1-16-2257/18

1 Kriminaalasi nr 1-16-2257 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-2257 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kirill Fjodorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu KIRILL FJODOROV, isikukood 39601243717, Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Eesti Karistuse kandmise algus 12.11.2014 ja lõpp 12.07.2017 RESOLUTSIOON Jätta KIRILL FJODOROV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kirill Fjodorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kirill Fjodorov kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 17.08.2016 kohtuotsusega nr 1-16-2257 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 30.03.2015 2 otsusega mõistetud karistus 2 aastat 6 kuud vangistust ja Kirill Fjodorovi liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. Kirill Fjodorovi karistuse kandmise alguseks on 12.11.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Viimaseks kuriteoks on kehaline väärkohtlemine vanglas. Eelnevad karistused mõisteti narkootikumide andmise eest nooremale kui
3. a isikule, kehalise väärkohtlemise, asja omavolilise kasutamise ja röövimise ning kambri süütamise eest. Erinevat liiki kuritegude toimepanemine näitab seda, et oht ühiskonnas on suurem, kuna Kirill Fjodorov ei vali kuritegude toimepanemisel liiki, aega ega kohta. Enne vangistust oli isik määratud kriminaalhooldusele, kuid rikkus talle pandud kohustust mitte tarvitada narkootikume. Väärteokorras on isikut karistatud 4 korral. Kinnipeetava kuritegusid iseloomustavaks jooneks on olnud läbivalt mõjutatavus ja mõtlematu käitumine. Isik paneb kuritegusid toime hetkeemotsioonide ajel tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetaval on üks pooleli olev kriminaalasi KarS § 121 lg 1 alusel (lõpetamine ootab jõustumist). Vangistuse jooksul on kinnipeetav ajavahemikus 23.03.201509.02.2016 töötanud majandustöödel koristajana ning ajavahemikus 11.09.2015-20.11.2015 osalenud sõltlastele suunatud individuaalnõustamises. Lisaks on ta osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening õigusrikkujatele ning riigikeele õpingutel. Riigikeelt valdab kinnipeetav A2 tasemel. Alates 05.09.2016 õpib kinnipeetav abikoka erialal. Ta osaleb regulaarselt psühholoogi nõustamisel ning on suunatud tugiisiku teenusele. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat ning kanda jääb tal veel enam kui 7 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Enne vangistust elas Kirill Fjodorov xxxx lastekodus, aadressil xxxx. Tema seaduslikuks esindajaks oli xxxx linn. Ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav statsionaarsele 9 kuu pikkusele sõltuvusravile rehabilitatsioonikeskusesse xxxx aadressil xxxx. Sõltuvusravile järgneb kolme kuuline adaptatsiooniperiood samas asutuses. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on seal elamistingimused head ja tagatud on järelevalve rehabilitatsiooniteenuse saajate käitumise üle. Põhihariduse omandas isik xxxx. Õpinguid jätkas ta xxxx ehituse puussepa erialal, mis vangistuse tõttu jäi pooleli. Varasemalt on ta enda sõnul töötanud ametlikult ehitajana ja ka suuliste kokkulepete alusel maasikakorjajana xxxx. Majanduslikku toimetulekut raskendas mõnuainete kasutamine. Vabanemisel isikul töökoht puudub, puudub ka lähedaste materiaalne toetus. Kinnipeetavale on ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud nii elukoht kui ka toitlustamine rehabilitatsioonikeskuse xxxx poolt. Isikul on rahuldamata võlanõudeid summas 1126,18 eurot. Kirill Fjodorov on xxxx arvele võetud perekonna hooldamisel asuva lapsena. Lähedastest on kinnipeetaval vend A F, õde N F ja noorem õde N F. Tema vend ja õed ei ole lastekodus elanud, vaid hooldusperes. Toetavat kontakti tal lähedastega ei ole. Varasemalt moodustasid tema suhtlusringkonna probleemse käitumisega tuttavad. Kinnipeetav on kaaslaste poolt kergesti mõjutatav. Alaealisena pani isik toime 20 väärtegu. Vangistuses on kinnipeetava tugiisikuks V M, kellega koostöö on hea. Esimest korda on isik alkoholi proovinud 14 aasta vanuselt. Alkoholi tarvitamise sagedus oli 1-2 korda kuus ning õhtu jooksul tarvitas ta 0,75 l kanget alkoholi. Seoses alkoholi tarvitamisega esinesid mäluhäired. Karistusregistri andmetel on isik AS §-s 71 sätestatud väärteo pannud toime 7 korral. Enne vangistust on isik viibinud sõltuvusravil rehabilitatsioonikeskuses. Rehabilitatsiooni lõppemise järgselt lõpetas ta enda sõnul toksikomaaniaga tegelemise. Esimest korda proovis ta narkootikume 8 aasta vanuselt ning alates
4. eluaastast tarvitab regulaarselt. Amfetamiini pulbrina on ta proovinud mõned korrad, samuti 3 on mõnel korral proovinud seeni. Põhiuimastiks on kanep, mida kinnipeetav enne vangistust tarvitas igapäevaselt. Isikul on diagnoositud uimastisõltuvus. Ta on viibinud noorte sõltuvus- ja rehabilitatsiooniosakonnas. Kinnipeetav tunnistab probleeme narkootikumide tarvitamisega seonduvalt ja on himu kontrolli alla saamise eesmärgil nõus asuma vabanemise järgselt sõltuvusravile, on selleks ka kirjaliku nõusoleku andnud. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel esinevad kinnipeetaval psühhiaatrilised ja psühholoogilised probleemid ning hetkel saab ta ravi. Tal on esinenud kohanemisraskused igapäevaeluga, varasemalt on esinenud suitsiidikatseid ja enesekahjustamist. Probleemide lahendamisel tegutseb kinnipeetav hetke ajel ning ei mõtle tagajärgedele. Eesmärgiks on isik püstitanud esmalt läbida edukalt sõltuvusrehabilitatsioon ning seejärel asuda tööle. Kinnipeetav ei väljenda otseselt kuritegelikke hoiakuid, suhtumine ametiisikutesse on viisakas. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 56%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 65%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Kirill Fjodorovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 12.05.
5. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2,21,5 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Kirill Fjodorov on kasvanud lastekodus ja hooldusperes ning lähedasi isikuid tal ei ole. Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda xxxx aadressil xxxx. xxxx poolt on antud kirjalik kinnitus, et Kirill Fjodorovil on vangistusest vabanemisel võimalik nende asutusse elama asuda. Keskuses elades on kohustuslik läbida kristlikel alustel läbiviidav rehabilitatsiooniprogramm. Keskuses viibib ka teisi kriminaalkorras karistatud ja sõltuvusprobleemidega isikuid. Elamistingimused on rahuldavad. Keskuses saab elada tasuta, vajalik on osaleda rehabilitatsiooniprogrammis. Garanteeritud töökoht vangistusest vabanemisel puudub. Juhul kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni ärakandmata karistusaja lõpuni 12.07.
6. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada Kirill Fjodorovi mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kirill Fjodorov ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tema karistuse lõpuaeg on
7. juuli. Ta soovib rehabilitatsiooni abil narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Rehabilitatsioonile on ta ka enne allunud ja see andis küll tulemust, sest toksikomaan ta enam ei ole. Lähedasi tal on, aga ta ei suhtle nendega ja nemad ei suhtle temaga. Ta kirjutas oma lähedastele, aga nemad talle vastu ei kirjutanud. Kui ta oli vabaduses, siis ta suhtles oma vennaga. Vend on A F. Vend on temast vanem ning elab ja töötab xxxx Vanemaid tal ei ole. Tal ei ole vanglas just väga raske olla, aga ta ei soovi seal olla. Ta on vangistuses jätkanud kuritegude toimepanemist, sest kui ta sinna tuli, siis ta oli segaduses ja ei teadnud, mida seal teeb. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Kirill Fjodorovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 18.10.2016 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla K. Fjodorovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. K. Fjodorovi on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Eeltoodu räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks karistustest järeldusi teinud ega suutnud näidata, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kehtiv distsiplinaarkaristus. Teda on ka vangistuses kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 30.03.2015 otsusega KarS § 404 lg 1 alusel ja sama 4 kohtu 17.08.2016 kohtuotsusega nr 1-16-2257 KarS § 121 lg 1 järgi. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. K. Fjodorov ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu 03.12.2012 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid. Viru Maakohtu 12.11.2014 määrusega pöörati karistus täitmisele. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel arvab prokurör, et nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem oli K. Fjodorovil probleeme alkoholi kuritarvitamisega (AS § 71 alusel väärteomenetluse korras karistatud korduvalt) ja narkootikumide tarvitamisega (isik on viibinud noorte sõltuvus- ja rehabilitatsiooniosakonnas; isikul on diagnoositud uimastisõltuvus). Tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Käitumiskontroll ja elektrooniline valve ei hoiaks K. Fjodorovi uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on K. Fjodorovi poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 56% ja 65%, mis ei ole madal risk. Seega on olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on K. Fjodorov ohtlik avalikkusele ja vangidele (risk ühiskonnas ja vanglas). Ohustatud on kaasvangid (süütamine, vägivaldne käitumine) ning isikud, kellel on nähtaval kohal vara, mida K. Fjodorov omastada soovib (röövimine). Käesoleval ajal ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida K. Fjodorovi käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, kuna ta on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. Seoses eelmainitud iseloomustuses toodud väitega - „Üks pooleli olev kriminaalasi KarS § 121 lg 1 alusel (lõpetamine ootab jõustumist)“ – selgitab prokurör, et Riikliku kriminaalmenetlusregistri andmetel seisuga 11.11.2016 menetlus kriminaalasjas nr 16922700063 (mille raames K. Fjodorov on tunnistajana üle kuulatud) on prokuröri loal lõpetatud KrMS § 200, 199 lg 1 p 1 alusel Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialisti 14.09.2016 määrusega. Prokuröri luba on antud 24.10.
8. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur Kirill Fjodorovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 5 KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kirill Fjodorov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus ning ta on ka vangistuses jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemise eest vanglas on Kirill Fjodorovi karistatud Viru Maakohtu 30.03.2015 kohtuotsusega KarS § 404 järgi ja Viru Maakohtu 17.08.2016 kohtuotsusega KarS § 121 lg 1 järgi. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Enne vangistust oli isik määratud kriminaalhooldusele, kuid rikkus talle pandud kohustust mitte tarvitada narkootikume, mistõttu tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudab järgida kõiki kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Vabanemisel puudub isikul töökoht ning tal on tasumata võlanõudeid summas 1126,18 eurot, mis raskendab tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Kinnipeetaval puuduvad ka lähedased, kes saaksid pakkuda talle moraalset ning materiaalset toetust. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 56%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 65%, milliste näol ei ole tegemist madalate riskidega. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Kirill Fjodorovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on olnud hõivatud vangla majandustöödel koristajana, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening õigusrikkujatele ning osalenud sõltlastele suunatud individuaalnõustamises. Samuti selle, et ta käib regulaarselt psühholoogi nõustamisel ning asus õppima abikoka erialale. Vabanemisel on kinnipeetav nõus minema statsionaarsele sõltuvusravile rehabilitatsioonikeskusesse „Elav Lootus“. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
9. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik