lg 1) ning isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). (
lg 4) Vastavalt
peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (
MS § 232 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendamiskoormise osas kehtib kahju hüvitamise puhul põhimõte, et kahjustatud isik (hageja) peab tõendama kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Kahju tekitaja (kostja) peab seevastu tõendama võimalikke kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Vastutusest vabanemiseks tuleb kahju tekitajal tõendada, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Tulenevalt
lg 1 on kahju tekitaja vastutuse aluseks on tema süü ehk kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Viru Maakohtu 22.06.2012 otsusega kriminaalasjas 2-12-2511 tunnistati V. K. süüdi kuriteo toimepanemises KarS § 271 lg1 (arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimise eest kaitsevahendi kõrvaldamise või vältimise teel) järgi. Tartu Ringkonnakohtu 13.11.2012 otsusega oli jäetud Viru Maakohtu 22.06.2012 otsus muutmata. Kohtud lugesid tõendatuks, et V.K., peale seda kui temaga oli 11.11.2009 töösuhe lõppenud, sisenes korduvalt tema poolt paigaldatud skripti kasutades OÜ Kosmeja saidile ning moonutas seal olevaid andmeid. Tema 4 poolt paigaldatud skript andis talle võimaluse saada teada uued paroolid, mis olid sinna paigaldatud Webmarketi poolt. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 2007.aasta aprilli kuus OÜ-sse Cyber Sustem palvega luua interneti lehekülg. Kuna OÜ Kosmeja põhitegevus seisneb turistide teenindamises, seda nii Eesti territooriumil, kui välismaal, oli interneti lehekülg vahetult vajalik firma tööks. Loodud leheküljele paigaldasid hageja töötajad suurt hulka informatsiooni ja laadisid sinna erinevaid programme, mis olid otseselt seotud firma tegevusega. Loodud lehekülge kasutas hageja eranditult majanduseesmärkidel ning oli seotud firma põhitegevusega. Internetis oleva lehekülje abil reklaamis hageja oma tegevust, tema poolt pakutavaid teenuseid, teenindas oma kliente. Kahju hüvitamise nõude esmaseks vajalikuks tingimuseks on kahjustatud isikul kahju olemasolu.
lg 4 mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-11) Selleks jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma isiku väidetava teota, pole isiku tegu kahju põhjuseks. Eeltoodust tulenevalt lõi hagejal 2007.a internetilehekülje oma majandushuvidest lähtudes ning lehekülje loomise ja ülalpidamise kulude kandmise 2007 aastal ja kostja hilisema õigusvastase tegevuse vahel puudub igasugune seos. Seega puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejapoolse esmase kodulehekülje loomise kulude vahel. Hagejal oleks need kulud sõltumata kostja tegevusest igal juhul kanda tulnud. Kuna hageja väitel kostja tegevuse tulemusena eksisteerib interneti lehekülg faktiliselt hävines, saaks tegeliku otsese kahjuna käsitletavad vaid lehekülje taastamise kulusid, mitte aga esmase lehekülje loomise kulusid. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei saa olla kannatanu alusetu rikastamine. Vastavalt
lg 3 hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja on kahju kõrvaldanud, saidi taastanud ning nõuab kahju hüvitamist kantud kulutuste järgi interneti lehekülje taastamise kulude suuruse osas tugines hageja CS Studio TÜ 21.07.2010 arvele nr A045 ja 28.12.2011 nr D11122802 (I kd, tl 186, 187), mille kohaselt on hagejal tuli tasuda saidi loomise kokku 394 eurot ning domeeni EE registreerimise /pikendamise eest 04.01.2012 - 03.01.2013 27,58 eurot. Kriminaalasjas tunnistajana ära kuulatud M Osokina ütluste kohaselt moodustab hageja otsene kahju vaid saidi taastamine, mis oli 6000 krooni. Kuigi kostja on leidnud, et hagejapoolsed tõendid ei ole vastavuses esitatud põhjendustega, ei ole ta hageja poolt esitatud arve nr A045 osas, sh tööde teostamise aja, iga konkreetse töö osas, sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega leiab kohus põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks tekitatud kahju hüvitamiseks 394, 33 euro väljamõistmise. Kohus leiab lähtuvalt asjaolust, et hageja internetilehekülg oli taastatud juba 2010.aastal, et doomeni ajavahemikuks 2012 kuni 2013.a pikendamisega seotud kulud 27,58 eurot ei ole põhjuslikus seoses kostja süülise käitumisega. 5 Kohus jätab tähelepanuta hageja poolt esitatud EMT arved (I kd, tl 39 -60), 14.06.2007 töölepingu (I kd, tl 61,71), arvete ja käibeandmikute ärakirjad (I kd, tl 81 – 95) ning AS Tele 2 arved (I kd, tl 178 – 185), kui asjasse mittepuutuvad. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt V. K.ilt välja kahjuhüvitise hageja OÜ Kosmeja kasuks 394,33 eurot. Ülejäänud osas, so 916,73 euro nõudes jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja kulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 615 eurot, kokku 1015 eurot. Kohus leiab lähtuvalt hagi rahuldatud osast (394,33 eurot) põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivukulud summas 75 eurot. Hageja õigusabikulud jätab kohus hageja enda kanda. Kuigi kohus jätab hageja õigusabikulud tema enda kanda, peab kohus vajalikuks viidata sellele, et hageja õigusabikulud ei ole ilmselgelt menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Nii näiteks ilmselgelt ebavajalikuks ajakuluks haginõude täpsustamisele kulunud 60 minutit, kuna avaldus suures osas kordab hagiavalduses toodut. Põhjendamatu on 16.11.2015 kohtuistungi toimumisega seotud ajakulu 60 minutit, kuna istung toimus 15 minutit. Põhjendatud ei ole ka menetluskulude nimekirja koostamisega seotud kulude nõudmine (Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr. 3-2-1-44-14, p. 12). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.