Haldusasi 3-14-53146 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 04.04.2016.a, Tallinn Haldusasja number 3-14-53146 Haldusasi A.L.i kaebus justiitsministri 10.11.2014.a käskkirjale nr 16-d „Pankrotihaldur A.L.´ile distsiplinaarkaristuse määramine“ Asja läbivaatamise kuupäev 02.03.2016.a Menetlusosalised Kaebaja A.L., advokaat Katrin Prükk Vastustaja justiitsminister, esindaja Gunnar Vaikmaa RESOLUTSIOON Jätta A.L.i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Justiitsministri 10.11.2014.a käskkirjaga nr 16-d „Pankrotihaldur A.L.´ile distsiplinaarkaristuse määramine“ karistati pankrotihaldur A.L.i pankrotiseaduse (PankrS) § 71 lg 1, lg 4 p 2 ja lg 5 ning § 124 lg 4 alusel järgnevalt: „1.1 Pankrotihaldur A.L., tasudes Pallascom OÜ-le veo- ja laadimisteenuse osutamise eest esitatud arved nr 08/11, 09/12 ja 10/01 sularahas kokku summas 2950 eurot, ei järginud pankrotiseaduse § 124 lg 4 esimeses lauses sätestatut, mille kohaselt võib haldur ainult kohtu loal teha tehingu pankrotivaraga sularahas. 1.2 Pankrotihaldur A.L., hoides osanikele väljamaksete tegemiseks 2000 eurot pankrotivara sularahas alates 25.10.2013 kuni 3.02.2014 ning hoides sularahas 50 eurot, mis jäi üle Pallascom OÜ arvete sularahas tasumisest ajavahemikus 4.10.2011 kuni 3.02.2014, ei järginud pankrotiseaduse § 124 lõikes 4 sätestatut, mille kohaselt võib haldur kohtu loal hoida pankrotivarast kuni 1280 eurot sularahas, kui sularaha hoidmiseks on turvalised tingimused“ (tl 6). Distsiplinaarkaristuseks määrati A.L.ile rahatrahv esimese rikkumise eesti 213 eurot ja teise rikkumise eest 106,50 eurot.
- A.L. esitas 10.12.2014.a Tallinna Halduskohtule kaebuse justiitsministri 10.11.2014.a käskkirja nr 16-d „Pankrotihaldur A.L.´ile distsiplinaarkaristuse määramine“ tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 02.01.2015.a menetlusse ja määras vastustajaks justiitsministri. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Kaebuse põhjendused. 3.1 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 91 lg-d 1 ja 2 sätestavad üldreegli, et rahalise kohustuse võib täita vabal valikul nii sularahas kui ka ülekandega. Viimast juhul, kui võlausaldajal on konto ja ta pole ülekandega tasumist keelanud. Seega annab seadus maksevahendi valikuõiguse võlausaldajale. Teatud liiki võlausaldajate valikuõigust on seadusandja eriseadustega piiranud. Seega võtab PankrS § 124 lg 4 pankrotihaldurilt ära VÕS §-st 91 tuleneva valiku- ja keeldumisõiguse. Puudub vaidlus selles, et võlausaldajaks oli Pallascom OÜ, kes keelas kohustuse täitmise ülekandega. Ka ei märkinud Pallascom OÜ arvetele oma pangakonto numbrit. Seega ei olnud kaebajal lubatud ega ka võimalik rahalist kohustust ülekande korras täita. 3.2 Juhul kui asuda seisukohale, et PankrS § 124 lg 4 piirab ka tehingu teisel poole õigust nõuda täitmist sularahas, on tegemist seadusliku maksevahendi kasutamise piiranguga. Justiitsministeerium on tõlgendanud PankrS § 124 lg-t 4 viisil, mis oluliselt piirab seadusliku maksevahendi kasutamist: kõikvõimalikud sularahaarveldused on lubatud vaid kohtu loal ja teatud juhtudel absoluutselt keelatud. Selline tõlgendus on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 3.3 Seaduse erinev tõlgendus ei saa olla aluseks distsiplinaarkaristuse määramisele. Üksnes siis, kui kaebaja on seaduse rakendamisel eksinud selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu, on tegemist ametikohustuse süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega. 3.4 Kaebaja ei ole sularaha kassas hoidmises süüdi. Osanike esindaja soovis osanike jaotiste väljamaksmist sularahas. Kaebaja oli alates 05.10.2013.a haiguslehel. Tulles vastu osanike esindaja soovile, lepiti kokku osanikele väljamaksete tegemine kaebaja haiguslehe kehtivusajal 25.10.2013.a. Osanike esindaja tõttu jäi see kokkusaamine ära. Kui see selgus, oli kaebaja sularaha pangast juba välja võtnud. Kuna kaebaja tervis oli halvenenud, ei olnud tal võimalik viia raha panka tagasi. Haigusleht lõppes 27.12.2013.a. Ajavahemikul 09.12.2013.a-10.01.2014.a oli omakorda osanike esindaja puhkusel. Alates 20.01.2014.a kuni 29.01.2014.a oli kaebaja uuesti haiguslehel. 30.01.2014.a. lepiti kokku, et kuni lõpparuande kinnitamise otsustamiseni osanikele täiendavaid jaotisi välja ei maksta. Seejärel deponeeris kaebaja raha uuesti kontol. 3.5 Kaebaja ei ole sularaha hoiustamata jätmisega kahju tekitanud, sest raha ei läinud kaduma.
- Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 4.1 Kaebaja mõttekäik ja järeldus sellest, et võlasuhtele ja haldurile PankrS § 124 lg 4 piirang ei kohaldu, on väär. Isegi juhul, kui võlausaldaja keelab kohustuse täitmise ülekandega, ei saa sellest järeldada, et haldur ei kohustu PankrS kui eriseadust järgima ja kohtult luba küsima. Haldur peab enda kutsetegevuses juhinduma kehtivast õigusest ning korraldama enda tegevuse sellega kooskõlas. Tuleb märkida, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat asjaolu, mis takistanuks tal kohtult sularahatehinguks luba küsida. Arvestades kujunenudolukorda, kus tekkinud oli 2 võlausaldaja ees maksmist vajav kohustus ning viimane keeldus seda ülekandega vastu võtmast, on põhjendatud eeldada, et kohus oleks haldurile vastava loa ka andnud. Kaebaja eksitab kohut, väites, et ei teadnud veoteenuses kokkuleppimisel, et teine pool keelab kohustuse täitmise pangakontole. Nimelt teenuse osutaja kinnituskirjas on märgitud: „Olime nõus pankrotistunud ettevõttele teenust osutama vaid juhul, kui selle eest tasutakse sularahas.“ Seega tuleneb eelnevast üheselt, et teenuse osutaja oli nõus pankrotistunud ettevõttele osutama teenust vaid juhul, kui selle eest tasutakse sularahas. Puudub igasugune kahtlus, et tasumise korras lepiti kohe alguses kokku, millele kinnituskirjas väljendatu selgelt osutab. 4.2 Kaebaja hoidis sularahas 2000 eurot kokku üle kolme kuu. Lisaks hoidis haldur sularahas 50 eurot, ca 2 aastat ja 4 kuud. Selles puudub poolte vahel vaidlus. Seega ei ole tegemist mitte sularaha „mõnda aega“ kassas hoidmisega, vaid sularaha hoiti kassas pikka aega. Kaebaja ei vaidlusta, et tal puudus sularaha hoidmiseks kohtu luba. Kaebaja selgitab, et kohtumine osanike esindajaga pidi toimuma tema töövõimetuslehe kehtivuse ajal ning see ei jäänud ära temast tulenevalt. Järelikult lubas halduri tervislik seisund kohtumisel osaleda ning puudub mõistlik põhjendus, miks ta kohtuda saanuks, kuid mitte selle ära jäämise korral koheselt sularaha pankrotivõlgniku kontole sisse maksta või ülekannet sooritada. Sularaha suutis haldur haiguslehel viibides välja võtta. Lisaks ei ole kaebaja esitanud ühtegi mõjuvat põhjendust, mis takistas tal sularaha pankrotivõlgniku kontole sisse maksta peale haiguslehe lõppemist 27.12.2013.a. Asjaolu, et osanike esindaja oli väidetavalt puhusel, ei ole kindlasti selliseks objektiivseks takistuseks, mis välistas kaebajal sularaha kontole tagasi sisse maksmise. Raha kontole sisse maksmata jätmine oli halduri teadlik valik. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 5.1 PankrS § 124 lg 4 on alates 01.01.2011.a järgmises sõnastuses: „Ainult kohtu loal võib haldur teha tehingu pankrotivaraga sularahas. Haldur hoiustab pankrotivarasse laekunud sularaha kahe tööpäeva jooksul raha saamisest arvates. Kui sularaha hoidmiseks on turvalised tingimused, võib haldur kohtu loal hoida pankrotivarast kuni 1280 eurot sularahas. Haldur ei tee jaotise alusel väljamakseid võlausaldajatele sularahas“. Seaduse sõnastus on selge ja üheselt mõistetav. Seadus lubab pankrotihalduril teha tehingu pankrotivaraga sularahas üksnes kohtu eelneval loal ja ei luba pankrotihalduril hoida pankrotivara sularahas 1280 eurot ületavas osas. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja tegi tehingu pankrotivaraga sularahas kohtu loata ja hoidis pankrotivara sularahas 1280 eurot ületavas osas (vt vaidlustatud käskkirja p-d 1.1 ja 1.2). Seega on kaebaja rikkunud talle tema kutsetegevust reguleerivast seadusest tulenevaid kohustusi. Kohus nõustub vaidlustatud haldusaktis esitatud põhjendustega, ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2). Kohtul puudub ka alus leida, et kaebajale määratud karistus oleks ebaproportsionaalne. Seega on vaidlustatud käskkiri seaduslik ja selle tühistamiseks puudub alus. 5.2 Täiendavalt märgib kohus järgmist. Kaebuses viidatud VÕS sätted ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad. Vaidlustatud käskkirjas on õigesti leitud, et olukorras, kus kaebajal oli teada, et Pallascom OÜ on nõus osutama veoteenust üksnes sularahas tasumise korral, oli tal kehtiva pankrotiõiguse kohaselt üksnes kaks valikut: jätta teenus nimetatud äriühingult tellimata või pöörduda sularahatehinguks nõusoleku küsimiseks eelnevalt kohtu poole. Kaebajal puudus 3 kohustus tellida veoteenus just nimetatud äriühingult. Küll aga oli kaebajal kohustus pankrotivara valitsemisel juhinduda PankrS § 124 lg-s 4 sätestatud reeglitest. Samuti on asjakohatu kaebuse väide, et ta ei ole sularaha hoiustamata jätmisega kahju tekitanud. Kaebaja karistamine sularaha hoiustamata jätmise eest ei eelda kahjuliku tagajärje tuvastamist. Puutuvalt kaebuses õigustava asjaoluna esiletoodud kaebaja ajutise töövõimetuse perioodi, märgib kohus, et puuduvad andmed mis viitaksid PankrS § 124 lg-s 4 sätestatud kohustuste täitmise võimatusele ajal, mil kaebaja oli töövõimeline. Otsitud on kaebuses väidetud PankrS § 124 lg 4 vastuolu Euroopa Liidu õigusega. Nimelt sätestab PankrS § 124 lg 4 kohustused pankrotihaldurile, ega sea piiranguid teistele isikule.
- Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys 4