(1961), ent doktriin ise loodi juba lahendis Weeksv. United States, 232 U.S. 383

(1914)). Eelnevat väidet toetab Eesti Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. detsembri 2006. a otsusest kriminaalasjas nr 3-1-1-97-06 on aga tuletatav arusaam, et tõendit on alust käsitada lubamatuna muuhulgas siis, kui selle saamisel on aset leidnud mitmed ja eraldivõetult mitteolulised menetlusõiguse rikkumised. Hageja väidab, et eeluurimises kasutatud meetotid ja metotoloogia on hageja eraelu riivanud, mainet kahjustanud, põhjendamatult ruineerinud legaalse äritegevuse. Hageja viitab asjaolule, et eeluurijad on olnud subjektiivselt agressiivsed "teabe kogumise" maski all terminoloogia valikus avalikus meedias ja sellega tekitanud ebaproportsionaalse mittevaralise ja varalise kahju saamata jäänud tulu allhankest, kes annulleeris tellimuse mitte omavahelise kokkuleppe pärast, vaid meedias kajastatud laimava suudistus/hoiatuse alusel. 2. Hagejale taotlusele ei ole esitatud läbiotsimisel äravõetud vallasasjade loetelu põhjendustega, kuidas need suhestuvad konkreetsel juhul kontekstiga. 2.1 Liisa Nuut´i olles kirjutanud kaks erinevat PERH'i määrust on omavahel vastuolus ja selle isiku kirjutatud esimene PERHT´le määruse versioon on vasturääkiv teisele versioonile, mida parandas hageja taotluse alusel ja esitas teadlikult parandustrukki uuesti veel-kord PERH´le oma nime alt, ignoreerides täielikult hageja taotlusi ja kaebusi valeandmete esitamise suhtes. Hageja juhib tähelepanu, et neid kahte erineva parandatud versiooni PERH´le on võimalik võrrelda ja sellest töendub, et algusest peale eeluurimisemenetlus on olnud vasturääkiv, valedel eeldustel ja mitte õiguspärane eelnevatel kirjeldatud põhjustel. 3. Lindistusmaterjale samuti ei ole hagejale kaitseõiguse tagamiseks saadetud jaanuarist 2016 ulekuulamisest, milles on kuulda ja/või näha kuidas Anne Ennok fabritseeris ebatöeseid fakte hageja kohta ja sundis jaatama uurija versiooni väitega, et hageja ei saa enne alla 1 kuusele imikule rinda anda, kui lausub/jaatab sundmustikjada, mida taotles fikseerida. 3.1 Hagejal oli valida kahe halvima vöimlause vahel:

1. a)alla 1 kuune imik, kes toitus ainult hageja piimast vajas toitmist iga 1.5 tunni tagant VS
2. b)uurija ultimaatum mittenöustumuse korral tema versiooniga jätkata ülekuulamist rohkem kui 3 tundi. 3.2 Ulekuulamine kestis 180 minutit ilma vaheajata. Hageja teadis, et 90 minutit tagasi oli tema lapsel vajadus toitmisele. Ülekuulamise aja mitte venitamiseks hageja andis allkirja, kuid nimetatud allkiri ei sisaldanud jaatust, et protokoll on koostatud hageja sõnade kohaselt. Hageja huvide konflikti tõttu tegi valiku: asetada ohtu vastsündinu elu VS pikale venitada vaidlus eeluurijatega, et saavutada öiglane öige resultaat. Esimene valik kaalus üles valiku oma lapse elu säästmise osas. 4. Hageja taotleb kohtu kaudu Lääne Prefektuurilt läbiotsimisel võetud viiuli tagastamist, sest väidab ja on tõendanud, et on ostnud selle legaalselt K. V.´ilt ja antud ese ei ole absoluutselt seoses antud eeluurimise objektiga. Lisaks tagastada Apple lphone4 SIM kaardiga, mis sisaldab tõendeid salvestunud sms'des ja mida eeluurijad teadlikult tõkestavad, et hageja ei saaks rakendada kaitseõigust. 3 5. Hageja taotleb kohtult oma äranägemise järgi möistlikku kahjuhuvitamise määramist hagejale võttes arvesse antud konspetsiooni tagajärgi ja faktilisi asjaolusi ja SE 295 seaduse eelnõu strateegiat ja KarS sätteid. 5.1 Hageja ei ole määranud hagisse kahjuhüvitise suurust ja on tasunud haldusmenetluse riigilõivu Rahandusministeeriumi arveldusarvele eesmärgiga, et selle määraks kohus.“ KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et kaebaja ei ole oma 12.10.2016.a vastusega kõrvaldanud halduskohtu 20.09.2016.a määruses kirjeldatud puudusi. Kaebaja poolt puuduste kõrvaldamise korras esitatud dokument ei vasta jätkuvalt