← Eesti

1-10-3015/164

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-3015 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. detsembri 2016 määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne Dmitri Filippovi osas Süüdimõistetu Dmitri Filippov (isikukood 38306154914), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
  4. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  5. detsembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Viru Maakohtu
  7. jaanuari
  8. a otsusega tunnistati Dmitri Filippov süüdi KarS § 214 lg 2 p 5 järgi. Teda karistati 4 aasta pikkuse vangistusega. D. Filippov asus nimetatud karistust kandma
  9. novembril
  11. Viru Maakohtu
  12. novembri
  13. a määrusega vabastati D. Filippov tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu
  14. jaanuari 2011 otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Katseaeg määrati kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni
  15. novembrini 2015, millest esimeseks viieks kuuks kohaldati süüdlase suhtes elektroonilist valvet. Katseajal kohustati D. Filippovit järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,9 sätestatud kohustusi. D. Filippovile määratud katseaeg algas
  16. novembril
  18. Viru Maakohtu
  19. jaanuari 2015 määrusega nr 1-10-3015 määrati D. Filippovile KarS § 75 lg 2 p 8 alusel täiendavaks kohustuseks osaleda sotsiaalabiprogrammis.
  20. Viru Maakohtu
  21. aprilli 2015 määrusega nr 1-10-3015 määrati D. Filippovile KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendavaks kohustuseks pöörduda psühhiaatri poole ja alluda alkoholivastasele ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud, määrates selle kohustuse täitmise tähtajaks
  22. mai
  24. Viru Maakohtu
  25. juuli 2015 määrusega nr 1-10-3015 rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele D. Filippovile Viru Maakohtu
  26. jaanuari
  27. a kohtuotsusega nr 1-10-3015 KarS § 214 lg 2 p 5 järgi mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 11 kuud 7 päeva vangistust. D. Filippovi karistuse kandmise alguseks loeti
  28. juuli
  30. Viru Maakohu
  31. septembri 2016 määrusega vabastati D. Filippov tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu
  32. jaanuari 2011 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o
  33. juuni
  34. Ta määrati katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,7,8 sätestatud kohustusi. D. Filippovile määratud katseaeg algas
  35. oktoobril
  38. oktoobril 2016 saabus Viru Maakohtule kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne D. Filippovile mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks, sest kriminaalhooldusalune ei järgi kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
  39. Viru Maakohtu
  40. detsembri 2016 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-10-3015 rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele D. Filippovile Viru Maakohtu
  41. jaanuari 2011 kohtuotsusega nr 1-10-3015 KarS § 214 lg 2 p 5 järgi mõistetud ja ärakandmata karistus 6 kuud 20 päeva vangistust. D. Filippovi karistuse kandmise algust loetakse tema kinnipidamisest, s.o
  42. novembrist
  43. Kohus tuvastas, et süüdimõistetu ei järgi KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet – ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Väärib märkimist, et kriminaalhooldusametnikul ei ole hooldusalusega toimunud isegi esmakohtumist, sest hooldusalune, vaatamata korduvatele kutsetele, registreerimisele ei ilmunud. Kodukülastusel
  44. oktoobril 2016.a D. Filippovi elukohta selgus, et ta on vanaema sõnul talle saadetud kutsed, ilmuda
  45. oktoobril 2016 ja
  46. oktoobril 2016, kätte saanud. Vanaema lubas edastada D. Filippovile info, et viimane peab ilmuma registreerimisele
  47. oktoobril
  48. Nimetatud kuupäeval helistas kriminaalhooldusametnikule D. Filippovi ema, kelle sõnul D. Filippov keeldub tulemast registreerimisele. Ka edaspidiselt ei ole hooldusalune registreerimisele ilmunud. Seega on D. Filippov taaskord alustanud käitumist viisil, mis ei võimalda tema suhtes kriminaalhooldust teostada. Mõjuvaid põhjuseid, mis kuidagi võiksid D. Filippovi käitumist õigustada, kohus erakorralist ettekannet läbi vaadates ei leidnud. D. Filippov on hoidunud tahtlikult kõrvale kriminaalhooldusnõuete täitmisest. Arvestades kõike määruses eeltoodut, saab taaskord asuda seisukohale, et D. Filippov ei ole motiveeritud oma kandmata jäänud karistust vabaduses kandma. Mis puutub D. Filippovi kohtuistungil antud lubadustesse, siis arvestades tema varasemat käitumist, ei ole need kohtu arvates tõsiseltvõetavad.
  49. Kohus tegi
  50. detsembril
  51. a määruse, millega parandas oma
  52. detsembri 2016 määruse resolutsiooni, lugedes õigeks järgneva sõnastuse: „Rahuldada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Krista Schönbergi erakorraline ettekanne 24.10.2016 ja pöörata täitmisele Dmitri Filippovile (isikukood 38306154914, elukoht XXX , ei tööta) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-10-3015 21.01.2011 KarS § 214 lg 2 p 5 järgi mõistetud ja ärakandmata karistus 8 kuud 20 päeva vangistust“. MÄÄRUSKAEBUS
  53. Viru Maakohtu määruse peale esitas edasikaebuse D. Filippov, kes taotleb Viru Maakohtu
  54. detsembri
  55. a määruse tühistamist. Ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg. Kuna vigade parandamise määruse sai D. Filippov kätte
  56. detsembril 2016, siis tuleks 15-päevast kaebetähtaega lugeda alates sellest päevast. 2 D. Filippov nõustub maakohtuga, et tal oli probleeme nõuetele allumisega. Seda tunnistas ta nii kohtus, kui ka eraviisilistel kohtumistel kriminaalhooldajale. Teistkordselt sama karistust Viru Vanglas kandes otsis D. Filippov abi – läbis erinevaid sotsiaalprogramme ning käis mitme psühholoogiga vestlemas. Samuti läbis D. Filippov nõustamise kursused. Vangistuses distsiplinaarrikkumised puudusid ning D. Filippov paigutati avavanglasse. Kohus vabastas ta ennetähtaegselt
  57. oktoobril
  58. Vabanedes selgus, et vaatamata erinevate programmide läbimisele, oli määruskaebuse esitaja vabaduses sama nõrk nagu varem. Probleemid algasid juba teisel nädalal. Vaatamata probleemi tõsidusele D. Filippov abi ei otsinud. Saades aga teada, et vanglasse tuleb igal juhul minna, pakkis ta ise asjad ja helistas Tapa politseijaoskonda. Seal ilmnes, et D. Filippovil on stress ja depressioon. Vestlusel kriminaalhooldajaga lubas D. Filippov, et otsib abi psühhiaatrilt ning hakkab ravima alkoholismi. Ravi saab D. Filippov vaid vabaduses, vangla on talle omalt poolt juba kõik andnud. Vanglas on ta teinud kõik endast oleneva, et vabaduses probleeme vältida. Uusi kuritegusid ei ole D. Filippov toime pannud. Samas ei saa ta hakkama iseendaga. Kohtus lubas D. Filippov, et läheb psühhiaatri vastuvõtule, samuti selgitas, et tal on mitu töökohta, ent kohus sellega ei arvestanud. D. Filippov leiab, et kandes ära karistuse Viru Vanglas, seisab ta vabanedes jälle samade probleemide ees, mistõttu oleks talle hädavajalik ravi. Praegu on tal selleks olemas ka rahalised vahendid. D. Filippov on nõus kohe ravile minema, alluma käitumiskontrollile ning täitma kõiki nõudeid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  59. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma otsustust järgmiselt.
  60. Esmalt märgib apellatsioonikohus, et loeb D. Filippovi poolt Viru Maakohtu
  61. detsembril
  62. a määruse peale
  63. detsembril
  64. a esitatud kaebuse tähtaegseks, kuna see on esitatud seaduses sätestatud 15-päevase kaebetähtaja jooksul. Seetõttu ei tõusetu vajadust arutada D. Filippovi taotlust kaebetähtaja ennistamiseks.
  65. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et talle etteheidetavad rikkumised on aset leidnud. Kaebuse keskseks teesiks on, et karistus tuleks jätta täitmisele pööramata, kuna vangistus ei saa D. Filippovile enam midagi pakkuda (läbitud on sotsiaalprogrammid ja nõustamised), küll aga saaks ta ravida end vabaduses. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei kao tema probleemid ka karistuse täielikul ärakandmisel. 13.1 Ringkonnakohus märgib, et KarS § 76 lg 7 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kohtul kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel valida kolme variandi vahel: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule; 2) pikendada käitumiskontrolli tähtaega kuni katseaja lõpuni või 3) pöörata karistus täitmisele. 13.2 D. Filippov on tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud Viru Maakohtu
  66. septembri 2016 a määrusega. Tema katseaeg algas
  67. oktoobril
  68. a ja lõppeks
  69. juunil
  70. Seega on D. Filippovile määratud katseaeg kuni ärakandmata karistusaja lõpuni, mistõttu seda pikendada ei saa. Liiatigi ei oleks olukorras, kus süüdlane on tahtlikult eiranud katseaja tingimusi juba katseaja alguses ning ei ole ilmunud vaatamata korduvatele kutsetele isegi esmakohtumisele kriminaalhooldusosakonda, selline pikendamine ka otstarbekas. 13.3 Ringkonnakohus ei pea võimalikuks ka D. Filippovile täiendavate kohustuste määramist. Tegemist on isikuga, keda on tingimisi ennetähtaegselt vabastatud juba mitmendat korda, ent kes sellele vaatamata ei ole suutnud katseaja tingimusi täita. Seejuures väärib märkimist, et D. Filippov 3 vabastati esimest korda tingimisi ennetähtaegselt Viru Maakohtu
  71. jaanuari 2011 otsusega mõistetud karistusest Viru Maakohtu
  72. novembri 2013 määrusega. Vabastamisjärgsel perioodil koostati tema suhtes kolm erakorralist ettekannet. Tema käitumine oli probleemne juba eelmisel katseajal – esines nii registreerimiskohustuse kui ka alkoholikeelu rikkumist. Talle anti võimalus läbida sotsiaalprogramm või otsida oma probleemidele muud abi. Sellele vaatamata tuli järelejäänud katseaja osa täitmisele pöörata, kuna D. Filippov ei täitnud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ega täitnud registreerimiskohustust. Ka käesoleval juhul on D. Filippovi käitumismuster sama – ta ei ilmu kriminaalhooldusosakonda registreerimiskohustuse täitmiseks. Kohtuistungi protokollist selgub, et D. Filippov jättis kriminaalhooldaja juurde ilmumata, kuna oli tsüklis ja ei suutnud sinna minna (II kd, lk 194). Seega puudus D. Filippovil mõjuv põhjus registreerimiskohustuse mittetäitmiseks. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus isik on ise teinud võimatuks enda suhtes kriminaalhoolduse teostamise ja ei ole vaatamata talle esitatud kutsetele isegi esmakohtumisele ilmunud, ei ole mõttekas talle lisakohustusi panna, sest suure tõenäosusega ta lisakohustusi ei täidaks. D. Filippov on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, samuti oli tal võimalus otsida abi sõltuvusprobleemidele vabanedes. Seetõttu nõustub ringkonnakohus I astme kohtu järeldusega, et D. Filippov ei ole motiveeritud oma kandmata jäänud karistust vabaduses kandma ning lubadused ei ole arvestades tema varasemat käitumist tõsiseltvõetavad. Sellises olukorras on maakohus teinud ainuvõimaliku otsustuse - pöörata karistus täitmisele.
  73. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.