Obsah (9)

§ 142§ 187§ 317§ 407§ 468§ 174§ 138§ 139§ 162

Tsiviilasi nr 2-16-103079 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende es

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. K. K. esitas Tartu Maakohtule hagi V. T. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.11.2015 üürilepingu. Üürilepingu kohaselt oli kostja kohustuseks tasuda eluruumi kasutamise eest üüri 100 eurot kuus ning sellele lisandusid kõrvalkulud vastavalt Korteriühistu Kreutzwaldi 26 poolt esitatud arvele ning kasutatud elektri eest vastavalt energiamüüjate poolt esitatud arvetele. Üüri tasumise kuupäevaks oli üürilepingu p 2.2 kohaselt järgneva kuu
2. kuupäev.
3. jaanuaril 2016 saabus detsembrikuu üüri ja kõrvalkulude tasumise aeg ning mõni päev enne tähtaja saabumist helistas hagejale V. T. ning ütles, et kuna viibib hetkel Soomes, ei saa ta tähtaegselt oma kohustust täita ning lubas ülekande teha
4. jaanuari 2016 ennelõunal arvestusega, et raha oleks laekunud sama päeva tööpäeva lõpuks. Hageja nõustus selle ettepanekuga. Kuna hageja avastas
5. jaanuaril, et detsembrikuu üüri ning kõrvalkulude eest ei olnud raha arveldusarvele laekunud, helistas ta
6. ja 20 jaanuaril k.a korduvalt V. T. , kuid viimane ei vastanud telefonile. Seejärel saatis hageja 20.01.2016 e-posti aadressile (veikotalen@gmail.com), mille kostja oli üürilepingu sõlmimisel andnud, üürilepingu ülesütlemisavalduse alates 31.01.
7. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue 495,70 eurot ja viivis 36,29 eurot, kokku 531,99 eurot.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Rahvastikuregistri andmebaasi järgi on kostja registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 37). Tartu Maakohtu 22.märtsi 2016.a. määrusega on V. T. kuulutatud tagaotsitavaks (tl 3536). Tartu Vangla kirja kohaselt (tl 40) ei ole V. T. veel tabatud. Tolli- ja Maksuameti andmebaasis (tl 43) on viimased andmed V. T. teostatud maksustatavate väljamaksete kohta juunist 2015.a. Menetlusdokumentide kättesaamise kohta e-aadressil veikotalen@gmail.com andmed puuduvad (tl 42), tel nr 53239471 ei ole kasutusel (tl 43). Kuna kohtul puuduvad andmed V. T. asukoha kohta, tema elukoht on registri kohaselt määratud kohaliku omavalitsusüksuse täpsusega ning ei ole ka muul viisil olnud võimalik tema asukohta teada saada ja V. T. menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetada, toimetas kohus menetlusdokumendid V. T. kätte dokumendi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 04.10.2016 ning loetakse vastavalt

§ 317lg-le 5 kättetoimetatuks.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. 2

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 495,70 eurot ja viivis 36,29 eurot, kokku 531,99 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 125 eurot, mis on

§ 138

lg-te 1, 2 ning

§ 139lg-st 2 alusel põhjendatud menetluskulu.

Tulenevalt

§ 162lg-st 1 tuleb jätta hageja menetluskulud summas 125 eurot kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 3