1-10-11292/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-11292 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. detsembri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Nikolai Ivanov (isikukood 37805275220), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
5. detsembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. veebruari 2011 otsusega tunnistati Nikolai Ivanov süüdi KarS § 113 järgi. Teda karistati vangistusega 10 aastat. Karistuse algusajaks loeti
8. märts
10. Viru Maakohtu
11. detsembri 2016 määrusega jäeti N. Ivanov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et täidetud ei ole vangistusest vabastamise oluline tingimus – kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Veel tõi kohus vabastamata jätmise põhjendustena välja N. Ivanovi korduva kriminaalkorras karistatuse, tema elustiili, garanteeritud töökoha puudumise, alkoholi liigtarvitamise probleemi, kindla elukoha puudumise. Kohus märkis, et jätkuv süütegude toimepanemine viitab sellele, et N. Ivanov ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud, töökoha puudumine suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu, samuti võib tagasilanguse korral seda riski suurendada alkoholi liigtarvitamine, N. Ivanovi väited XXX elamispinna osas on paljasõnalised, kuna eluaseme omaniku nõusolek sinna elamaasumiseks puudub. Eeltoodud asjaolud kogumis viitavad kõrgele käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskile. Kohus arvestas ka N. Ivanovi kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid, mis samuti välistavad tema ennetähtaegse vabastamise. Positiivsed asjaolud nagu vangistuses töötamine ja sotsiaalprogrammide läbimine ei kaalu eelpoolnimetatud negatiivseid asjaolusid üles.
12. N. Ivanov taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada taotlus tema karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine on riigile odavam ja turvalisem, sest võimaldaks tõestada, et isik on asunud end parandama ja on võimeline järgima edaspidi seaduskuulekat eluviisi. Tõhusaim viis isiku õiguskuulekale teele suunamiseks on vangla ja kriminaalhoolduse koostöö. Karistuse eesmärgid on täidetud – kantud on suurem osa vangistusest, samuti on määruskaebuse esitaja aru saanud, millised tagajärjed on tema õigusvastasel käitumisel. Uue kuriteo toimepanemise protsendiks on 41-42%, mis ei ole kõrge näitaja. Riigipoolne hukkamõist on selgelt väljendatud ja karistamine on toimunud. Ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas isiku taasühiskonnastamise huvides. See annaks võimaluse kontrollida vabaduses toimetulekut ning vajadusel riskivaldkondadega tegeleda. Vangistuse eesmärgid täidetakse teiste, kuid palju odavamate vahenditega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord N. Ivanovi ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
14. Määruskaebuse esitaja vaidleb maakohtu lahendile vastu ning leiab, et karistuse eesmärgid on täidetud – kantud on suurem osa karistusajast, riigipoolne hukkamõist on väljendunud, karistamine toimunud ning ka määruskaebuse esitaja ise on aru saanud, millised tagajärjed on tema teol. Edaspidiselt oleks seega otstarbekam kohaldada käitumiskontrolli. Apellatsioonikohus märgib, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud ja põhjendanud, miks ta leiab, et karistuse eesmärgid N. Ivanovi puhul täidetud ei ole. Sellise seisukohaga nõustub ka ringkonnakohus ning ei pea vajalikuks maakohtu argumente taasesitada. Katseaja kohaldamisega kaasneb kohustus elada kohtu määratud elukohas. Praegusel juhul nähtub iseloomustusest, et N. Ivanovil puudub kindel elukoht, mistõttu ei ole võimalik tema suhtes kriminaalhooldust teostada. Ka enne vangistust oli N. Ivanov asotsiaalsete eluviisidega ning minimaalsete toimetulekuoskustega. Isikul puudub ka toimetulekut soodustav sotsiaalvõrgustik. Kui sellele lisada veel asjaolud, et N. Ivanovil puudub garanteeritud töökoht vabanemisel, tal on diagnoositud alkoholisõltuvus, tegemist on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kes kannab hetkel karistust raske isikuvastase kuriteo – teise isiku tapmise eest ning teda on ka vangistuses olles distsiplinaarkorras karistatud, puudub apellatsioonikohtul praegusel ajal igasugune veendumus, et N. Ivanov suudaks vabastamise korral enam kui 2-aastase katseaja tingimused täita. Erinevalt määruskaebuse esitajast leiab ringkonnakohus, et 41-42% suurune korduvkuritegevuse riskiprotsent on piisavalt suur, et jaatada isiku ohtlikkust ühiskonnas.
15. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 2 /allkiri/ Mati Kartau