← Eesti

1-15-7098/16

Obsah (4)§ 76§ 75§ 114§ 68

Kriminaalasi nr 1-15-7098 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 09.01.2017) Kriminaalasja number 1-15-7098 T

§ 76lg 5 alusel määrata Kristjan Kossalile katseaeg tähtajaga kuni 17.11.2017.

Kohustada Kristjan Kossalit täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1

(4)6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 8 alusel määrata Kristjan Kossalile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 4) osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. Määrus Kristjan Kossali suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. Kristjan Kossal karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kristjan Kukk (praegu nimi Kossal) on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 03.11.2005. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-1627/04

§ 114

p 3 järgi ja karistuseks mõistetud 18 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 järgi arvati karistusaja hulka Kristjan Kuke poolt eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks loeti 20.11.

  1. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.02.
  2. a otsusega kriminaalasjas nr 2-1-935 Tallinna Linnakohtu 03.11.
  3. a otsuse osaliselt Kristjan Kukele mõistetud karistuse osas ja mõistis Kristjan Kukele karistuseks 14 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus 19.04.
  4. a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 20.11.2003 ja lõpeb 19.11.2017.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 05.12.2016. 01.12.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Kristjan Kossali ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Kristjan Kossali vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur ei toeta Kristjan Kossali tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Prokurör leiab, et positiivsena tuleb märkida osalemist sotsiaalprogrammides, töötamist vangistuse ajal avavanglas järelevalveta ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist. Positiivne on ka elukohta ja sotsiaalse toe olemasolu. Eelduslikult toetavad läbitud sotsiaalprogrammid kinnipeetava edasist toimetulekut ja käitumise muutmist vabaduses ning aitavad mõista õiguskuuleka käitumise vajalikkust, kuid programmide edukas läbimine iseenesest ei ole aluseks kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele. Prokurör peab aga oluliseks, et kuritegu, mille eest vangistus on mõistetud, on väga raske ja taunitav, mistõttu sellise isiku vabastamine karistuse kandmiselt ennetähtaegselt pole ühiskonna ootustele vastav, üldjuhul peaks raske kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo raskusastet, karistuse pikkust, ei toeta prokuratuur Kristjan Kossali ennetähtaegset vabastamist. 2

(4)Kristjan Kossal avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja palus kohtul tähelepanu pöörata sellele, et Tartu Vangla on teda usaldanud, ta on üle poole aasta avavanglas, käib iga päev tööl väljaspool vanglat, külastab kauplusi, on käinud politseis ja haiglas iseseisvalt ning kolm korda kodus puhkusel. Rikkumisi väljaspool vanglat ega ka vanglas ei ole olnud. Kinnipeetav selgitas, et õigusekuulekas käitumine on tema jaoks normaalne ning vangla hinnangul on uue kuriteo sooritamse risk väga madal. Kohtu tähelepanu soovis kinnipeetav juhtida ka sellele, et tal on karistusajast kandmata 10 kuud, mis on suhteliselt väike. Vabanemisel soovib Kristjan Kossal tööle asuda ja selle aasta sügisel soovib asuda õppima Tallinna transpordikooli. Kristjan Kossal palus kohtul anda talle võimalus ja vabastada teda tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetava sõnul on tal väga toetav perekond. Teost on möödas 13 aastat, ja kinnipeetav leiab, et inimesed muutuvad selle ajaga. Ta ei kavatse enam oma peret ohtu seada ja leiab, et pere on inimese jaoks kõige tähtsam. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Kristjan Kossal temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kristjan Kossalil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Kristjan Kossali tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Kristjan Kossal kannab vangistust väga raske isikuvastase kuriteo toimepanemise- ema ja vanaema mõrva eest, on tema vabastamine tingimisi enne tähtaega võimalik võttes aluseks alljärgnevad asjaolud. Kristjan Kossal on varasemalt kriminaalkorras karistamata ja kannab esimest vangistust. Vangla on hinnanud uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 7% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 13%, mis on väike. Karistuseks mõistetud 14 aasta pikkusest vangistusest on Kristjan Kossal praeguseks ajaks ära kandnud rohkem kui 13 aastat. Kuriteoriskide maandamiseks on kinnipeetav osalenud taasühiskonnastavas tegevuses. Harku ja Murru vanglas on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid „Oskus kuulata/vaadata“, „Viha juhtimine“ ning „Sotsiaalsete oskuste treening“. Enamuse vangistuses viibitud ajast on Kristjan Kossal olnud hõivatud majandusabitöödega. Alates 30.05.2016 viibib kinnipeetav Tartu Vangla avavanglas ning alates 08.06.2016 töötab järelevalveta väljaspool vanglat AS Valumehaanika. Kristjan Kossal on viibinud järelevalveta väljaspool vanglat seoses kaupluse külastustega, töötamisega ja kodukülastusega lühiajalise väljasõidu raames. Avavanglas viibides on kinnipeetava käitumine olnud korrektne, kaaskinnipeetavatega probleeme esinenud ei ole. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Ka kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on tema vabastamist toetavad. Kristjan Kossalile on tagatud elukoht ning pere toetus. Kinnipeetav väärtustab haridust ning soovib asuda omandama eriala. Rahalisi kohustusi Kristjan Kossalil ei ole, vabanemisfondi on kogunenud 1290 eurot. Kindel töökoht vabanemisjärgselt puudub, kuid kinnipeetava isa on valmis poega materiaalselt toetama. Kohtu arvates on Kristjan Kossali tulevikueesmärgid reaalsed ning teostatavad. Kohtu arvates tuleks Kristjan Kossalile anda võimalus tõestada, et karistus on tema puhul praeguseks oma eesmärgi täitnud. Käesolevaks ajaks reaalselt kantud vangistus võiks olla piisav, et mõjutada 3

(4)esmakordselt vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Võttes arvesse kõiki eeltoodud positiivseid asjaolusid, leiab kohus, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks Kristjan Kossali puhul olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kriminaalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud abi kohandumiseks ühiskonnas ning käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli Kristjan Kossali edasise käitumise üle.

§ 76lg 5 alusel tuleb Kristjan Kossalile määrata katseaeg kuni 19.11.2017.

Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada Kristjan Kossal ka

§ 75sätestatud käitumiskontrollile.

Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb Kristjan Kossalile katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata

§ 75

lg 2 p 4 alusel Kristjan Kossalile kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Selleks, et vähendada vägivalda soosivaid hoiakuid ja toetada isiku kohanemist igapäevaeluga, on vajalik määrata ka

§ 75lg 2 p 8 tulenev kohustus osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. Määruse tegemisel juhindus kohus Kr

MS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.