lg 2 p 1, 6 järgi ja karistuseks on mõistetud 10 aastat vangistust;
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks on mõistetud 5 aastat vangistust;
lg 1 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust;
K § 117 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta vangistust.
lg 1, 3 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumis mõisteti Arne Rannale 15 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud liitkaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti Arne Rannale 10 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus 17.04.2008. 1
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 18.11.2016. 17.11.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Arne Ranna ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Arne Ranna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur ei toeta Arne Ranna tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et kinnipeetava näol on tegemist kõrgohtliku kurjategijaga. Toimepandud kuriteod viitavad asjaolule, et isik ei aktsepteeri ühiskonna reegleid ning ei austa teiste inimeste õigusi. Ka kehtiv distsiplinaarkaristus ei viita õiguskuulekale teele asumist. Kuritegude toimepanemise ohtu vabaduses suurendab asjaolu, et kinnipeetaval puudub toetav lähivõrgustik ja kindel elukoht. Toimepandud kuritegude raskust ja laadi arvestades ei oleks Aarne Ranna ennetähtaegne vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega, samuti see ei oleks kooskõlas ühiskonna üldise õiglustundega. Prokurör märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Arne Rand avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda, kuid ei usu, et teda keegi vabastaks. Kinnipeetav selgitas, et talle lubati vanglast vabanemise ajaks elukoht muretseda, kuid hetkel elukohta nimetada ei oska. Kinnipeetav lisas, et ta on puudega, vajab käimisel abi ning pärast vabanemist jääb sotsiaalosakonna järelevalve alla. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Arne Rand temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Arne Rannal on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused Arne Ranna tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid, mis Arne Ranna vabastamist võimaldaks, kohtu arvates ei esine. Arne Rannal puudub kindel elukoht, mille olemasolu on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eelduseks. Vangla esitatud materjalide kohaselt sooviks Arne Rand asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxx asuvasse varjupaika, kuid 30.09.2016 Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabiosakonna sotsiaalteenistuse sotsiaaltöötajaga peetud vestluse kohaselt on Arne Rannal võimalik varjupaiga teenust tasuta kasutada kolm tööpäeva, kuna tegemist ei ole Tartu linna või Tartu linna halduspiirkonnas registreeritud isikuga. SA Jõgeva Linna Sotsiaalmaja sotsiaaltöötaja sõnul on Arne Rannal võimalik esialgu asuda elama Jõgeva linna sotsiaalmaja poolt pakutavale öömajateenusele. Juhul kui vabaneb mõni tuba, on võimalik seda saada. Öömajateenust ei saa pidada isiku alaliseks 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.