Obsah (4)

§ 54§ 55§ 59§ 53

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 22. september 2016 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-5287 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõh

§ 54lg 1 tähenduses.

Samuti on kinnisasja oluliseks osaks tootmishoonesse paigaldatud valgustite riputusrennid, elektrikaablid kinnitustega, automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja 52 tööstusvalgustit koos 104 luminofoorlambiga. Kuivõrd tegemist oli hoone olulise osaga, ei ole määravaks asjaolu, kes need ostis või hoonesse paigaldas ning millal see toimus. 4.6 Manifesteerimine ja vara enda kasuks pööramine on ebaseaduslik. M. Kolmristi ja tunnistaja A.Z. i ütlustega on tõendatud, et pärast kannatanu kandmist kinnistusraamatusse, kuid enne kannatanu poolt kinnistu oma valdusesse saamist, demonteeris M. Kolmrist ise ja lasi tunnistajal ja enda tuttavatel demonteerida hoone laest lahti riputusrennid koos valgustite, lampide ja klambritega ning elektrijuhtmetega ja võttis need endale. Selle teoga pööras M. Kolmrist tema valduses oleva vara enda kasuks ja tekitas XXX OÜ-le varalist kahju 5554,58 eurot. Tunnistaja sõnul pidid nad järgmisel päeval tegevust jätkama, kuid V.N. ei lasknud neid järgmisel päeval enam sisse. Kohus leidis, et M. Kolmrist manifesteeris omastamistahte antud objektile, võttes vara endale ehk jättes uue omaniku ilma täiendavaid kulutusi tegemata sellest varast ilma. 3 4.7 Kohus tuvastas, et M. Kolmrist rikkus automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemi terviku ning muutis selle kasutamiskõlbmatuks, tekitades varalist kahju 3612,48 eurot. G4S AS tehniku tööakti kohaselt on Aripuu kinnistult puudu üks ATS keskseade, kaks käsiteadustit, seitse häirekella, 2 akut, üks vilkuriga välisireen, kaks temperatuuriandurit, 30 suitsuanduri iooni, kaks kellakaablit (mõõtudega 1x0,5), kaks andurikaablit (mõõtudega 0,8). M. Kolmristi väited, et ATS oli väljakolides kinnistul alles, on ümber lükatud dokumentaalse tõendiga G4S ja OÜ XXX e vahel sõlmitud lepinguga. G4S käis

1. novembril 2013 kannatanu kutsel kinnistul ja tuvastas puuduvad seadmed. Kohus luges tõendatuks, et M. Kolmrist rikkus enne väljakolimist ATM süsteemi. Tunnistaja A.S. kinnitas, et käis kohapeal olukorda kontrollimas ja nägi, et lisaks valvesignalisatsioonile on rikutud ATS süsteem, osa andureid oli vahelt välja lõigatud ja sellises olukorras süsteem tööle ei hakanud. ATS süsteem on puidutööstusega tegelemiseks kohustuslik, selle olemasoluta ei saa luba puidutööstusega tegelemiseks. Ajal, mil A.S. käis süsteemi vaatamas, ei olnud seda täiendavate kulutusteta võimalik tööle panna. Oma teoga manifesteeris M. Kolmrist omastamistahte antud objektile, muutes ATM süsteemi kasutamiskõlbmatuks ehk jättis uue omaniku kulutusi tegemata sellest varast ilma. 4.8 Kohus leidis, et M. Kolmristi väide, et lambid kuulusid talle, on ümber lükatud kinnistusraamatu kandega ning kohtutäituri ütlustega, kes kinnitas, et Aripuu kinnistu läks võlausaldaja AS-i Sampo Pank nõude rahastamiseks sundmüüki. Tunnistaja kinnitas, et Aripuu kinnistu müüdi koos oluliste osade ja päraldistega. Vara üleskirjutamisel kohtutäitur ei käinud, kuna ei saanud kinnistusse sisse. Üleskirjutamisel võttis ta aluseks kinnisvarabüroo poolt koostatud hindamisakti. Keegi ostjatest soovi hoonega tutvuda ei avaldanud, mistõttu reaalselt hoones sees ei käidud. Pärs selgitas, et kui müüdavas hoones asuvad kolmandale isikule kuuluvad esemed, saab ta pöörduda esemete kättesaamiseks kuni müümise hetkeni kohtutäituri poole. Nimetatud juhtumi puhul keegi selles osas tema poole ei pöördunud. Vara üleskirjutamisel on tavapärane, et üles ei kirjutata peensusteni päraldisi ja olulisi osi, ära võib viia eelkõige toole, laudu, riidekappe jms. Hoone toimimiseks vajalik nt kanalisatsioon ja elektrijuhtmestik on hoone olulised osad ja peavad jääma hoonesse. 4.9 Ka kannatanu esindaja ja tunnistaja V.N. selgitasid, mida nad lubasid M. Kolmristil tootmishoonest välja kolides ära viia. Mõlemad kinnitasid, et käisid Aripuu kinnistul pärast seda, kui oli tehtud kanne kinnistu omanikuks saamise kohta. M. Kolmristiga oli kokkulepe, et ta võib ära viia tööpingid, seadmed, oma materjali ja valmistoodangu. Lisaks saadeti kiri ka E. Landbergile, milles paluti elektrisüsteemi, küttesüsteemi mitte lõhkuda ja vandaalitseda. K.K. sõnul oktoobris, mil M. Kolmrist pidi hoonest välja kolima, nägid nad, et maha on jäetud palju sodi, tootmisruumidest on ära võetud elektrijuhtmestik koos laesiinide ja valgustitega, s.o mingit tootmist hoones jätkata ei saanud. Lisaks valgustitele olid puudu ka tööpinkide elektrijuhtmed. Lisaks eemaldamisele oli elektrijuhtmeid ka osaliselt läbi raiutud. Nad kinnitasid, et lubasid M. Kolmristil ära viia ka valvesignalisatsiooni klahvistiku. Muud vara, kui tööpingid, seadmed, oma materjali ja valvesignalisatsiooni klahvistik ei lubanud nad ära viia. 4.10 Kohus leidis eeltoodule tuginedes, et valgustite riputusrennid, elektrikaablid ja nende kinnitused, automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja 52 tööstusvalgustit koos 104 luminofoorlambiga olid süüdistatava jaoks võõras vara ja selle enda kasuks pööramine oli ebaseaduslik. Kannatanu ei olnud nõus sellega, et M. Kolmrist võtab kinnistust selle olulised osad enda valdusesse ega sellega, et rikutakse ATS süsteem. 4.11 Vara olemasolu hoones luges kohus tõendatuks kannatanu K.K. ja tunnistaja V.N. ütlustega, kes kinnitasid, et vara oli nende kinnistule tulles samas seisukorras nagu see oli kirjeldatud ja fotografeeritud eksperthinnangus, mis oli aluseks AS Sampo Pank ja OÜ FFF laenulepingu sõlmimisel. Sündmuskoha vaatlusprotokoll lisadega kinnitab, et kinnistul asuvas hoones
2. oktoobril 2013 ei olnud enam valgusteid, valgustite riputusrenne, elektrikaableid ja nende kinnitusi, 52 4 tööstusvalgustit koos 104 luminofoorlambiga. Ka M. Kolmrist ise ja tunnistaja A.Z. on kinnitanud, et nimetatud vara võeti ära M. Kolmristi nõudmisel. Mõlemad isikud on samas märkinud, et ära võeti 30 lampi. Need ütlused luges kohus selles osas ennastõigustavateks, kuna süüdistuses märgitud täpsed andmed vara koosseisu kohta on saadud OÜ Kadrina Elektrik valgustite taastamise hinnapakkumise alusel. Lisaks on ka tunnistaja T.K. , kellele kinnistu enne M. Kolmristi ettevõtet kuulus, kinnitanud, et nemad vedasid hoonesse kommunikatsioonid, sh elektri. Viimati kui ta V.N. e palvel hoones käis, valitses seal täielik segadus, seintelt puudusid juhtmed, lambid, samuti tööpinkide juurde veetud juhtmed. Kohus märkis, et pärast seda, kui M. Kolmrist välja kolis, oli hoone puidutööstusena kasutamatu. 4.12 Subjektiivse koosseisu mõttes tegutses M. Kolmrist otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 4.13 Süüd, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning karistuse mõistmise printsiipe arvestades mõistis kohus M. Kolmristile karistuseks 6-kuulise vangistuse. 4.14 Kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas 9905,01 eurot. Kohus leidis, et süüdistatav on tekitanud kahju tahtlikult, ta teadis, et valgustite riputusrennid, elektrikaablid, nende kinnitused, automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja 52 valgustit 104 luminofoorlambiga ei kuulu talle, ent pööras need enda kasuks. Tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt, s.o summas 9167,06 eurot. Viivise jättis kohus välja mõistmata, kuna leidis, et see tooks kaasa kannatanu alusetu rikastumise. APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU
3. Apellatsioonis taotletakse tühistada Viru Maakohtu
4. juuni 2016 otsus ning teha asjas uus otsus, millega mõista M. Kolmrist talle mõistetud süüdistuses õigeks. M. Kolmristi kulutused advokaadile jätta riigi kanda. 5.1 Tegemist ei olnud M. Kolmristile võõraste vallasasjadega. M. Kolmristi süüdimõistmiseks tuleb tõendada, et vara, mille M. Kolmrist ära viis, kuulus kannatanule, st kannatanu omandas selle
5. juulil
6. Kohus on leidnud, et M. Kolmristi poolt äraviidud esemed olid kinnisasja olulised osad. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kinnistu müüdi sundenampakkumisel. Müüa saab ainult arestitud vara, kohtutäitur R. Pärsi poolt koostatud kinnisasja arestimise aktis aga puuduvad süüdistuses loetletud vallasasjad. 5.2

§ 54

lg 1 järgi ei saa valgusteid riputusrennidega, elektrikaableid ja nende kinnitusi ning ATS seadet lugeda kinnistu osaks, kuna need ei ole kinnistuga (maapinna piiritletud osaga) püsivalt ühendatud. Tegu ei ole ka päraldistega, kuna lambid, elektrijuhtmed ega kinnitusrennid ei teeni kinnistut. 5.3 Kohus on jätnud tõendina tähelepanuta

1. jaanuaril 2012 kohtutäitur R. Pärsi poolt koostatud kinnisasja arestimise akti. Sellest ei nähtu, et kinnisasjal või sellel asuval hoonel oleksid päraldised, olulised osad. Samuti ei ole arestitud muid esemeid, millele ulatub hüpoteek. Seega ei arestitud ega saadud ka müüa kannatanule süüdistuses nimetatud esemeid, st tööstusvalgusteid koos riputusrennide ja elektrijuhtmetega ning ATS seadet. Kindlasti ei saa elektrijuhtmestikku pidada valgustiteks ja ATS seadmeks. Sellest saab teha ühese järelduse, et selliseid esemeid vara arestimine ei hõlmanud. 5 5.4
2. juulil 2013 avaldas kohtutäitur R. Pärs enampakkumisteate, mille järgi müüdi kinnistu, millel asus endine töökoda-katlamaja hoone. Enampakkumises ei ole märgitud, et kinnistuga müüakse ka hoones asuvad vallasasjad. Esemed nagu ATS seade, lambid koos rennide ja juhtmetega oleks pidanud kas eraldi arestima vastavalt TMS § 142 lg-le 10 või koos kinnistuga vastavalt § 146 lg-le
3. Ainult sellisel juhul oleks saanud neid sundenampakkumisel müüa. Kannatanu sai aga omandada ainult selle vara, mis oli arestitud koos kinnisasjaga ja mis oli kantud kinnistu arestimisakti. Muid vallasasju, mis asusid hoones kannatanu enampakkumise teel omandada ei saanud. 5.5 Apellant viitab TMS § 150 lg-le 1 ja leiab, et kannatanu sai omandada ainult selle vara, mis oli arestitud koos kinnisasjaga. Arestitud oli endine töökoda katlamajaga, mitte puidutöötlemiseks mõeldud tööstushoone. Mingil juhul ei müüdud tootmishoonet, vaid müüdi kinnistu, millel asus endine töökoda-katlamaja. Kannatanu ei saanud seega eeldada, et omandab selles asuvad tootmisliinide valgustid koos neid teenivate elektrijuhtmetega ja ATS seadme. Kuna
4. jaanuari
5. a kohtutäitur R. Pärsi poolt koostatud kinnisvara arestimise aktist ei nähtu, et hoones asuksid kinnisasja juurde kuuluvad päraldised või asja olulised osad või muud esemed, millele ulatub hüpoteek, samuti ei toimunud asjade arestimist eraldi – siis müüdi hoone eelnimetatud osadeta. 5.6 Kuna kinnistu omandati kannatanu poolt
6. augustil 2013, siis saab rääkida ainult nendest asjadest, mis olid sel ajal hoones olemas. ATS seadet selleks ajaks ei olnud, selle olemasolu ei ole kuskil fikseeritud ja sellekohased tõendid puuduvad. 5.7 Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, kas omastati kinnisasja osa või ehitise oluline osa. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kui asi on ehitise oluline osa, siis on ta automaatselt ka kinnistu osa. Valgustid, rennid, elektrijuhtmed ja ATM seade ei ole kinnistuga püsivalt ühendatud. Kannatanu poolt ostetud endine töökoda katlamaja on Aripuu kinnistu osa. Küll aga ei muutu hoones olevad esemed kinnistu osaks. Samuti ei ole tegemist ehitise oluliste osadega, kuna puuduvad tõendid selle kohta, et tegemist on ehitise olulise osaga

§ 55lg 1 mõttes.

Puuduvad tõendid, et valgustite, riputusrennide, klambrite ja elektrikaablite ja ATS-seadme eraldamine oleks hoonet oluliselt kahjustanud. Tegemist on teisaldatavate lampidega ning neid teenivate juhtmetega, mis olid riputusrennide küljes ja mis olid poltidega lakke kinnitatud. Samuti ei ole hoone oluline osa ATS seade, kuna nimetatud seadet saab hõlpsasti demonteerida, tegemist on rendiseadmega. 5.8 Puuduvad tõendid, et kannatanu oleks omandanud kinnistu omandamise tulemusena ka selles oleva vallasvara. Kannatanu on ise kinnitanud, et lubas M. Kolmristil ära viia sealt vallasasjad – näiteks tööpingid. Ühestki tõendist ei nähtu, et M. Kolmristil oleks keelatud ära viia tööpinkide valgustid. Seega oli M. Kolmristi tegevus õiguspärane. 5.9 ATS seadme rikkumine ei ole selle omastamine. Kohus on süüdistuse piiridest väljunud ja asunud M. Kolmristi süüdistama hoopis vara rikkumises. Samuti puuduvad igasugused tõendid selle kohta, millises koosseisus oli ATS seade kinnistu võõrandmisel, ATS seadme olemasolu ei nähtu ka kannatanu poolt tehtud fotodest ega tema poolt esitatud kahjunõudest. Samuti ei ole tõendatud, et ATS seade oli kinnistu või ehitise oluline osa. Seega ei olnud tegemist kannatanule kuuluva varaga. 5.10 Ükski tõend ei kinnita, et süüdistataval võis olla kaudne tahtlus kuriteo toimepanemiseks. Süüdistataval puudus teave, et tegemist oli võõra vallasvaraga. 6 5.11 Kohus rikkus menetlusõigust. Apellandile jääb arusaamatuks, millise ja mitme lambi omastamist M. Kolmristile ette heidetakse. Puuduvad igasugused andmed, et just süüdistuses nimetatud marki ja koguses valgustid hoones asusid. Kahjuteavituses, mis asub toimiku lk 11, on lampide arvuks märgitud 20-30 lampi. Seega esineb oluline vastuolu selles, kui palju lampe ära viidi, kuid kindlasti ei saanud neid olla peaaegu poole võrra rohkem, nagu väidetakse nii süüdistuses kui ka kohtuotsuses. Asjaolu, et OÜ Kadrina Elektrik tegi hinnapakkumise 52 lambile, ei tähenda seda, et sellise arvu lampe M. Kolmrist omastas. 5.12 Kohus ei ole hinnanud tõendeid objektiivselt ja igakülgselt, mis on käsitletav kriminaalmenetluse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 ja § 339 lg 2 mõttes. 5.13 Tsiviilhagi oleks tulnud jätta rahuldamata. Nii kannatanu kui tema esindaja V.N. kinnitasid, et lampide arv saadi fotode järgi ja selle alusel esitati 12. oktoobril 2013 kahjunõue, milles nähtub, et ära viidi 20-30 lampi. Samuti soovitakse tsiviilhagis saada hüvitist kogu tulekahjusignalisatsiooni taastamiseks, kuigi M. Kolmristi poolt viidi ära ainult AS-le G4S kuuluv valveseadeldis. 6. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati kriminaalasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetluse pooltele anti õigus esitada seisukohti, taotlusi ja taandusi kuni 15. augustini 2016. KANNATANU ESINDAJA KIRJALIK SEISUKOHT 7. Kirjalikus seisukohas esitas kannatanu esindaja järgmised vastuväited: 7.1 Süüdistatav ei ole tõendanud, et tema poolt Aripuu kinnistult ära viidud asjad oleksid olnud tema omad. Seetõttu ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et tegemist oli süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Kuna omandaja saab kinnisasja omanikuks arvates omandaja kandmisest omanikuna kinnistusraamatusse, siis sai kannatanu 14. augustil 2013 Aripuu kinnistu ja kõigi selle oluliste osade (sh valgustite riputusrennid, elektrikaablid ja nende kinnitused, automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, 52 tööstusvalgustit, 104 luminofoorlampi) omanikuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. 7.2 Apellant on vääralt tõlgendanud

§ 54lg-t 1.

Nimetatud sätte kohaselt on kinnisasja oluline osa ka ehitis.

§ 54

lg 1 ja § 55 lg 1 koosmõjus on kinnisasja oluliseks osaks ühtlasi ka kõik ehitise olulised osad – seega olid Aripuu kinnistu oluliseks osaks valgustite riputusrennid, elektrikaablid ja nende kinnitused, automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, 52 tööstusvalgustit koos 104 luminofoorlambiga. Isegi kui asuda seisukohale, et tööstusvalgustid ja luminofoorlambid ei ole kinnistu olulised osad, on need päraldised.

§ 59

täpsustab, et majandus- ja kutsetegevuses kasutatava kinnisasja päraldisteks on mh sellel asuvad masinad ja seadmed, tööriistad ja muud vallasasjad, mis on vajalikud korrapäraseks majandus- või kutsetegevuseks kinnisasjal. Nii OÜ FFF kui ka kannatanu XXX tegevus seisnes mööbli tootmises. Kirjeldatud töö tegemine nõuab vaieldamatult valgustuse olemasolu hoones. Valgustiteta ei ole võimalik tootmishoones mööblit valmistada. Süüditunnistamise seisukohalt ei ole oluline, kas tööstusvalgustid ja luminofoorlambid olid kinnisasja olulised osad või päraldised, mõlemal juhul olid need süüdistatava jaoks võõrad. 7.3 Tähtsust ei oma, et kinnisasja vara arestimisel ei ole olulisi osasid ja päraldisi loetletud. Ühestki õigusaktist ei tulene nõudeid, millise põhjalikkusega peaks kohtutäitur kinnisasja arestimise aktis kirjeldama arestitaval kinnisasjal asuvat ehitist või selle olulisi osi. 7 7.4 Kinnisasja enampakkumine tähendab seda, et enampakkumisel on kinnisasi koos selle oluliste osadega. OÜ FFF ja AS-i Sampo Pank vahel 5. septembril 2006 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu p 1.1 kohaselt oli lepingu esemeks Aripuu kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Seega olid hüpoteegiga hõlmatud hoone olulised osad ja tulenevalt

§-st 59 ka hoones asuvad puidutööstuses vajaminevad vallasasjad, mis pole hoone olulised osad (nt tööpingid ja-riistad). TMS § 146 lg-s 1 sätestatud keeld arestida kinnisasja päraldisi vallasasjadena tähendab seda, et kinnisasja päraldisi ei saa arestida kellegi teise kasuks peale hüpoteegipidaja. Antud juhul toimus arestimine hüpoteegipidaja kasuks ja süüdistatavale heidetakse ette oluliste osade, mitte päraldiste omastamist. 7.5

1. jaanuaril 2012 kinnisasja arestimise akti kohaselt on Aripuu kinnistul asuv hoone kasutusel puidutööstusena. Süüdistatava ütluste kohaselt oli FFF OÜ tegevusalaks mööbli tootmine, saunamaterjalide vahendus ja tootmine, saunalavade tootmine ning kinnistu oli juba enne FFF OÜ poolt ostmist mööblitootmises kasutusel. Seega ei ole apellatsiooni väited (vt p 5.5) kooskõlas
2. jaanuari 2012 kinnisasja arestimise akti ja süüdistatava enda poolt antud ütlustega. 7.6 Vastuväites leitakse, et süüdistatav poleks tohtinud kinnistu olulisi osi ega päraldisi eemaldada juba alates kinnistu arestimisest, mis toimus
3. jaanuaril
4. Kui nõustuda apellatsioonkaebuse käsitlusega, et tähtsust omavad üksnes asjad, mis olid hoones olemas
5. augustil 2013, siis tuleks nõustuda ka käsitlusega, et endisel omanikul oleks õigus pärast enampakkumist ka nt hoone lammutada. Kannatanu esindaja leiab, et vaidlusalused asjad muutusid süüdistatava jaoks võõraks juba alates kinnistu arestimisest
6. jaanuaril
7. Süüdistatava ütluste kohaselt võttis ta ATS seadme maha ja viskas minema
8. a kevadel. Tegelikult oli tulekahjusignalisatsioonisüsteem olemas ja toimiv ka pärast
9. augustit 2013, kui tekkis kannatanu omand Aripuu kinnistule. Süüdistatav eemaldas ATS keskseadme, 2 käsiteadustit, 7 häirekella, 2 akut, 1 vilkuriga välisireeni, 2 temperatuuriandurit, 30 suitsuanduri iooni, 2 kellakaablit ja 2 kellaandurit vahetult enne seda, kui kannatanu sai Aripuu kinnistu valduse. 7.7 Süüdistatavale etteheidetav tegu ei seisne mitte tööpinkide ja valgustite omastamises, vaid hoone laes olnud valgustite omastamises. Kui süüdistatav väidab, et tal oli kannatanu luba valgustite äraviimiseks, siis järelikult on tegu aktiivse kaitseväitega ja süüdistatav oleks pidanud tõendama vastava loa olemasolu. Loa puudumist kui negatiivset asjaolu ei ole prokuröril ega kannatanul võimalik tõendada. 7.8 Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt võib omastamine seisneda ka asja raiskamises. Süüdistatava ütluste kohaselt viskas ta ATS keskseadme minema. Selline tegu on käsitletav raiskamisena. Süüdistatav rikkus automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi sellega, et eemaldas süsteemist ATS keskseadme, 2 käsiteadustit, 7 häirekella, 2 akut, 1 vilkuriga välisireeni, 2 temperatuuriandurit, 30 suitsuanduri iooni, 2 kellakaablit ja 2 andurikaablit. Süüdistatav võttis need ära, mitte ei rikkunud neid asju. Asjade äravõtmisega sai kahjustatud automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem kui tervik. 7.9 Süüdistatav ega kaitsja ei ole maakohtus esitanud kaitseväidet, et süüdistataval puudus teave, et tegemist oli võõra vallasasjaga. Seetõttu tuleb vastav väide jätta apellatsioonimenetluses tähelepanuta. 7.10 Süüdistus on lampide margi ja koguse osas selge. 7.11 Kohus on hinnanud tõendeid objektiivselt ja igakülgselt. Apellatsiooni etteheited tõendite osalise ja valikulise hindamise kohta on põhjendamatud. 7.12 Kannatanu nõustub täielikult maakohtu põhjendustega tsiviilhagi põhinõude rahuldamise osas. Apellatsioonis ei ole neid põhjendusi ümber lükatud. 8 RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
10. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsuse ja sellele esitatud edasikaebusega on seisukohal, et maakohtu lahend tuleb osaliselt tühistada ja põhjendab oma otsustust järgmiselt. I
11. Esmalt vaeb ringkonnakohus süüdistuse seda osa, milles M. Kolmristile heidetakse KarS § 201 lg 1 järgi kohtutäitur R. Pärsi poolt
12. juulil 2013 sundenampakkumisel XXX OÜ-le müüdud Aripuu kinnistul asuvast hoonest Väike-Maarja vallas Ärina külas kuni
13. oktoobrini 2013 ruumidest välja kolides 52 tööstusvalgusti Philips Pacifik TCW095XTL-D58W IP65 104 luminofoorlambiga koos riputusrennide, klambrite ja elektrikaabliga omastamist, millega tekitati kannatanule varalist kahju 5554,58 eurot. Apellatsioonikohtu hinnangul puudub põhimõtteline vaidlus järgmistes faktilistes asjaoludes: 1) kohtutäitur R. Pärs müüs
14. juulil 2013 toimunud sundenampakkumisel XXX OÜ-le järgmise vara: Viru Maakohtu Lääne-Viru kinnistusosakonna registriosa nr 4116431, katastritunnusega 92702:001:0202, sihtotstarve tootmismaa 100%, pindala 4123 m2, Lääne-Virumaa, Väike-Maarja vald, Ärina küla. Kinnistul asub endine töökoda-katlamaja, piirdeaed puudub, hoone ees ja külgedel on asfalteeritud parklad (I kd, lk 2). Vara müüdi sissenõudja Danske Bank AS hüpoteegiga tagatud nõude täitmiseks. 2) XXX kanti omanikuna kinnistusraamatusse
15. augustil
16. Kannatanu XXX OÜ esindaja ja OÜ FFF esindaja M. Kolmristi omavahelise kokkuleppe alusel jäi Aripuu kinnistul asuv ehitis pärast enampakkumist M. Kolmristi valdusesse. M. Kolmristi valduses oli hoone kuni
17. oktoobrini
18. 3) Hoonest välja kolides võttis M. Kolmrist sealt kaasa tööstusvalgustid koos luminofoorlampidega, riputusrennide ja klambrite ning elektrikaabliga. Nimetatud esemete kadumise avastas XXX OÜ
19. oktoobril
20. 9.1 Apellatsioonimenetluse esimene keskne küsimus on see, kas süüdistuses nimetatud tööstusvalgustid, luminofoorlambid, riputusrennid ja klambrid ning elektrikaabel on M. Kolmristi jaoks võõrad vallasasjad. 9.1.1 M. Kolmristi kaitsja leiab, et kannatanu ei omandanud Aripuu kinnistu ostmisega seal olevaid vallasasju. Kohus viitas AÕS § 343 lg-le 1, mis reguleerib hüpoteegi ulatust, ent jättis tähelepanuta, et kinnistu müüdi täitemenetluse käigus sundenampakkumisel ja arestitud vara nimekirjas puuduvad süüdistuses loetletud vallasasjad. Kokkuvõtlikult leiabki apellant, et kannatanu sai omandada ainult selle vara, mis oli arestitud koos kinnisasjaga ja mis oli kantud kinnistu arestimisakti, muid vallasasju kannatanu enampakkumise teel omandada ei saanud. 9.1.2 Ringkonnakohus leiab, et p-s 9.1 nimetatud vara oli K. Kolmristi jaoks võõras. Kannatanu ostis Aripuu kinnistu
21. juulil 2013 toimunud enampakkumisel ja vastavalt TMS § 155 läksid pakkumise paremaks tunnistamisega talle üle ka kõik õigused, kohustused, kulud jm. Kinnisasja omand läks kannatanule üle
22. augustil
23. Seega sai pärast kinnisasja omandamist enampakkumisel XXX OÜ ka kinnisasjaga seotud oluliste osade omanikuks. Kaitsja väidet, mille kohaselt R. Pärsi poolt
24. jaanuaril 2012 koostatud kinnisasja arestimise aktist ei nähtu, et kinnisasjal või sellel asuval hoonel oleksid päraldised, olulised osad või muud arestitud esemed, asjakohaseks pidada ei saa. Ringkonnakohus leiab, et kuna asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis (

§ 53

lg 2), siis ei tähenda nende arestimisaktis loetlemata jätmine, et need oleksid jäänud kinnistu eelmise omaniku omandisse. 9 9.1.3 Nõustuda tuleb maakohtu käsitlusega sellest, et elektrisüsteemi saab lugeda hoone oluliseks osaks ja

§ 54lg 1 tähenduses kinnisasja oluliseks osaks.

Elektrisüsteem on kahtlemata ehitise selliseks osaks, milleta ehitist sihtotstarbeliselt kasutada ei saa. Ringkonnakohus leiab, et kui lambid on kinnitatud lakke selliselt, et neid ei saa sealt maha võtta elektrijuhtmestikku eemaldamata, on ka lampide näol tegemist ehitise oluliste osadega. Mõistetamatuks ja pahatahtlikuks tuleb apellatsioonikohtu hinnangul pidada süüdistatava enda käsitlust, et „antud hoonel ei olnud antud valgusteid vaja, kuna aknad on olemas, et valgus sisse paistaks“ (vt M. Kolmristi ütlused kohtuistungi protokoll, II kd, lk 105) ehkki kannatanu esindaja teda kirja teel teavitas, et hoones peab jääma puutumata elektrisüsteem (I kd, lk 4). Kuidagi ei ole tõendatud ka kaitsja väide, et süüdistataval oli luba valgustite äraviimiseks (tunnistaja V.N. e ütluste kohaselt ütles tema, et ära võib võtta oma isiklikud asjad, oma tööpingid ja tooted ning puidumaterjali (II kd, lk 75)). Apellatsioonikohtu hinnangul näitavad tööstusvalgustite, luminofoorlampide, riputusrennide ja klambrite ning elektrikaabli äraviimise asjaolud ((ehkki kokku lepiti hoone üleandmine reedel, palus M. Kolmrist 2 päeva pikendust (tunnistaja V.N. II kd, lk 77) ja sama päeva õhtul kell 23 lõpetati lampide jm mahavõtmine, et sellega järgmisel päeval jätkata, ent hoonesse enam sisse ei lastud (tunnistaja A.Z. , II kd, lk 97)) ning M. Kolmristi käitumine (tunnistaja V.N. e sõnul ei saadud kohe järgmisel päeval M. Kolmristiga ühendust. Laupäeval ja pühapäeval ta telefonile ei vastanud, alles esmaspäeval tuli ja esimene lause oli see, et tema ei tea midagi. Siis natuke vaieldi ja järgmine lause oli see, et ega sina neid sinna pannud ei ole, mis sul nendega pistmist (II kd, lk 77)), et süüdistatav oli väga hästi teadlik, et tegelikkuses puudus kokkulepe eelpoolnimetatud esemete eemaldamiseks ning et tegemist oli M. Kolmristi jaoks võõraste vallasasjadega. 9.1.4 Väär on kaitsja käsitlus

§ 54

lg 1 tõlgendamisest, nagu oleksid kinnisasja olulised osad vaid kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad ning kuna süüdistuses nimetatud riputusrennid, lambid, elektrijuhtmed ja kinnistusrennid seda ei ole, siis ei ole tegemist kinnistu oluliste osadega.

§ 54

lg-t 1 tuleb vaadelda ja rakendada koos

§ 53lg-ga 1.

Sellist käsitlust toetab ka õiguskirjandus, kus on selgitatud, et juhul, kui kinnisasjaga on püsivalt ühendatud ehitis, tuleb lisaks

§ 53

lg-le 1 ja § 54 lg-le 1 kohaldada ka veel

§ 55lg-t 1, mis avab ehitise olulise osa mõiste.

Ka selle sätte eesmärk on kinnisasja võimalikult suure väärtuse säilitamine seeläbi, et asjad, mis on kinnisasja eesmärgipäraseks kasutamiseks vajalikud, kuuluksid kinnisasja omanikule. Vastav säte pakub kinnisasja omandajale kindlust, et koos kinnisasjaga omandab ta kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad (vt ka Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul jt. Tallinn 2010, lk 200). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei saa XXX OÜ enampakkumisel omandatud vara sihtotstarbeliselt kasutada („kuna tootmishoone elektrisüsteem on eemaldatud, siis ei ole seal võimalik praegu midagi teha“ kannatanu K.K. ütlused, II kd, lk 66), mistõttu võib öelda, et kinnisasja tegelik väärtus oli selle omandamisest kuni kinnisasja üleandmiseni vähenenud. 9.1.5 Siinjuures on maakohus apellatsioonikohtu hinnangul asjakohaselt viidanud ka hüpoteegi seadmise lepingule, mille kohaselt olid hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded kinnistu omaniku (OÜ FFF ) vastu ning hüpoteegi esemeks oli Aripuu kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Hüpoteegi seadmise hindamisaktist nähtub, et hindamise objekti hoonestuse moodustab puidutööstuse hoone (I kd, tlk 21). Hindamisaktist nähtub, et elektrijuhtmestik on vahetatud (I kd, tlk 22) ning piltidelt nähtub töökorras laevalgustus (I kd, lk 25, pöördel). Seega oli ringkonnakohtu hinnangul hüpoteegiga tagatud kinnistu selle oluliste osade ja päraldistega tervikuna. Ka kinnistu täitemenetlusega tegelenud kohtutäitur kinnitas, et elektrijuhtmeid, kanalisatsiooni, vett jm tavaliselt üles ei kirjutata, kuna hoone olulisteks osadeks loeb ta osad, mis on ka hüpoteegi esemeks. Hoonet müüki pannes eeldas ta, et kõik olulised osad jäävad hoonesse (II kd, lk 70). Enampakkumisteates on müüdavaks varaks kinnistu, millel asub endine töökoda-katlamajahoone, millel on mh välja vahetatud elektrijuhtmestik, viimati kasutusel puidutööstusena (I kd, tlk 9). Ringkonnakohtu hinnangul puudub praegusel juhul igasugune mõistlik põhjendus, miks leidis süüdistatav peale kinnisasja enampakkumisel müümise järgselt, et hoones asuvaid vallasasju hüpoteek ei hõlmanud ning et need kuuluvad vallasasjadena talle. 10

1. Antud süüdistusega seoses osundab kaitsja ka materiaalõiguse olulisele rikkumisele, mis seisneb tõendite valikulises hindamises. Nii ei ole kaitsja hinnangul tõendatud, et just selline arv ja mark valgusteid, nagu süüdistuses ette heidetakse, hoones ka asus. 10.1 Ringkonnakohus soostub selles osas kaitsja etteheidetega maakohtu lahendile. Nimelt jääb ka ringkonnakohtu jaoks arusaamatuks, miks ei arvestanud kohus kannatanu K.K. ja tunnistaja V.N. e kohtus antud ütlusi, mille kohaselt saadi
2. oktoobril 2013 kahjuteavituses nimetatud lampide arv (20-30 valgustit, vt kahjuteavitus I kd, lk 4) fotode alusel. Nii on K.K. andnud ütlusi, et
3. augustil oli neil kaasas fotoaparaat, millega ruume pildistati (II kd, tlk 64). Kahjuteavitust koostades lugesid nad [V.N. ega] fotode pealt ja elektrik vaatas, palju neid on (II kd, tlk 67). Kohus luges küll süüdistatava ütlused, et ära ei võetud rohkem kui 30 lampi ennastõigustavaks, kuna vara koosseisu kohta on saadud OÜ Kadrina Elektrik valgustite taastamise hinnapakkumise alusel, ent ringkonnakohtu hinnangul ei saa omastatud valgustite arvu tuletada üksnes hinnapakkumisest (nii näiteks on süüdistuses ette heidetud valgustite Philips Pacifik TCW095XTL-D58W IP65 omastamist, ent hinnapakkumise järgi taastatakse endine olukord valgusti NC Barat 258 HF tööstusvalgustitega IP 66), vaid hindama peaks tõendikogumit tervikuna. Nagu nähtub ka tunnistaja A.Z. ütlustest (ning vastavas osas ei ole kohus neid ütlusi ebausaldusväärseks kuulutanud), kes oli valgustite demonteerimise juures, et valgusteid võis olla 25-30 (kohtuistungi protokoll, II kd, lk 94, vt ka otsuse lk 8, III kd, tlk 171). Seega kattuvad kõikide isikuliste tõendiallikate ütlused selles, et demonteeriti mitte enam kui 30 valgustit. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna siinkohal teistsugust teavet ka kohtu poolt viidatud vaatlusprotokoll tõendina, kuivõrd sellelt ei ole võimalik aru saada, mitu valgustit oli hoones enne, kui osad neist eemaldati. 10.2 Seetõttu tuleb ringkonnakohtu hinnangul lugeda tuvastatuks, et Aripuu kinnistul asuvast hoonest Väike-Maarja vallas Ärina külas kuni
4. oktoobrini 2013 ruumidest välja kolides omastas M. Kolmrist koos riputusrennide, klambrite ja elektrikaabliga 30 tööstusvalgustit Philips Pacifik TCW095XTL-D58W IP65 ning 60 luminofoorlampi (vaatlusprotokollist nähtub, et hoonesse jäänud lampides oli 2 luminofoorlampi). 10.3 Ülejäänud osas, mis puudutab võõra vara enda kasuks ebaseaduslikku pööramist ja süüteokoosseisu subjektiivset koosseisu, nõustub ringkonnakohus maakohtu otsusega ning ei pea tulenevalt KrMS § 342 lg-st 3 p-st 1 vajalikuks I astme kohtu seisukohti taasesitada.
5. Tuvastanud materiaalõiguse olulise rikkumise KrMS § 338 p 2 mõttes ja vähendanud süüdistuse mahtu, kuulub ümber hindamisele ka maakohtu poolt kannatanule välja mõistetud tsiviilhagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p-le 5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule omandi või sellele sarnase valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et M. Kolmristi õigusvastase tegevuse tulemusel sai kannatanu XXX OÜ kinnisasi kahjustada. VÕS § 132 lg 3 I lause järgi hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Seega kuulub hüvitamisele kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kulutustes. Kuivõrd ringkonnakohus tuvastas, et M. Kolmrist omastas 30 tööstusvalgustit Philips Pacifik TCW095XTL-D58W IP65 ning 60 luminofoorlampi, tuleb kannatanu kahjusummat vähendada 22 lambi ja 44 luminofoorlambi maksumuse võrra ning mõista kannatanu XXX OÜ kasuks välja kahju summas 4442,88 eurot (milles sisaldub 20% käibemaks). 11 II
6. Teiseks vaeb ringkonnakohus süüdistuse seda osa, milles M. Kolmristi süüdistatakse KarS § 201 lg 1 järgi selles, et ta eemaldas kinnistu valvesignalisatsiooni, millega rikkus kinnistul oleva ATS-süsteemi terviku ning muutis selle kasutamiskõlbmatuks ning tekitas kannatanule varalist kahju 3612,48 eurot. 12.1 Kohtuistungi protokollist nähtuvalt loobus prokurör osaliselt süüdistusest ja palus „süüdistuse tekstist välja võtta sõna omastas, mis puudutab valvesignalisatsiooni, sest kohtus kogutud tõendite pinnalt nähtub, et valvesignalisatsiooni klahvistiku võiski M. Kolmrist kaasa võtta“ (II kd, lk 135). Ringkonnakohus möönab, et maakohtu otsusest jääb selgusetuks, millises osas kohus M. Kolmristile esitatud süüdistust ei käsitle. Nii nähtub lahendist, et kohus ei käsitle valvesignalisatsiooni omastamist (vt uus süüdistuse tekst, mille järgi kohus asja arutas, otsuse lk 3 tlk 166), samas aga on kohus märkinud sedagi, et ei käsitle valvesignalisatsiooni omastamist osaliselt (vt otsuse lk 6, tlk 169). Samuti jääb kohtuotsust lugedes arusaamatuks, kuidas jõudis kohus järeldusele, et ATS süsteemi kasutamiskõlbmatuks muutmisega manifesteeris M. Kolmrist omastamistahte ka antud objektile (vt otsuse lk 170). Ka prokuröri kohtukõnest ja maakohtu lahendist nähtub, et objektiivselt seisneb M. Kolmristile etteheidetava teo ebaõiglus ATS süsteemi rikkumises, mitte aga omastamises. 12.2 Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus riiklik süüdistaja on loobunud omastamisteo etteheitest, on maakohus väljunud M. Kolmristile esitatud süüdistuse raamidest, kui leidis, et M. Kolmrist on ATS süsteemi rikkudes toime pannud omastamise objektiivse külje. Apellatsioonikohus märgib, et süüdistusest osaline loobumine on süüdistatava õigeksmõistmise või talle osaliselt etteheidetava teoetteheite ulatuse vähenemise aluseks. KrMS § 301 järgi ei saa jätkata kohtuvaidlust selle süüdistuse osas, millest prokurör on loobunud ning sätte sõnastuse järgi teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Seetõttu tuleb M. Kolmrist mõista valvesüsteemi omastamisteos õigeks. ATS süsteemi rikkumine ei vasta ka ühelegi teisele kuriteokoosseisule, eelkõige asja rikkumise või hävitamise koosseisule, kuivõrd täidetud ei ole selle eeldus – olulise kahju tekitamine. Küll aga vastab süüdistatava tegu väärteo tunnustele. 12.3 Seoses M. Kolmristi õigeksmõistmisega KarS § 201 järgi kinnistu valvesignalisatsiooni omastamise teos, tuleb jätta läbi vaatamata ka kannatanu tsiviilhagi selles osas. Maakohtu otsusega välja mõistetud, ent käesoleva otsusega tühistatud ja süüdistatavalt välja mõistmata jäänud tsiviilhagi osas on kannatanul võimalik esitada nõue tsiviilkohtupidamise korras tulenevalt KrMS § 310 lg-st
8. Ringkonnakohus leiab, et seoses M. Kolmristile osaliselt teoetteheite ulatuse vähendamisega II astme kohtus, tuleb korrigeerida ka süüdistatavale mõistetud karistust. Apellatsioonikohus peab põhjendatuks vähendada M. Kolmristile mõistetud karistust 2 kuu vangistuse võrra, mõistes uueks karistuseks 4 kuud vangistust maakohtu poolt määratud tingimustel. III
9. Viimaks lahendab apellatsioonikohus menetluskuludega seotud küsimused ja võtab apellatsioonimenetluse tulemuse kokku. 14.1 M. Kolmristi kaitsja on esitanud taotluse välja mõista Eesti Vabariigilt M. Kolmristi kasuks 480 eurot (sh käibemaks 80 eurot) valitud kaitsjatele makstud tasu hüvitamiseks. Menetluskulusid tõendab Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ arve nr
10. Taotluselt nähtub, et õigusabi osutamine hõlmab apellatsioonkaebuse koostamist Tartu Ringkonnakohtule, milleks kulus aega 4 tundi. 12 14.2 XXX OÜ esindaja on samuti esitanud taotluse kannatanu menetluskulude hüvitamiseks. Advokaadibüroo Lillo&Partnerid vandeadvokaat Aarne Akerberg on apellatsioonimenetluses kannatanut esindanud ja esitanud talle arve, mille sisuks on Viru Maakohtu otsusega tutvumine (25 minutit), kaitsja apellatsiooniga tutvumine (30 minutit) ja kannatanu seletuse ja vastuväidete koostamine kaitsja apellatsioonile. Esindajale on tasutud 4 tunni ja 40 minuti ajakulu eest 672 eurot (milles sisaldub käibemaks 112 eurot). 14.3 Ringkonnakohus leiab, et kaitsja ja esindaja poolt esitatud tasutaotlused on arvestades argumentide asjakohasust ja õigusvaidluse sisu mõistliku suurusega ning vastavad apellatsiooni ja vastuväidete mahule. Küsitud tunnihind on vastavuses kohtupraktikas aktsepteeritud tunnihinnaga. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 märgitud lahendi, jäävad apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 1 kohaselt riigi kanda.
11. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 1,2, § 340 lg 2 p-dest 2,4,5 tühistab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse osaliselt, s.o osas millega kohus mõistis M. Kolmristi KarS § 210 lg 1 järgi süüdi 52 tööstusvalgusti Philips Pacifik TCW095XTL-D58W IP65 ja 104 luminofoorlambi omastamises ning valvesignalisatsiooni eemaldamises, millega rikuti kinnistul olev ATS-süsteemi tervik ning muudeti see kasutamiskõlbmatuks. Seoses süüdistuse mahu vähenemisega vähendab ringkonnakohus M. Kolmristile mõistetud karistust ja välja mõistetud tsiviilhagi summat. Uue otsusega mõista M. Kolmrist süüdi 30 tööstusvalgusti Philips Pacifik TCW095XTL-D58W IP65 ja 60 luminofoorlambi omastamises ning mõista temalt välja kannatanu XXX OÜ kasuks 4442,88 eurot tootmishoone valgussüsteemi taastamise maksumuseks. Ringkonnakohus mõistab M. Kolmristi õigeks kinnistu valvesignalisatsiooni omastamise teos. Süüdistuse osas, mis seisneb valvesignalisatsiooni eemaldamises, millega rikuti kinnistul olev ATSsüsteemi tervik ning muudeti see kasutamiskõlbmatuks, lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 alusel, kuna süüdistatava tegevus vastab väärteokoosseisu tunnustele. Sellega seoses tuleb XXX OÜ tsiviilhagi automaatse tulekahjusignalisatsiooni taastamise maksumuse osas jätta läbi vaatamata. Kannatanul on KrMS § 310 lg 3 kohaselt õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Apellatsioon rahuldada osaliselt. /Allkirjastatud digitaalselt/ 13