KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 12.12.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2425 AN kaeb

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav AN esitas 26.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vanglas valitsev olukord, kus vangla esimese üksuse sektsioonis 1-4 on kambrite uksed lühemalt avatud kui teistes üksustes.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 02.12.2016 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 1 alusel.

§ 45

lg 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja eesmärgi saavutamiseks, st vangla esimese üksuse sektsioonide suurema avatuse saavutamiseks, on tõhusam esitada kohustamiskaebus. Kohustamiskaebuse rahuldamise korral oleks vangla kohustatud tagama vangla esimese üksuse sektsioonide avatuse. Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine sellist kohustust vanglale kaasa ei too. Kohustamisnõude esitamine ei ole praegu võimalik kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kohustamiskaebuse esitamise eelduseks on 3-16-2425 vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt see, et kaebaja on esitanud vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile vaide ning vaie on tagastatud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Kaebaja on 22.11.2016 esitanud vanglale taotluse, et sektsioonis 1-4 oleks uksed avatud kell 06:00-22:00, ent vangla ei ole veel taotlust lahendanud. Veenvad on Tallinna Vangla põhjendused, miks on Tallinna Vangla erinevates üksustes kambrite uksed avatud erinevalt (kinnipidamistingimused on erinevad ning korralduslike ja arhitektuuriliste erinevuste tõttu ei ole mõeldav kõikidele vanglas kinni peetavatele isikutele kohaldada täpselt samasuguseid tingimusi). Vangla vastusest nähtuvalt on kaebaja kambri uksed avatud isegi kauem, kui on ette nähtud vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 8 lg-s 1. Seega on võimalik kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu.

§ 45

lg 2 ls-st 2 tulenevalt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. AN esitas Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu 02.12.2016 määruse peale määruskaebuse, milles kinnitas jäämist oma halduskohtule esitatud taotluste juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning

§ 201lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes ei pea vajalikuks neid korrata.

5. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et AN võimalik hüvitamiskaebus oleks perspektiivitu. Mittevaralise kahju hüvitamist saaks nõuda juhul, kui kinnipidamistingimused rikuvad kaebaja inimväärikust. Kaebaja on süüdimõistetuna paigutatud karistuse kandmiseks Tallinna Vangla esimesse üksusesse, mis on avatud eluosakond, kus kehtib tavarežiim. Tallinna Vangla on kohtule esitatud vastuses selgitanud, et neljandas ja viiendas üksuses on kambrite uksed avatud kauem, mis on aga tingitud tualettruumide puudumisest kambrites. Esimeses üksuses, kus paikneb ka sektsioon 1-4, on WC ja kraanikauss kambris. Seega on vahetegemiseks mõistlik põhjus. AN-le on oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega 5 tundi 55 minutit, mis on rohkem kui VSKE § 8 lg-s 1 ettenähtud miinimum neli tundi. Isegi kui peaks leidma tuvastamist, et esimese üksuse sektsioonis 1-4 tuleks kambrite uksi hoida avatuna sama kaua kui neljandas ja viiendas üksuses, ei annaks see tunnistust kaebaja inimväärikuse süülisest alandamisest riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tähenduses. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Plaks 2