab kontrollida alles vangistusest vabanemisel. Seetõttu on maakohus toonud välja põhjendatud kahtluse, et olukorras, kus süüdimõistetul on vangistusest kandmata ligi 5 aastat ning KarS § 75 alusel saab kohaldada alkoholi tarvitamise keeldu vaid 2 aasta vältel, siis jääks käesoleval hetkel ennetähtaegse vabastamise puhul alkoholi tarvitamise keelu kohaldamine katseajast üle 2 korra lühemaks, seega ei vähenda piisavalt ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega kaasnevaid riske.
30. Kaebaja ei nõustu, et kohtu seisukohaga, et senini kantud vangistus (12 aastat 1 kuu 15 päeva) ei ole veel piisav ning raske isikuvastase kuriteo puhul peaks toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. 3 3 Käesoleval juhul on maakohus järeldanud õigesti, et E. Unga puhul ei ole karistuse kandmine täitnud oma eesmärki. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Seejuures on ringkonnakohus seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval juhul ei esine E. Unga puhul erandlikke asjaolusid, õigustamaks ennetähtaegset vangistusest vabanemist raske isikuvastase kuriteo toimepanemisel rohkem kui 4 aastat enne karistusaja saabumise lõppu, mistõttu on maakohtu määrus põhjendatud ja korrektne.
31. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk 4 /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus