Obsah (4)

§ 249§ 55§ 252§ 204

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 14. november 2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2263 Haldusasi A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus Menetl

) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. 5. Käesoleval juhul on A.N. esitanud Tallinna Vanglale taotluse läbiotsimiskapi asukoha muutmiseks ning juba kaks päeva pärast seda esitanud esialgse õiguskaitse taotluse kohtule. Tallinna Vangla on kinnitanud (Tallinna Vangla 14.11.2016 kiri nr 1-11/16/25697-1), et A.N.i 09.11.2016 taotlust veel lahendatud ei ole. Seega on taotlus alles menetluses ning Tallinna Vangla ei ole toimingu sooritamise või sellest keeldumise kohta veel otsust teinud. Seega on ilmne, et ka võimalik vaidemenetlus ei ole veel alanud. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole A.N. Tallinna Vanglale vaiet ega halduskohtule kaebust esitanud, on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud ajal, mil see

kohaselt võimalik ei ole. Seega ei ole taotlus lubatav (

§ 249lg-d 2 ja 5).

Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldusega. Kuivõrd selline puudus ei ole (praegusel hetkel) kõrvaldatav, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmiseks (

§ 55lg 1).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A.N.i esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55lg 2 alusel läbi vaatamata.

1. Kohus selgitab täiendavalt, et vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada kaebus vangla haldusakti või toimingu peale tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Ka kohustamisnõude korral tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ehk taotleda haldusakti andmist, asja uut läbivaatamist või toimingu tegemist vaidemenetluse korras. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole A.N. nn „läbiotsimiskapi“ asukoha osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud, ei muudaks olukorda ka see, kui taotlust tõlgendataks puudustega kaebusena. Kaebaja ei ole samas haldusorganile esitatud taotluses viidanud konkreetsele juhtumile (juba toimunud läbiotsimisele), millega oleks talle kahju tekitatud ning mille õigusvastasuse tuvastamiseks võiks ilma kohtueelset menetlust läbimata kohtusse pöörduda. Kohtule esitatud taotlus on selgelt üksnes esialgse õiguskaitse taotlus, millega haakub haldusorganile esitatud kohustamisnõue, millest ei nähtu kahju hüvitamise soovi.
2. Kuivõrd kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ei lahenda, jätab kohus ka menetlusabi taotluse läbi vaatamata. 8.

§ 252

lg 7 ls 1 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Kohus leiab, et see on kohaldatav ka juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata.

§ 204

lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann kohtunik 2