KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2016, Tallinn Haldusasja number Menetlusosal
§ 235lg-d 1 ja 3, § 121 lg 4, § 119 lg 1, RÕS § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- AN esitas 12.07.2016 Tallinna Vanglale kuriteoteatena pealkirjastatud pöördumise. Esitatud pöördumises palub AN algatada kriminaalasi ja hüvitada Tallinna Vangla ja Eesti Vabariigi poolt tekitatud mittevaraline kahju. Teate kohaselt on kinnipeetavate kartserikaristusega karistamine ebaseaduslik ning kartseri tingimused ei vasta nõuetele. Samuti hoitakse kinnipeetavaid järjestikku kartseris liiga pikkade perioodide vältel.
- Tallinna Vangla 11.08.2016 vastusega nr 5-18/16/17530-2 vastati esitatud pöördumisele kui selgitustaotlusele. Vangla märkis, et volitus kartserikaristuse määramiseks tuleneb vangistusseaduse § 63 lg 1 p-st
- Samuti selgitas vangla võimalusi distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vaidlustamiseks nii vaide- kui ka kohtumenetluses. 3-16-1745
- AN esitas Tallinna Vangla 11.08.2016 vastuse nr 5-18/16/17530-2 peale vaide, mille vangla jättis 29.08.2016 otsusega nr 5-15/16/271-2 rahuldamata.
- AN esitas 01.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vangla 29.08.2016 vaideotsuse nr 5-15/16/271-2 tühistamist, vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ning vangla kohustamist viima läbi kriminaalmenetlus. Kaebuse põhjenduste kohaselt esitas AN Tallinna Vanglale kuriteoteate, mida käsitati ebaõigesti märgukirjana. Tallinna Vangla oleks pidanud saatma teate kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta, et kaebaja saaks teostada edasikaebeõigust. Kaebusele lisas AN menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
- Tallinna Halduskohtu 17.10.2016 määrusega tagastati kaebus (p 1) ning jäeti menetlusabi taotlus läbi vaatamata (p 2). Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 45 lg 4 lubab vaideotsuse iseseisvat vaidlustamist üksnes juhtudel, kui vaidemenetluse käigus on rikutud kaebaja õigusi, mis ei ole seotud vaidemenetluse esemega. Selliste asjaolude esinemist ei nähtu. Vangla on 11.08.2016 vastuses hinnanud, kas esinevad kuriteona käsitletava teo tunnused, mis oleks aluseks kriminaalasja algatamiseks. Seega lahendas vangla kaebaja pöördumise sisuliselt kuriteoteatena hoolimata asjaolust, et vastust ei vormistatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisena. 12.07.2016 teatele vääralt vastamine ei võtnud kaebajalt õigust kriminaalmenetluse algatamata jätmist vaidlustada. Kriminaalmenetluse raames on siiski vaid kannatanul ja tema esindajal õigus vaidlustada nii kriminaalmenetluse alustamata jätmist kui ka selle lõpetamist kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 207 lähtuvalt. Juhul, kui kaebaja ei ole kannatanu, saab ta vaidlustada uurimisasutuse tegevust vastavalt KrMS § 228 lg-le 1. Eelnevast tulenevalt puudub halduskohtul pädevus otsustada kriminaalmenetluse alustamata jätmise õiguspärasuse üle või kohustada uurimisasutust vaatama uuesti kuriteoteadet läbi või alustama kriminaalmenetlust. Kaebajal on võimalik Tallinna Vangla 11.08.2016 vastuse nr 5-18/17530-2 vaidlustamiseks esitada kaebus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Isegi, kui tõlgendada kaebaja nõuet eesmärgiga tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus kaebaja 12.07.2016 kuriteoteate ümberkvalifitseerimisel, puuduks kaebajal kaebeõigus.
§ 45
lg 2 kohaselt võib tuvastamisnõude esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kaebaja õiguste kaiseks on olemas tõhusamad vahendid (kriminaalmenetluse algatamata jätmise teate vaidlustamine). Ka ei oleks tuvastamisnõude esitamine preventiivsest huvist lähtuvalt võimalik. 29.08.2016 vaideotsusest nähtub, et Tallinna Vangla mõistis, et kaebaja kuriteoteate ümberkvalifitseerimine ei olnud lubatav. Seega puudub reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda.
§ 45
lg 2 ls 3 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohtule ei nähtu, et kaebaja 12.07.2016 kuriteoteate ümberkvalifitseerimine oleks kaebajale võinud tekitada varalist või mittevaralist kahju. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, jääb ka menetlusabi taotlus läbi vaatamata. 2
(3)3-16-1745 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- AN esitas Tallinna Halduskohtu 17.10.2016 määruse peale määruskaebuse, milles kinnitab, et jääb esitatud taotluste juurde. Määruskaebuse esitaja märgib täiendavalt, et temalt on võetud õigus algatada kriminaalasi. Lisaks esitas AN taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda Euroopa Kohtu poole.
- Tallinna Vangla palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata. Määruskaebuse esitajal ei ole seadusest tulenevalt õigust nõuda kriminaalmenetluse alustamist, mistõttu ei ole AN-l halduskohtusse pöördudes võimalik oma eesmärki saavutada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- AN on taotlenud riigi õigusabi. Ringkonnakohus mõistab seda taotlust taotlusena anda riigi õigusabi praeguses haldusasjas. Kaebajal puudub õigus pöörduda riigiorganite tegevuse vaidlustamiseks Euroopa Kohtu poole. Praeguses haldusasjas riigi õigusabi andmise üle saab otsustada asja menetlev kohus, seega ringkonnakohus. Taotluse rahuldamiseks puudub alus. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuna halduskohtu määrus kaebuse tagastamise kohta on alltoodud põhjustel õiguspärane, ei ole kaebusel eduväljavaateid. Kaebajale tuleb selgitada, et kui tema eesmärk on saada riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöördumiseks, tuleb seda taotleda pärast siseriiklike õiguskaitsevahendite ammendamist RÕS § 37 kohaselt maakohtult. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 35 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuasja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. Siseriiklikud õiguskaitsevahendid ei ole veel ammendunud, sest kaebajal on määruskaebe korras võimalik pöörduda ka Riigikohtu poole.
- Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid väiteid, mis annaksid alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Kohus on tuvastanud õigesti kaebuse tagastamist tingivad asjaolud. Halduskohus on AN-le ka põhjalikult selgitanud, millised on tema võimalused uurimisasutuse tegevuse vaidlustamiseks. Lisaks on Tallinna Vangla selgitanud, millised on AN võimalused distsiplinaarmenetluse käskkirjaga määratud kartserikaristuse vaidlustamiseks. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kaebuse tagastamine ning määruskaebuse rahuldamata jätmine ei võta AN-lt õigust vaidlustada vangla kui uurimisasutuse tegevust või esitada konkreetne kuriteoteade juhul, kui määruskaebuse esitaja leiab, et vangla tegevuses esinevad kuriteole viitava teo tunnused. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe 3
(3)