Obsah (4)

§ 286§ 288§ 291§ 289

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2016.a, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja arutati 19.01.2016, 20.01.2016, 21.01.2016, 25.01.2016, 26.01.2016, 29

§ 286

` 1 alusel tõendina vastu võetud kviitungid (tõendite toimiku, lk 1-4), kus on märgitud kulud seoses matustega.

§ 288lg 9 p 2 alusel lubatud näidata tõendit kannatanule.

Kannatanu vastas prokuröri küsimusele, et tegu on matusekuludega: toiduained, hauakaevamine, haua betoonäär. Samuti soovib saada A. Rehklilt moraalse kahju hüvitist 5000 eurot, kuna seoses tütre surmaga on tervis halvenenud. Tütar käis tema juures umbes 3 päeva enne surma. Tal olid kätel verevalumid ja ta ütles, et lõi käe ära. Kannatanu vastas kaitsja küsimusele, et sai teada, et A. Rehkli tappis oma esimese naise umbes kuu pärast nende kooselu algust. Tütar väitis, et A. Rehkli armastab teda ja ei puutu teda. Kui ta neil külas käis, oli kõik hästi. Tütar ei rääkinud, et A. Rehkli oleks agressiivne. Ta pole lubanud A. Rehklil oma tütart karistada.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeli ja skeemiga (tõendite toimiku, lk 5-21), mille kohaselt vaadeldakse sündmuskohta aadressil xxx. Koridori põrandal kolm punakaspruuni veresarnast plekki. Väikeses toas vasakul riiulil roheline lapp punakaspruunide veresarnaste plekkidega. Suures 4 toas uksest vasakul on lahti tehtud diivan, millel on naise laip. Diivani käetoel on veresarnane punakaspruun plekk. Diivani kõrval põrandal on mitu samasugust plekki. Laes diivanist veidi eemal on mitu veresarnast plekki. Laiba lõual paremal pool hematoom, kukla vasakus osas põrutushaav

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud kiirabikaart (tõendite toimiku, lk 22), mille kohaselt oli xxx Xxx kell 10.40 kiirabibrigaadi kohale jõudmise ajaks surnud.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud 02.10.213 surnu ekspertiisiakt 13E-IDS0014/125 fototabeliga ja õiendiga maksumuse kohta (tõendite toimiku, lk 23-32), mille kohaselt Xxx Xxxi surm saabus orienteeruvalt 09.05.2013 kella 17.00 – 23.00. Kannatanu surma põhjuseks oli kõhu kinnine tömp trauma peensoole-jämesoolekinnisti ning selles kulgevate veresoonte rebendiga, mille tüsistusena tekkis verikõht ning arenes välja äge verekaotus sisemisest verejooksust. Surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati järgmised kehavigastused: nahaalused verevalumid mõlemal pool kõhu eesseinal, peensoole- ja jämesoolekinnisti ning selles kulgevate veresoonte rebend; nahaalused verevalumid mõlemal pool rindkerel, parema V roide murd verevalumiga murdu ümbritsevas pehmes koes; põrutushaav vasakul pool kuklapiirkonnas juustega kaetud peanahal, marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool näol ja kaelal; nahaalused verevalumid ja marrastused mõlemal pool üla- ja alajäsemetel; vanad marrastused ja nahaalused verevalumid paremal pool näol-kaelal ning mõlemal pool kehatüvel ja jäsemetel, paranemisjärgus põletushaavad vasaku randmeliigese sirutuspinnal. M. Xxxi verest leiti 3,07 mg/g etanooli, mis vastab elaval isikul raskele alkoholijoobele. Ekspertiisi maksumus 271 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud surnu täiendekspertiisi akt 13E-IDS0014/9 koosfototabeli ja maksumuse õiendiga (tõendite toimiku, lk 33-37), mille kohaselt kannatanu xx. xx surnukehal sedastatud peensoole-jämesoolekinnisti ning selles kulgevate veresoonte rebend järgneva sisemise verejooksu ja ägeda verekaotusega põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Soolekinnisti rebend võis olla tekitatud löögist tömbi piiratud pinnaga esemega vasakusse poolde keskkõhu piirkonda. Ekspertiisi maksumus 68 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud Andres Rehkli kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tõendite toimiku, lk 38-39), mille kohaselt on A. Rehkli kinni peetud kahtlustatavana 10.05.2013 kell 11.00 ning tuvastatud tema kinnipidamisel parema käe seljal kaks vana armi.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga (tõendite toimiku, lk 40-41), mille kohaselt on A. Rehklil 10.05.2013 kell 10.35 tuvastatud joove 1,05 mg/l väljahingatavas õhus.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud 10.05.2013 isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tõendite toimiku, lk 42-46), mille kohaselt on Andres Rehkli parema käelaba nimetissõrmel naha vigastus kriimustuse näol ja sama käe randme piirkonnas punakas laik. Samuti on parema käelabal vana arm. Vasaku käelaba sõrmenukkide piirkonnas on punakad laigud.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud kinnipeetu vabastamise määrus (tõendite toimiku, lk 47), millest nähtub, et A. Rehkli vabastati vahi alt 12.05.2013. 5

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisiakt 26/48 koos maksumuse õiendiga (tõendite toimiku, lk 48-66), mille kohaselt A. Rehklil ei esine psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlusega “vaimuhaigus“, „nõdrameelsus“, „nõrgamõistuslikkus“ või „raske psüühikahäire“. Andres Rehklil esineb alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete kogum – sõltuvus alkoholist, mis ei takista ega piira tema võimet sihipäraseks arutluseks ja tegevuseks ning oma tegude iseloomust ja sotsiaalsest tähendusest arusaamiseks. Temale inkrimineeritavate tegude ajal ajavahemikul 04-08.05.2013 ja 09.05.2013 ei esinenud A. Rehklil psüühikahäireid. A. Rehkli oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis koos sellest tulenevate muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides. Tal ei esinenud sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks oluliselt mõjutanud tema võimet ümbrusest ning oma tegude iseloomust ja tähendusest arusaamiseks ja oma käitumise sihipäraseks kujundamiseks. Ekspertiisi maksumus: arve nr 31/14 - 765 eurot; arve nr 71/14 – 765 eurot.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud 22.12.2014 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tõendite toimiku, lk 70-76), kus vaadeldakse korterit asukohaga xxx.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud Viru Maakohtu 24.08.2010 kohtuotsus (tõendite toimik lk 77).

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud Viru Maakohtu 21.08.2008 kohtuotsus (tõendite toimiku lk 78-80).

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud Viru Maakohtu 02.09.2009 kohtuotsus (tõendite toimiku, lk 81-84).

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud Pärnu Maakohtu 12.03.2003 kohtuotsus (tõendite toimiku, lk 85-89).

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud Andres Rehkli kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tõendite toimiku, lk 90-91), mille kohaselt on A. Rehkli kinni peetud kahtlustatavana 16.12.2014 kell 09.00.

§ 291

lg 1 p 2, lg 3 alusel vastu võetud tunnistaja xx xx ülekuulamise protokoll (tõendite toimiku lk 92-94), mille kohaselt kolis Andres Rehkli pärast seda kui oli mais 2013 tapnud oma elukaaslase tema ja ema juurde aadressile xxx. Neil olid vennaga pidevalt konfliktid, kuna Andres tarvitab tihti alkoholi ja muutub agressiivseks. Kevadel 2014 kolis ta koos naisega sellest korterist ära. 2010. aastal Andres kägistas ja peksis ema, mille eest istus ka vanglas. Suvel 2014 lõhkus A. Rehkli maha magamistoa ukse, kus olid tunnistaja abikaasa ja ema, kes kutsusid ka politsei. Sügisel 2014 tuli A. Rehkli öösel koju ja vehkis tunnistaja ees kööginoaga. 2014.a. novembri algul sai teada emalt, et A. Rehkli vehkis ema suunas kepiga ja purustas asjad köögis.

§ 291

lg 1 p 2, lg 3 alusel vastu võetud tunnistaja xx xx ülekuulamise protokoll (tõendite toimiku lk 95-97), mille kohaselt 09.05.2013 kella 23.30 paiku rääkis tema ema telefoniga ja käskis kõval häälel kutsuda kiirabi ja politsei. Siis ütles ema, et Andres ütles, et tappis xx. Ta helistas ise Andresele ja Andres ütles ka talle, et tappis xx. Hääle järgi oli aru saada, et ta on joobes. Ta käskis Andresel politsei kutsuda. Hommikul kell 7 läks ta tööle ja kella 8.30 ajal helistas talle ema ja ütles, et Andres on purjus ja pole 6 politseid kutsunud. Tunnistaja helistas politseisse. Andres tarvitab alkoholi ja on jooveseisundis agressiivne. Tunnistaja xx Xxx andis ütlusi, et kannatanu oli tema õde. A. Rehkliga tutvus õe kaudu 2012. aastal. Ta teadis, et too oli vanglast tulnud ja teadis mille eest. Ta käis neil külas keskmiselt korra 2 nädala jooksul. Neil olid probleemid ja A. Rehkli kasutas õe suhtes vägivalda. Kord oli tal hammas välja löödud ja teisel korral silm sinine. Õde ütles, et seda tegi A. Rehkli. Ta rääkis sellest A. Rehkliga ja ta lubas, et see enam ei kordu. Õde tarvitas tihti alkoholi koos sõbrannadega, A. Rehkliga ja tunnistajaga. Viimati nägi ta õde 04.05.2013, nad olid A. Rehkliga napsitanud. Õe surmast sai teada 10.05, kui helistas ema. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et tema juuresolekul A. Rehkli õde ei löönud. Ta rääkis emale, mille eest A. Rehkli vanglas oli istunud. Õde ei suhelnud teiste meestega A. Rehkliga kooselu ajal. Õde ei provotseerinud konflikte. A. Rehkli tunnistas ka ise vägivall kasutamist õe suhtes.

§ 286

-1, § 296 alusel vastu võetud asitõendi vaatlusprotokoll koos CD plaadi ja stenogrammiga (tõendite toimiku, lk 98-108), mille kohaselt vaadeldakse 25.10.2014 ja 14.11.2014 kõnesalvestisi. Tunnistaja Xxx Xxx andis ütlusi, et mais 2013 elas xxx, süüdistatav oli tema naaber. xx elas seal mõni kuu enne tapmist. Umbes kuu enne tapmist hakkasid nad rohkem alkoholi tarvitama ja korterist oli lärmi kuulda. Vahel olid ka võõrad hääled. Nägi Xxxl silma all suurt sinikat 13 nädalat enne surma. Viimati nägi Xxxt trapikojas 3 päeva enne surma, siis ta vigastusi tähele ei pannud. Talle räägiti, et A. Rehkli oli Xxxl hamba välja löönud. Xxx talle vägivalla kasutamisest ei rääkinud. 09.05.2013 kella 12 ajal kuulis A. Rehkli korterist lärmi, karjumist ja kukkumist. Oli kuulda vaid A. Rehkli ja Xxx häält, teisi hääli polnud. Järgmisel päeval sai teada Xxx surmast. Hääli on kuulda sellest korterist vaid siis, kui aken on lahti. Tunnistaja vastas kaitsja küsimusele, et paar nädalat enne Xxx surma olid neil tihti tülid. Peamiselt oli kuulda A. Rehkli häält, Xxx oma vähe. Kaklust ei kuulnud. Xxxt ta teiste meestega ei näinud. Xxx vend kuulis seal olevat 1-2 korda ning ta riidles A. Rehkliga. Tunnistaja Xxx Xxx andis ütlusi, et Xxxt tundis lapsepõlvest saati, A. Rehkliga tutvus Xxx kaudu. Nad elasid koos umbes aasta. Xxx ja A. Rehkli tarvitasid koos alkoholi ja A. Rehkli peksis Xxxt. Seda juhtus ka tunnistaja juuresolekul paar kuud enne Xxx surma. Ta läks vahele ja A. Rehkli lõi ka teda. Samuti nägi ta sageli Xxxl hematoome. Kord oli tal kogu keha sinine. A. Rehkli peksis teda iga joomingu ajal. Samuti lõi ta Xxxl hamba välja. Viimasel ajal tarvitas Xxx alkoholi iga päev. Viimati nägi ta kannatanut koos A. Rehkliga 09.05 päeval õues, ta oli joobes, vigastusi polnud näha. Õhtul kella 9-10 ajal nägi ta A. Rehklit, kes oli nähtavalt purjus, istus maja ees pingil ja küsis suitsu. Ta ütles, et Xxx magab. Järgmisel päeval sai teada Xxx surmast. Tunnistaja vastas kaitsja küsimustele, et suhte alguses oli Xxxl ja A. Rehklil kõik hästi, tülisid polnud. A. Rehkli oli armukade, kuigi Xxx ei andnud selleks põhjust. Paar korda läks Xxx A. Rehkli juurest ära, kui sai tugevalt peksa, elas ema või vanaema juures. Xxx sõbrustas Xxx Xxx ja A. Rehkli oli armukade. Politseisse ta peale A. Rehkli löömist ei pöördunud, kuna hematoome polnud. Tunnistaja xxx xx andis ütlusi, et süüdistatav on tema mehe vend. Suhtles temaga vähe. A. Rehkli tarvitas tihti alkoholi ja oli vägivaldne. Naaber xx xx ütles, et A. Rehkli oli Xxxl jalaga hamba välja löönud. A. Rehkli kasutas ka tunnistaja suhtes üks kord vägivalda. Ta pöördus politseisse. A. Rehkli peksis ka oma ema ja luba tunnistaja ära tappa. See oli pärast Xxx 7 surma, kui A. Rehkli tuli nende juurde elama. Tarvitas tihti alkoholi ja oli agressiivne. Ema rääkis, et A. Rehkli peksis teda 2014.a. kõndimiskepiga. Naabrid kutsusid politsei. Tunnistaja xx xx andis ütlusi, et ta on Kohtla-Järve linna sotsiaaltöötaja ning külastas peresid, kelle kohta tuli teade politseist. Ühe korra, üle aasta tagasi kohtus A. Rehkli emaga seoses perekonna vägivallaga xx tänaval. Ema rääkis, et joobes poeg mõnitab teda, nõuab raha. Oli juhus, et ajas ta köögis nurka ja haaras kätest nii, et põhjustas valu. Kirjutas selle kohta avalduse. Vigastusi ta emal ei näinud. Ta kartis poega. A. Rehkli oli ka kodus, magas. Tunnistaja xx xx andis ütlusi, et on xx xx naaber. A. Rehkli elas mõnda aega ema juures. Xxx kaebas poja peale, et ta lärmab. Ei rääkinud füüsilisest vägivallast. Vahel tuli Xxx tema juurde, kui poeg purjus oli. A. Rehkli tarvitas alkoholi, raha selleks võttis ema käest. Kuu aega tagasi oli Xxxl insult ja ta on kodus haige.

§ 289

alusel lubatud avaldada tunnistaja 22.12.2014 eeluurimisel antud ütlustest viimane lõik. Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et ei kinnita neid ütlusi, ei mäleta sellist. Kui A. Rehkli hakkas lärmama, siis xxx kutsus politsei. Tunnistaja xx xx andis ütlusi, et 25.10.2014 oli patrullis koos xx. Nad said väljakutse xx tänavale seoses perevägivallaga. Naisterahvas nuttis ja ütles, et poeg lõi teda rusikaga vastu rinda ja selga. Vigastusi ei näinud. Poeg istus toas, oli joobes. Kannatanu keeldus avaldust esitamast poja vastu. Tahtis, et poeg ära viidaks.

§ 288

, § 296 alusel vastu võetud lähisuhtevägivalla infoleht (tõendite toimiku, lk 109) mille kohaselt saadi 25.10.2014 kell 16.14 väljakutse aadressile xxx seoses peretüliga. Kannatanuks oli Xxx xx ja vägivallatsejaks oli Andres Rehkli, kes oli nähtavalt alkoholijoobes. Naisterahva sõnul lõi poeg teda rusikaga vastu rinda ja selga. Mingisugust menetlust naisterahvas ei soovinud. Soovis, et poeg kainenema viiakse. A. Rehkli toimetatud arestimajja kainenemisele. Kohale kutsutud ka kiirabi, kuna A. Rehkli käel oli väike haav, isik vaadati üle. Tunnistaja vastas prokuröri küsimusele, et infoleht oli kohapeal kirjutatud ja kannatanule ära tõlgitud. 2 viimast lauset kirjutati arestimajas. Tunnistaja xx xx andis ütlusi, et 25.10.2014 oli patrullis, sai väljakutse xx tänavale peretüli kohta. Ukse avas naisterahvas, kes nuttis ja ütles, et poeg andis talle peksa. Lõi 1 kord selga ja 1 kord rinda. Vigastusi näha polnud, ta oli joobes. Korteris oli ka noormees, kes oli ka joobes ja agressiivne. Naine keeldus avaldust esitamast, tahtis, et poeg viidaks kainenema. xx koostas perevägivalla infolehe, mis oli kannatanule tõlgitud. Tunnistaja xx xx andis ütlusi, et tema teostas Xxx Xxxi surnu ekspertiisi. Vigastuses 1, 2, 3 on tekkinud tõenäoliselt kukkumise tagajärjel. Ülejäänud vigastused on saadud pigem löömisest erineval ajal. Osa vigastusi (5, 6, 11, 12, 13, 14, 17, 19, 20, 25, 26) olid värsked, mitte rohkem kui 1 päev enne surma ja vigastused 16, 21, 22, 23 olid vanemad, tekitatud 3-4 päeva enne surma. Vigastused 7 ja 24 olid tekitatud 2-3 päeva enne surma. Vigastuses 8-10, 15-18 olid tekitatud 3-5 päeva enne surma. Seega saab vigastused liigitada kolme rühma: päev enne surma, 3-4 päeva enne surma ja veel vanemad vigastused. Surma põhjuseks oli kõhu kinnine tömp trauma koos mao limaskesta rebenditega. Eluohtlik oli ka vigastus nr 14.

§ 291

lg 1 p 2, lg 3 alusel vastu võetud tunnistaja ja kannatanu Xxx xx ülekuulamise protokollid (tõendite toimiku lk 110-124), mille kohaselt tema poeg Andres Rehkli elas aadressil xxx linnaosas koos elukaaslase Xxxga alates augustist

1. 09.05.2013 kella 24 ajal helistas A. Rehkli ja ütles, et tappis xxx. Tunnistaja käskis kutsuda 8 kiirabi ja politsei. Ta rääkis sellest poeg xx, kes helistas vennale. Järgmisel hommikul helistas tunnistaja A. Rehklile ja too ütle, et Xxx on surnud ja hakkab juba siniseks minema. Andres ütles, et ta lükkas Xxxt, ta lõi pea kastu kapi nurka ja pea on lõhki. Andres oli veel hommikulgi purjus. Tunnistaja käskis politseisse helistada, Andres vastas, et magab paar tundi ja siis helistab. Tunnistaja helistas poeg xx ja tema lubas ise politseisse helistada. Andres ja Xxx tarvitasid koos alkoholi. Alkoholijoobes on A. Rehkli agressiivne, ei ole adekvaatne ja võib põhjuseta rünnata. Varem tarvitas A. Rehkli ka narkootikume. 02.12.2014 andis kannatanu Xxx xx ütlusi, et poeg Andres Rehkli elab tema korteris alates maist
2. kuni kevadeni 2014 elas samas korteris ka poeg xx xx koos abikaasa xx xx. Poegade vahel oli pidevalt konfliktid. Andres tarvitas peaaegu iga päev alkoholi, ei töötanud ja nõudis raha kannatanult. Kui kannatanu keeldus raha andmast, ähvardas A. Rehkli teda ja kannatanu andis raha. Paar korda lõi A. Rehkli korteri aknad katki ja lõhkus teleri ära. Alkoholijoobes on ta agressiivne. 2014 novembri algul oli neil taas konflik ja mingil hetkel tundis ta nõusid pestes lööki tagant selja piirkonda. Kannatanu tundis füüsilist valu. Siis lõi A. Rehkli teda veel üks kord rusikaga rinna piirkonda, tõi koridorist käimiskepi ja tõstis selle kannatanu kohale. Kannatanu haaras kepist ja palus mitte lüüa. Siis hakkas A. Rehkli lõhkuma asju köögis, lõhkus seinakella, keeras kummuli köögilaua, vigastas gaasipliidi emaili ja gaasiboilerit. 13.01.2015 ülekuulamisel täpsustas kannatanu V. Rehkli, et tema suhtes kasutas A. Rehkli vägivalda oktoobri lõpus
3. Tunnistaja Xxx xxx andis ütlusi, et tunneb süüdistatavat ja tundis kannatanut, suhted sõbralikud. Nad said kokku korra nädala või kahe jooksul, tarvitasid kõik koos alkoholi. xxx Xxx karjus, kui oli joobes. Ta pole näinud tüli Rehkli ja Xxxi vahel. Kui Xxx läks Rehkliga riidu, tuli tema juurde ja palus seal elada. Andres oli teda löönud või lükanud, kehal oli suur sinikas. See oli talvel. Xxx elas tema juures 3 päeva ja siis läks ära. Xxx võis olla joobes agressiivne, kuid mitte tüli algataja. Viimati nägi Xxxt kuu enne surma. Tal olid Xxxga lähedased suhted enne Andresega kohtumist. Kui Xxx hakkas Andresega elama, ta vahele ei seganud. Xxxl olid tema korteri võtmed, mille ta hiljem ära võttis. Süüdistatav Andres Rehkli andis ütlusi, et oli Xxx Xxxiga tuttav 2 aastat, koos elama hakkasid augustist
4. Esimesed pool aastat tülisid polnud, kuid siis tekkisid need joomise ja armukadeduse tagajärjel. Ta võis olla agressiivne, ei valinud sõnu. Viimased 2 kuud tülitsesid nad tihti ja ta kasutas Xxx suhtes vägivalda, võis teda tõugata, kuid ei peksnud. Xxx xxx nägi ta rivaali ja ta oli armukade. 09.05.2013 oli neil Xxxga konflikt. Xxxt tappa ta ei tahtnud. Lõi Xxxt kolmes erinevas kohas korteris, kuna Xxx tahtis ära minna ja tema ei lasknud, tahtis, et Xxx läheks magama. Mingi aja pärast tõstis Xxx põrandalt diivanile ja pani teki peale, Xxx oli elus. Ta kukkus kuklaga vastu sektsioonkappi, liigutas ja hingas. Kui ta tuli õest, märkas, et Xxx kukla alla oli tekkinud veri, Xxx oli surnud. Ta helistas Xxx emale, oma emale ja vennale. Teise episoodi kohta selgitas süüdistatav, et müksas ema vastu selga. Ema kutsus politsei, kuid keeldus avalduse kirjutamisest. Kahetseb tegusid. Prokuröri küsimustele vastas süüdistav, et 09.05.2013 tekkis konflikt kella 17 paiku. Nad olid kahekesi ja purjus. Tüli tekkis sellest, et Xxx raiskas tema kõneajakaarti. Ta lõi Xxxt rusikaga näkku ja jalaga alakehasse. Xxx karjus ja tahtis ära minna. Ta keeras ukse lukku ja võttis võtmed ära. Ta lõi Xxxle lahtise käega vastu põske ja tal hakkas ninast verd jooksma. Koridoris võttis ta Xxxl kratist ja vöökohast kinni ja virutas ta tuppa, ta lendas vannitoa ja suure toa ukse vahele nurka. Siis riidlesid nad suures toas edasi. Ta tõukas Xxxt voodi poole ja too kukkus peaga vastu sektsioonkappi ust. Ta liigust ja hingas, kuid püsti ei tõusnud ja ei rääkinud midagi. Sektsioonkapi uksel oli iluliist ära ja kapil oli veri, mille ta ära pühkis. Xxx tõesti diivanile, mõtles, et ta on purjus ja magab. Kuskil poole tunni pärast läks ta välja. 9 Väljas kohtas Xxx xxx, kellele rääkis, et ta lükkas Xxxt, ja too magab. Kui ta tagasi koju tuli, siis mingi moment avastas, et Xxx kukla all on suur vereloik ja ta ei hinganud. Helistas emale ja teatas juhtunust. Tahtis politseisse hommikul helistada kui saab kainemaks, kuid vend jõudis temast ette. Eelnevatel päevadel võis ta Xxxt vaid lükata, ei peksnud teda. Xxxl olid peale seda sinikad. Teise episoodi kohta vastas süüdistatav prokuröri küsimustele, et ema ta ei peksnud, müksas vaid teda, kuna tahtis saada raha tema korteri müügist. Ta oli purjus

§ 288

, § 296 alusel vastu võetud korteri skeem (tõendite toimiku, lk 125), mille koostas A. Rehkli ja kus on ära näidatud kohad, kus ta lõi Xxxt.

§ 286

¹, § 296 alusel vastu võetud A Rehkli sündmuskoha olustikuga seostamise protokoll koos fototabeliga (tõendite toimiku, lk 126-141), milles ta selgitab kuriteo toimepanemise asjaolusid.

§ 288

, § 296 alusel vastu võetud menetluskulude tõendid (tõendite toimiku, lk 142-148), mille kohaselt moodustas kaitsja tasu 304,20 eurot ja 48 eurot ning toimiku koopia kulu oli 1 euro. III Kohtu järeldused süüdistuse osas KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, teo pani toime Andres Rehkli ning tema poolt toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Süüdistatav A. Rehkli tunnistas ennast osaliselt süüdi. Kohus loeb kohtuistungil kõike uurituid kirjalikke tõendeid: sündmuskoha vaatlusprotokollid fototabelite ja skeemiga, kiirabikaart, kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, surnu ekspertiisiakt lisaga, surnu täiendekspertiisiakt lisaga, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiakt, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga, lähisuhte vägivalla infoleht, Andres Rehkli ütluste olustikuga seostamise protokoll usaldusväärseteks tõenditeks. Seega tõendite hindamisel tugineb kohus kõigile kohtuistungil avaldatud tõenditele. Kohtul puudub alus kahelda ka kannatanu Xxx Xxx, tunnistajate xxx Xxx, Xxx Xxx, Xxx xx, xx xx, xx xx, xx xx, xx xx, ekspert xx xx ütluste usaldusväärsuses. Kohus arvestab kohtuotsuse tegemisel kannatanu, eksperdi ja tunnistajate ütlusi. 10 Kohtu hinnangul süüdistatav Andres Rehkli ütlused on ka usaldusväärsed, ütlused on kooskõlas ülalnimetatud dokumentaalsete ja isiklikkuse tõenditega. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi osaliselt, ta ei ole nõus oma tegude kvalifikatsiooniga, kuid süüdistuses KarS § 113 järgi talle süüks pandud tegevusi tunnistab ta täielikult. Süüd KarS § 121 järgi tunnistab Andres Rehkli ka osaliselt. Süüdistatava ütlustes esinevad mõned vastuolud teiste tõenditega, kuid kohus leiab, et vastuolud on tingitud asjaoluga, et Andres Rehkli on väga tihti viibinud tugevas alkoholijoobes, kuritegude toimepanemise ajal viibis ta ka alkoholijoobes ja mõne momente võib ta ei mäleta. Andres Rehkli ise seletas kohtuistungil, et ta mäletab sündmusi lünklikult. xx xx ütlusi ei pea kohus usaldusväärseteks, sest tema ütlustes on vastuolud eeluurimise käigus antud ütlustega ja ta ei saanud selgelt ja arusaadavalt selgitada vastuolude põhjust. Samuti ristküsitluse käigus on andnud ta ütlusi mitte veenvalt. Kohus jätab tunnistaja ütlusi kõrvale tõendite kogumisest. „Kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused“ (RKKKL 3-1-1-3-07). Tunnistaja xx xx ja kannatanu Xxx xx keeldusid kohtuistungil ütluste andmisest, kasutades oma õigust vastavalt KrMS § 71 lg-le 1 ning

§ 291

lg 1 p 2, lg 3 alusel võttis kohus vastu tunnistaja xx xx ja kannatanu Xxx xx ülekuulamise protokollid. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist lubatavate tõenditega kuna on täidetud KrMS § 291 lg-s 3 sätestatud tingimused: p.

1. ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja ja kannatanu isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses – xx xx oli üle kuulatud kahel korral erinevate menetlejate poolt, isikule on selgitatud tema õigusi ütluste andmise keeldumisest, mille kohta tunnistaja andis allkirja, 04.12.2014 ülekuulamise protokollis kinnitas tunnistaja sisuliselt ka 13.05.2013 antud ütlusi. Kannatanu Xxx xx on üle kuulatud eeluurimisel kolmel korral erinevate menetlejate poolt, isikule on selgitatud tema õigusi ütluste andmise keeldumisest, mille kohta tunnistaja andis allkirja ning seletas, et soovib anda ütlusi. Hilisemates ütlustes (13.01.2015) kinnitas kannatanu oma varasemaid ütlusi. xx xx ja Xxx Rehxxklil puudub alus süüdistatava laimamiseks, samuti kaitsja ega süüdistatav ei esitanud väidet isiku ütluste usaldusväärsuse kohta; p
2. kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks ja 3.tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid – kaitsja ei taotlenud kohtueelses menetluses tunnistajale ja kannatanule küsimuste esitamist, kuid oli tal võimalik esitada küsitlemise taotlus KrMS § 225 lg 1 alusel. Tunnistajale ja kannatanule olid selgitatud nende õigused, sh õigus keelduda ütluste andmisest KrMS § 71 lg 1 alusel, kuid xx ja Xxx xx on väljendanud soovi anda ütlusi. Kohus loeb ka tunnistaja xx xx ja kannatanu Xxx xx ütlusi usaldusväärseteks, ütlusi kinnitavad ka teised tõendid. Süüdistus KarS § 113 järgi. 11 Andres Rehkli on antud kohtu alla ja süüdistatakse KarS § 113 järgi selles, et tema, oma elukohas xxx, aadressil xxx, ühise alkoholitarvitamise ajal tekkinud sõnavahetuse käigus, lõi elutoas diivanil istudes käega ühe korra enda kõrval istunud elukaaslasele Xxx Xxxile näo piirkonda ja kohe seejärel parema jalaga vasakule poole kõhtu, mille tagajärjel kukkus M. Xxx põrandale ning tal tekkis kõhu kinnine tömp trauma peensoole-jämesoolekinnisti ning selles kulgevate veresoonte rebendiga, mille tüsistusena tekkis verikõht ning arenes välja äge verekaotus sisemisest verejooksust, mis põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Süüdistatav Andres Rehkli tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et 09.05.2013 tekkis neil Xxxga alkoholi tarvitamise käigus konflikt, kannatanu tahtis ära minna, kuid A. Rehkli ei lubanud, lõi teda rusikaga näkku ja jalaga alakehasse, lukustas ukse. Seejärel lõi lahtise käega kannatanule vastu nägu ning Xxx Xxxil hakkas ninast verd jooksma. Seejärel võttis A. Rehkli kannatanul kinni kraest ja vöökohast ning viskas ta vannitoa ja suure toa vahelisse nurka. Suures toas tõukas ta kannatanu vastu sektsioonkappi, M. Xxx lõi pea vastu sektsioonkapi ust ja enam püsti ei tõusnud. Ta hingas, kuid ei liikunud. A.Rehkli tõstis ta diivanile ja arvas, et M. Xxx magab. Andres Rehkli läks välja ja kui tuli koju, mingi moment avastas, et kannatanu on surnud. Andres Rehkli on kinnitanud oma ütlusi eeluurimise käigus ütluste olustikuga seostamisel, siinjuures on näidanud, kus, kuidas ja millega lõi ta kannatanu. Ütluste olustikuga seostamise protokolli juurde on lisatud ka skeem. Kriminaalasjas on tuvastatud ning puudub vaidlus selles, et 09.05.2013 ajavahemikul kella 14.20 kuni kella 23.00, lõi Andres Rehkli mitu korda elukaaslast Xxx Xxxit, tekitades talle kehavigastusi, mille tagajärjel saabus Xxx Xxxi surm, et surma saabumise ja Andres Rehkli tegevuste vahel on põhjuslik seos. Vaidlus on selles, millise kuriteo koosseisu tunnused esinevad Andres Rehkli tegudes, kuidas materiaalõiguslikult hinnata süüdistatava Andres Rehkli tegevust seoses Xxx Xxxi surma põhjustamisega. Andres Rehkli ise ei eita oma süüd ning seletas kohtuistungil, et ta pani toime kõik süüdistuses KarS § 113 järgi kirjeldatud tegevused, kuid ta ei tahtnud xxx Xxxi tappa, ta ei soovinud tema surma. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga, kiirabikaardi ning surnu, surnu täiendekspertiisiaktiga ja eksperdi ütlustega on tuvastatud, et 10.05.2013 hommikul saabus aadressile xxx politsei ja kiirabi. Antud aadressil avastati Xxx Xxxi surnukeha. Sündmuskoha vaatlusel olid näha Xxx Xxxi kehavigastused. Surnu ekspertiisiakti ja eksperdi xx xx ütluste kohaselt Xxx Xxxi surma põhjuseks oli kõhu kinnine tömp trauma peensoole-jämesoolekinnisti ning selles kulgevate veresoonte rebendiga, mille tüsistusena tekkis verikõht ning arenes välja äge varekaotus sisemisest verejooksust. Samuti tuvastati järgmised kehavigastused: nahaalused verevalumid mõlemal pool kõhu eesseinal, peensoole- ja jämesoolekinnisti ning selles kulgevate veresoonte rebend; nahaalused verevalumid mõlemal pool rindkerel, parema V roide murd verevalumiga murdu ümbritsevas pehmes koes; põrutushaav vasakul pool kuklapiirkonnas juustega kaetud peanahal, marrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal pool näol ja kaelal; nahaalused verevalumid ja marrastused mõlemal pool üla- ja alajäsemetel; vanad marrastused ja nahaalused verevalumid paremal pool näol-kaelal ning mõlemal pool kehatüvel ja jäsemetel, paranemisjärgus põletushaavad vasaku randmeliigese sirutuspinnal. Siinjuures vasakul pool kaela marrastus, parema alalõualuunurga piirkonnas verevalumid, verevalumid parema rinnanäärmel, paremal pool ringkerel, vasakul pool kesk kõhus, vasakul õlavarrel, vasaku niudeluutiiva kohal, vasaku reie eespinnal, paremal tuharal, vasaku pusaliigese piirkonnas olid tekitatud löömisest mitte rohkem kui 1 päev enne surma. Kannatanu surm saabus orienteeruvalt 09.05.2013 kella 17.00-23.00 vahel. Surma põhjuseks oli kõhu kinnine tömp trauma koos mao limaskesta rebenditega, vigastus tekkis löögist ning 12 peale lööki võis kannatanu elada kümneid minuteid. Peale vigastuse tekitamist tekib verejooks, kannatanu on võimeline iseseisvalt liikuma kuni kaotab teadvuse vere kaotusest. Sündmuskoha vaatlusprotokollist tuleneb, et korteris tuvastati koridoris põrandal, väikeses toas riiulil asuval lapil, suures toas diivanil, põrandal veresarnased plekid. Xxx Xxxi surnukeha leiti diivanilt seliti lamav. M. Xxxi verest leiti 3,07 mg/g etanooli, mis vastab elaval isikul raskele alkoholijoobele. Kannatanu Xxx Xxxi, tunnistajate xx Xxxi, Xxx Xxxi, Xxx xx ja Xxx xx ütlustega on tuvastatud, et Xxx Xxx ja Andres Rehkli elasid koos alates augustist
3. Xxx Xxxil oli probleemid alkoholi kuritarvitamisega ning kui ta hakkas elama koos A. Rehkliga, nad tarvitasid alkoholi koos. Andres Rehkli kasutas Xxx Xxxi suhtes vägivalda – peksis teda. 09.05.2013 kella 12 ajal oli kuulda nende korterist lärmi, karjumist ja kukkumist. Tunnistajate xx xx, xx xx ja Xxx xx ütlustega on tuvastatud, et Andres Rehkli on vägivaldne inimene, tarvitas alkoholi ning joobes olnud muutus agressiivseks. Andres Rehkli on kasutanud vägivalda oma lähedaste suhtes, mille eest ta ka kriminaalkorras karistati. Kohtuotsustest xx xx suhtes tuleneb, et teda on 4 korda kriminaalkorras karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, sh 3 korda karistati KarS § 121 järgi ning ühel korral KrK § 107 lg 2 p 1 järgi selle eest, et Andres Rehkli tekitas tahtlikult elukaaslasele eluohtliku kehavigastuse, millega põhjustas ettevaatamatuse tõttu kannatanu surma. Andres Rehkli kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, isiku läbivaatuse protokolliga, vabastamise määrusega on tuvastatud, et Andres Rehkli peeti kahtlustatavana kinni 10.05.2013 kell 11.00, tal tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0, 92 mg/l, kehal –parema käelaba nimetissõrmel kriimustus, vana arm, sama käe randme piirkonnas punakas laik, vasaku käelaba sõrmenukkide piirkonnas punakad laigud. Andres Rehkli vabastati 12.05.
4. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisiaktiga nr 26/48 on tuvastatud, et A. Rehklil ei esine psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlusega “vaimuhaigus“, „nõdrameelsus“, „nõrgamõistuslikkus“ või „raske psüühikahäire“. Andres Rehklil esineb alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete kogum – sõltuvus alkoholist, mis ei takista ega piira tema võimet sihipäraseks arutluseks ja tegevuseks ning oma tegude iseloomust ja sotsiaalsest tähendusest arusaamiseks. Temale inkrimineeritavate tegude ajal ajavahemikul 04-08.05.2013 ja 09.05.2013 ei esinenud A. Rehklil psüühikahäireid. A. Rehkli oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis koos sellest tulenevate muutustega organismi funktsioonides ja reaktsioonides. Tal ei esinenud sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks oluliselt mõjutanud tema võimet ümbrusest ning oma tegude iseloomust ja tähendusest arusaamiseks ja oma käitumise sihipäraseks kujundamiseks. Tunnistajate Xxx xx ja xx xx ütlustega on samuti tuvastatud, et Andres Rehkli helistas 09.05.2013 kella 00.00 ajal emale Xxx xxx ja ütles, et tapis xx. Ema soovitas kutsuda kohale politseid ja kiirabi. Andres Rehkli kinnitas, et tappis xx ka vennale xx xx telefonitsi. 10.05.2013 helistas Xxx xx Andres Rehklile ning Andres Rehkli kinnitas, et xx on surnud, et ta lükkas xx ja ta lõi pea vastu kapi nurka. Politsei ja kiirabi kutsus välja xx xx. Kogutud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et Andres Rehkli süüdistuse kirjeldatud ajal, kohal ja viisil tekitas Xxx Xxxile kehavigastused, sh surma põhjustava kehavigastuse (kõhu kinnine tömp trauma peensoole-jämesoolekinnisti ning selles kulgevate veresoonte rebendiga, 13 mille tüsistusena tekkis verikõht ning arenes välja äge verekaotus sisemisest verejooksust), mille tagajärjel kannatanu Xxx Xxx suri kohapeal, korteris xxx, aadressil xxx. Kohus leiab, et kohtuliku uurimise käigus kogutud tõendite pinnal on tuvastatd kõik süüdistuses KarS § 113 järgi kirjeldatud asjaolud. Arutatavas kriminaalasjas Andres Rehkli tegevused seisnesid järgmises – ta lõi käega kahel korral Xxx Xxxile näo piirkonda, viskas ta vastu seina, mille tulemusel tekkisid marrastused otsmiku piirkonda, lükkas teda kahe käega, mille tagajärjel kukkus M. Xxx peaga vastu sektsioonkapi ust, lõi parema jalaga vasakule poole kõhtu, mille tagajärjel kukkus M. Xxx põrandale ning tal tekkis kõhu kinnine tömp trauma peensoole-jämesoolekinnisti ning selles kulgevate veresoonte rebendiga, mille tüsistusena tekkis verikõht ning arenes välja äge verekaotus sisemisest verejooksust, mis põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Andres Rehkli tegu võib olenevalt Andres Rehkli käitumise subjektiivsest koosseisust kvalifitseerida tahtlikuks tapmiseks KarS § 113 järgi, raske tervisekahjustuse tekitamiseks ideaalkogumis surma ettevaatamatu põhjustamisega KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 (enne 01.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni järgi) järgi või ettevaatamatuks surma põhjustamiseks KarS § 117 järgi. Objektiivsest küljest on kõik need koosseisud suvalise teokirjeldusega. Seega Andres Rehkli teo kvalifitseerimisel tuleb hinnata tema käitumise subjektiivset külge. „Kvalifitseerimaks isiku käitumist KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ideaalkogumis tuleb tuvastada, et süüdlase tahtlus on suunatud eluohtliku raske tervisekahjustuse tekitamisele ning et surma saabumise suhtes käitus ta kegremeelsusega. Olukorras, kus toimepanijal puudub eluohtliku raske tervisekahjustuse tekitamise suhtes minimaalselt kaudne tahtlus ehk ta ei pidanud sellist tervisekajustust võimalikuks ega möönnud seda, tuleb tema tegevust vaadelda ainuüksi surma põhjustamisena ettevaatamatusest KarS § 117 tähenduses. Märgitud paragrahvi järgi tuleb senise kohtupraktika kohaselt süüdlase tegevus kvalifitseerida ka juhul, kui tõendamist pole leidnud tema tahtlus tekitada juba löögiga kannatanule eluohtlik tervisekahjustus. Kui aga toimepanija nägi noalööki tehes kannatanu surma saabumise võimalikkust ette ja möönis seda (nt suhtudes sellesse ükskõikselt), ja surm tegelikult tema teo tagajärjel saabuski, tuleb tema käitumine kvalifitseerida kaudse tahtlusega toimepandud tapmisena“ (RKKKL 3-1-1-46-11). Kohus leiab, et Andres Rehkli teole on andnud õige hinnang ja tema tegu on õigestiu kvalifitseeritud KarS § 113 järgi. Kohtu hinnangul nägi Andres Rehkli ette, korduvalt lüües kannatanut erinevate keha piidkondadessse käte- ja jalgadega, visades ta vastu seina, tõukades vastu kappi, surma saabumise võimalikkust ja möönis seda, ning kannatanu surm saabuski Andres Rehkli tegude tagajärjel. Pekstes kannatanut vältavalt jalgade ja rusikatega valimatult pähe, rindkeresse ja kõhtu möönab isik mis tahes tagajärje, sh surma saabumise võimalust ning sellisel juhul paneb isik tapmise toime kaudse tahtlusega (RKKKo III-1/1-72/95). Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et Andres Rehkli, olles alkoholijoobes, on muutunud agressivseks ja vägivaldseks. Andres Rehkli on korduvalt varem karistatud isikuvastaste kuritegude eest, sh ka eluohtliku kehavigastuse tekitamise eest, millega ettevaatamatusel on tekitatud kannatanu surm. Andres Rehkli endist elukäigust nähtub, et tal on naisterahva /elukaaslase/ surmani peksmises kogemus juba olemas. Seega juba enda elukogemuse tasemel peaks Andres Rehkli pidama võimalikuks, et tema tegude tagajärjel saabub kannatanu surm. Isegi kannatanu Xxx Xxxi ema, arvestades Andres Rehkli käitumist oma endise elukaaslase suhtes, mis lõppes endise elukaaslase surmaga ning A.Rehkli käitumist Xxx Xxxi suhtes, pidi 14 võimalikuks tagajärje saabumist- Xxx Xxxi ema Xxx Xxx hoitas tütrat peksmise võimalikest tagajärjest ja palus A.Rahkliga lahku minna. Kannatanu Xxx Xxxi surm saabus orienteeruvalt 09.05.2013 kella 17.00-23.00 vahel, jalaga kõhtu löömise pärast (kõhu kinnine tömp trauma peensoole-jämesoolekinnisti ning selles kulgevate veresoonte rebendiga, mille tüsistusena tekkis verikõht ning arenes välja äge verekaotus sisemisest verejooksust.) Peale vigastuse tekitamist tekkis verejooks, kannatanu oli võimeline iseseisvalt liikuma kuni vere kaotusest teadvuse kaotamiseni. Subjektiivse külje tuvastamisel tuleb ka arvesse võtta, et Andres Rehkli, olles tugeva kehaehitusega meesterahvas, lõi mitu korda väikest nait, lõi käe ja jalaga pähe ja kõhtu, st elutähtsate organite piirkonda. Kohtu hinnangul, lüües kannatanut kirjeldatud viisil, sai Andres Rehkli aru oma tegevuse ohtlikkusest, enda tegevusega põhjustatud võimalikust tagajärjest ja möönis seda. Isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu. Subjektiivse külje tuvastamisel on abipakkuvateks kriteeriumiteks ka isiku teoeelne- ja järgne käitumine, samuti tema teo objektiivne avaldumine, kuid nimetatud asjaolusid tuleb arvestada rangelt individualiseeritult konkreetset kriminaalasja silmas pidades (RKKKo 3-1-1-128-06). Kohus ei leia, et kannatanu surma saabumise suhtes käitus Andres Rehkli kergemeelsusega. Andres Rehkli väidab, et ei soovinud kannatanu surma, kuid ta ei teinud midagi, et oht elule ei realiseeru, st kannatanu ei sure. Olles alkoholijoobes, suhtus Andres Rehkli oma tegude tagajärjedesse ükskõikselt. Andres Rehkli nägi, et kannatanu, peale tema lööki, lamas põrandal ja ei liigutanud ega rääkinud. Ta küll tõstis kannatanu diivanile, kuid kannatanu seisundit ei kontrollinud, ei püüdnud osutada talle abi – Andres Rehlki lihtsalt läks õue, kus jätkas alkoholi tarvitamist. Seega Andres Rehkli käitumisest ei nähtu mingeid samme, mille põhjal võinuks asuda seisukohale, et ta lootis tagajärge vältida. Andres Rehkli ei kontrollinud sündmuste edasist käiku ja sellest tulenevalt möönis enda löömiste mistahes tagajärgi, sh ka surma saabumist. A.Rehkli põhjustas kannatanu surma kaudse tahtlusega. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et Xxx Xxxi surm on saabunud Andres Rehkli tegude, nimelt peksmise tagajärjel ning tema tegude ja tagajärje vahel on põhjuslik seos. KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani Andres Rehkli toime kaudse tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele A. Rehkli süüdi tunnistada talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas KarS § 113 järgi. Alates 1.01.2015 kehtiva KarS redaktsiooni kohaselt Andres Rehkli tegu on jätkuvalt karistatav, paragrahvi santktsioon ei muutunud, ning Andres Rehkli tegu kvalifitseeritakse KarS § 113 lg 1 p 1 järgi. Süüdistus KarS § 121 järgi Episood ajavahemikul 04.05.2013 kuni 08.05.2013 Süüdistatav Andres Rehkli tunnistas ennast osaliselt süüdi ja andis ütlusi, et ajavahemikul 04.05.2013 kuni 08.05.2013 tülitsesid nad Xxx Xxxiga, ta lükkas kannatanut, kuid ei peksnud teda. Xxxl tekkisid seepeale verevalumid. Kohus on juba eelnevalt viidanud Andres Rehlki 15 alkoholi joobega seotud seisundile - tema lünklikule mälule. Kohtu hinnangul Andres Rehkli ütlustes esinenud vastuolud on tingitud tema seisundiga. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et kogutud tõenditega on Andres Rehkli süü talle esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et kohtuistungil avaldatud ja uuritud dokumentaalsed ja isikulised tõendid on usaldusväärsed, ning tõendite kogumisel on järginud kriminaalmenetluse norme. Kannatanu Xxx Xxxi, tunnistajate xxx Xxxi, Xxx Xxxi, Xxx xx ja Xxx xx ütlustega on tuvastatud, et Andres Rehkli kasutas Xxx Xxxi suhtes vägivalda – peksis teda. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktiga ja eksperdi xx xx ütlustega on tuvastatud, et Xxx Xxxi kehal olid tuvastatud vigastused, mis on tekitatud vähemalt 2-3 ja 3-5 päeva enne surma – parema sääre ülemise kolmandiku välisküljel nahaalune verevalum, vasaku põlveliigese sirutuspinnal ja välisküljel 3 nahaalust verevalumit, vasaku sääre keskmise kolmandiku eespinnal nahaalune verevalum, seljal nimmepiirkonnas nahamarrastused, mille kõrval 1 nahaalune verevalum, sarnapiirkonnas nahaalune verevalum, parema õlavarrel nahaalune verevalum, parema küünarvarrel nahaalune verevalum, parema põlveliigese sirutuspinnal nahaalune verevalum, vasaku randmeliigese sirutuspinnal 2 marrastust. Antud vigastused on tekkinud pigem löömisest. Toksikoloogiauuringul leiti M.Xxxi surnukeha varest 3,07 mg/g etanooli, selline etaloni kontsentratsioon vastab elaval isikul raskele alkohoolsele joobele. Tõendusliku alkomeetriga on Andres Rehklil tuvastati 10.03.2013 kell 10.43 alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,92 mg/l. Ülalnimetatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et ajavahemikul 04.05.2013 kuni 08.05.2013 oma elukohas xxx, aadressil xxx, ühise alkoholitarvitamise käigus korduvalt peksis oma elukaaslast Xxx Xxxi erinevatesse keha ja näo piirkondadesse, samuti lükkas teda korduvalt nii tugevalt, et kannatanu kukkus, millega tekitas Xxx Xxxile füüsilist valu ning tema surnukehal tuvastatud vigastused: nahaalused verevalumid parema sääre ülemise kolmandiku välisküljel, vasaku põlveliigese sirutuspinnal ja välisküljel, vasaku sääre keskmise kolmandiku eespinnal ja nahamarrastused seljal nimmepiirkonnas. KarS § 121 objektiivne koosseis (enne 01.01.2015) sisaldas nelja tegu –tervisekahjustuse tekitamine, löömine, peksmine ja valu tekitamine. Kohus tuvastas, et Andres Rehkli lõi mitu korda süüdistuses kirjeldatud ajal, kohas ja viisil Xxx Xxxi, millega tekitas Xxx Xxxile füüsilist valu ning kehavigastused. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Andres Rehkli on tahtlikult korduvalt jõuga löönud Xxx Xxxi, mille tagajärjel tekkisid Xxx Xxxi kehal marrastused, verevalumid, mõnikord löökide pärast on ta maha kukkunud. Andres Rehlik on teadnud, et põhjustab oma tegudega kannatanule valu ja kehavigastused. Kohtu hinnangul pani Andres Rehkli toime kehalise väärkohtlemise otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Andres Rehkli süüdi tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. 16 Episood 25.10.2014 Süüdistatav Andres Rehkli oma süüd ei tunnistanud ning andis ütlusi, et ema Xxx xx ta ei peksnud, müksas vaid teda vastu selga. Andres Rehkli on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema 25.10.2014 a. korteris, aadressil xxx, lõi oma ema Xxx xx üks kord rusikaga selja piirkonda ja üks kord rusikaga rinna piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. KrMS § 291 lg 1 p 2, lg 3 alusel võttis kohus vastu tunnistaja xx xx ja kannatanu Xxx xx ülekuulamise protokollid. Kohus leidis, et antud juhul on tegemist lubatavate tõenditega. Lähisuhte vägivalla infolehega on tuvastatud, et 25.10.2014 sai politsei väljakutse aadressile xxx, et Andre Rhkli lõi oma ema Xxx xx rusikaga vastu selga ja rinda. Asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi juhtimiskeskusele laenunud kõnede salvestusi, mille kohaselt kutsuti abi, kuna poeg tuli emale kallale. Stenogrammid on lisatud protokolli juurde. Sündmuskoha vaatluse protokolliga vaadeldi korterit asukohaga xxx. Tunnistajate xx xx ja xx xx ütlustest nähtub, et Andres Rehkli oli joobes vägivaldne ning peksis oma ema. Tunnistaja xx xx ütluste kohaselt kartis xx. xx oma poega, kuna ta mõnitas teda, nõudis raha ja oli vägivaldne. Tunnistajad xx xx ja xx xx ütluste kohaselt said nad 25.10.2014 väljakutse xx tänavale seoses perevägivallaga, kus naisterahvas kurits, et poeg lõi teda rusikaga vastu rinda ja selga. Kannatanu Xxx xx ütluste kohaselt kasutas tema poeg Andres Rehkli tema suhtes vägivalda oktoobri lõpus 2014, ta lõi kannatanu üks kord rusikaga selja piirkonda ja üks kord rusikaga rinna piirkonda. Kannatanu on tundnud füüsilist valu. Kohus leiab, et kannatanu Xxx xx ütlusi kinnitavad stenogrammid koos asitõendi vaatlusprotokolliga, sündmuskoha vaatlusprotokoll. Eelnimetatud tunnistajate ütlused kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kohus on seisukohal, et kogutud tõenditega on Andres Rehkli süü talle esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et ülalnimetatud dokumentaalsed ja isiklikud tõendid on usaldusväärsed, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendite kogumisel on järginud kriminaalmenetluse norme. Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et 25.10.2014 kasutas Andres Rehkli ema Xxx xx suhtes vägivalda, lõi teda kaks korda rusikaga selja ja rinda piirkonna, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Seega on täidetud KarS § 121 objektiivne koosseis. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Andres Rehkli on tahtlikult korduvalt löönud Xxx xx, mille tagajärjel on kannatanu tundnud füüsilist valu. Peale esimest lööki teatas kannatanu Andres Rehklile, et tal on valus, kuid A.Rehkli lõi Xxx xx ka teist korda. Andres Rehlik on teadnud, et põhjustab oma tegudega kannatanule valu, kuid jätkas kannatanu löömist. Kohtu hinnangul pani Andres Rehkli toime kehalise väärkohtlemise otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Andres Rehkli süüdi tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. 17 Andres Rehkli teod on alates 01.01.2015 jätkuvalt kriminaalkorras karistatavad, tema teod vastavad kehtivale KarS-le § 121 lg 2 p-le 2,
5. IV Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Kirjeldatud tõendid lubavad üheselt järeldada, et Andres Rehkli on temale inkrimineeritud süüteo toimepanemises süüdistustes tähendatud ajal, kohas ja viisil süüdi, on süüvõimelised ja tema käitumises ei esine ühtki süüd välistavat asjaolu. KarS § 113 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Käesoleval ajal kehtiv KarS § 113 lg 1 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Käesoleval ajal kehtiv KarS § 121 lg 2 p 2,3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Rehkli pani toime esimese ja teise astme kuriteod. Tapmise pani ta toime kaudse tahtlusega ning kehalise väärkohtlemise otsese tahtlusega. Kuriteod olid suunatud inimese elu ja tervise vastu. A. Rehkli tegude tagajärjel saabus inimese surm. Süüdlane suhtus oma tegevusse ja tagajärgedesse ükskõikselt. Rehkli on 4 korda kriminaalkorras karistatud, s.h üliraske kehavigastuse tahtlikus tekitamises ja vägivallakuriteos. A. Rehkli varasem käitumine annab kohtule selge kinnituse, et süüdlane ei käitunud õigusekuulekalt, ta ei ole enda jaoks varem mõistetud karistustest mingeid järeldusi teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Arvestades Andres Rehkli endist elukäiku ja toimepandud kuritegude iseloomu, leiab kohus, et Andres Rehkli on ohtlik ühiskonnale, tema vägivallateod on jätkuvalt intensiivsed, rasked ja ohtlikud. Süüdistatava tegudes esineb KarS §-s 57 karistust kergenvad asjaolu – kahetsus toimepandu kohta, mis kohus ka arvestab karistuse mõistmisel. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS §-s 58 mõttes ei ole tuvastatud. Kohtul puudub alus A. Rehkli karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada. 18 Süü suurust võivad iseloomustada isiku koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (RKKKL 3-1-1-58-13). Rehklile karistuse KarS § 113 järgi mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul suurem kui keskmine, karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut, eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, samuti KarS § 113 sanktsiooni keskmist määra (10 aastat) ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavaid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, et A. Rehklit tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni keskmisest määrast veidi rohkem. KarS § 121 järgi arvestab kohus ka isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul keskmine, karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava isikut ning leiab, et Andres Rehkli tuleb karistada vangistusega, kuna rahalise karistuse kohaldamisega ei saavutata karistuse eesmärki. Samuti arvestab kohus KarS § 121 vangistuse sanktsiooni keskmist määra (1,6 aastat) ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavaid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, et A. Rehklit tuleb karistada reaalse vangistusega sanktsiooni keskmises määras. Käesolevas kriminaalasjas on A. Rehkli vahistatud alates 16.12.2014 ja kinni peetud 1012.05.2013, on olemas tema suhtes vahistamisalus ning kohtu hinnangul kohtuotsusega mõistetud pikaajalise vangistuse täitmise eesmärgiks tuleb A. Rehkli suhtes valitud tõkend jätta muutmata. V Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitatavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord, eeskätt TsMS §-d 338 ja 363, arvestades seejuures kriminaalmenetluse erisusi. Tsiviilhagi peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. Süüdistataval peab olema tõhus võimalus esitada soovi korral kannatanu nõuetele oma vastuväiteid ja tõendeid. See omakorda eeldab vältimatult seda, et süüdistatavale oleks tagatud teave selle kohta, milliste asjaolude alusel milline tsiviilnõue tema vastu kriminaalmenetluses on esitatud, ja antud mõistlik aeg selle nõude suhtes oma seisukoha kujundamiseks. (RKKK 3-1-1-79-09). Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas konkreetses asjas tuleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese ehk tsiviilhagi tõendada. 19 Kriminaalasjas on kannatanu Xxx Xxx esitanud tsiviilhagi summas 5992,95 eurot, mis seisneb Xxx Xxxi matusekuludest summas 992,95 eurot ja moraalsest kahjust 5000 eurot. Tsiviilhagi summa on kinnitatud kannatanu ütlustega, xxx ja xxx poolt väljastatud dokumentidega. Samuti Andres Rehkli võttis tsiviilhagi omaks. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus loeb tsiviilhagi põhjendatuks ja rahuldab selle. Tsiviilhagi kuulub vastavalt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1 ja § 1053 lg 2 väljamõistmisele kahju tekitanud isikult – Andres Rehklilt. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS §1053 lg 2 sätestab, et vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14–18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. VI Kohtu seisukoht asitõendi ja menetluskulude osas Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõenditeks, mis on hoiul kriminaalasja materjalide juures, on tunnistatud üks CD plaat. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 1075 eurot, kaitsja poolt kohtueelses menetluses osalemise eest kokku 352,20 eurot, kaitsja Andrei Matvejevi poolt kohtumenetluses osalemise eest 1638 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 1 euro, 1869 eurot ekspertiiside maksumus ja 18,70 eurot sundtoomise kulud. Menetluskulude välja mõistmisel arvestab kohus, et kaitsja Andrei Matvejev on õigusabi osutamiseks jõudnud menetlustoimingutele ja kohtuistungutele teisest linnast, mis on toonud kaasa täiendavad sõidu- ja ajakulud, mis ei kuulu kohtu hinnangul väljamõistmisele süüdimõistetult ja osa kaitsjatasust tuleb jätta riigi kanda. Samuti kohtueelse menetluse käigus määrati mitu täiendavat ekspertiisi, kuid küsimused, mis esitati ekspertidele täiendavate ekspertiiside määramisel oli võimalik esitada ka esmase ekspertiisi määramisel. Seoses sellega tuleb osa ekspertiisi tasudest jätta ka riigi kanda. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 311, 313,
6. 20 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Larissa Prokopenko Kohtunik Inga Leitaru rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Margit Nurk rahvakohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. 21