← Eesti

2-15-9275/49

Obsah (8)§ 162§ 328§ 392§ 331§ 657§ 654§ 171§ 445

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-927

§ 162

lg 1 jättis maakohus menetluskulud kostja kanda ning leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 350 eurot. Lepingulise esindaja kulu 360 eurot (käibemaksuta) hüvitamisele ei kuulu, kuna kohtutoimikust ei nähtu, et hagejal oleks olnud menetluses lepinguline esindaja. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

  1. Kostja esitas 12.07.2016 Harju Maakohtu 09.06.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda või alternatiivselt vähendada menetluskulude suurust. Kostja palub apellatsioonkaebuse rahuldamata või läbi vaatamata 4 jätmisel võimaldada tasuda väljamõistetud summa (kaasa arvatud menetluskulud) viies osas alates otsuse jõustumisest.
  2. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, kui tunnistas sundtäitmise täielikult lubamatuks ning käitus sellist otsust tehes kostja suhtes üllatuslikult. Lisaks ületas kohus hagi piire. Hageja esitas hagi TMS § 221 lg 1 järgi, mille kohaselt on sundtäitmine lubamatu, kuna hageja on tasaarvestanud kostja nõude, hagi on rahuldatud aga teistel alustel. Samuti on kohus jätnud nõuetekohaselt tuvastamata, kas kostja on kätte saanud hageja tasaarveldusavalduse. Seega puudus eeldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, s.o. hageja nõue ei olnud hagi esitamise ajal tasaarvestatav. Kuna antud tsiviilasi ei allunud ega allu Eesti kohtutele, oleks maakohus pidanud jätma hagi läbi vaatamata. Lisaks ei ole maakohus menetlustähtaegade andmisel korraldavate määrustega igal korral pooltele selgitanud, millise tähendusega tähtaegu määruses antakse. Kohus ei ole täitnud selgituskohustust ega selgitanud, kuidas hageja pidanuks käituma kohtualluvusele vastu vaieldes ning milliseid menetlustähtaegu järgima. Kuna maakohus on keeldunud nii kostja sisuliste (eeskätt kohtualluvust puudutavate), kuid ka muude asjakohaste väidete ning taotluste arvestamisest ning kostja määruskaebuse menetlemisest, kuigi need esitati kohtu enda poolt määratud tähtaja jooksul, rikkus maakohus

§ 328

lg 2,

§ 392

lg 1 pdes 1-4 ja

§ 331lg 1 sätestatut.

  1. Maakohus on põhjendamatult nõustunud hageja põhjendustega ja jätnud ise hindamata tõendid ning tuvastamata olulised asjaolud. Kostja leiab, et ringkonnakohtul on võimalik tuvastada poolte vahelise kompromisslepingu täitmisega seotud olulisi asjaolusid ning hinnata hageja ja kostja esitatud tõendeid. Maakohus ei vaadanud sisuliselt läbi ega hinnanud kostja väidet, et hageja ei ole tasunud 697,62 eurot kompromisslepingu 2-1454517 täitmiseks ning ettenähtud makse. Kohtutäiturite infosüsteemi väljavõtte kohaselt oli nõude suurus Kristiina Feinmanni poolt täidetavas täiteasjas veel 19.03.2015 seisuga 241,69 eurot, millest hageja on tasunud 04.05.2015 veel 91 eurot. 20.05.2016 kinnitas Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman, et täiteasjas 034/2011/307 nõutav summa on 153,20 eurot ehk siis vähemalt 153,20 euro ulatuses oli sundtäitmine täiteasjas 008/2015/1149 19.05.2016 seisuga veel osaliselt lubatav. Seega ei ole õige kohtuotsuses toodu, et hageja on oma kohustuse kostja ees täitnud. Samuti ei ole õige maakohtu seisukoht, et hageja on oma rahalise kohustuse kostja ees täitnud enne täitemenetluse 008/2015/1149 alustamist 18.05.
  2. See rahaline kohustus on veel tänaseni täitmata. Määrus tsiviilasjas 2-14-54517 jõustus 13.05.
  3. Seega ei olnud hagejale 04.05.2015 veel teada tasaarvestatava kohustuse suurust ning polnud veel tekkinud tasaarvestuse olukorda. Täitemenetlus täiteasjas 008/2015/1149 algatati 18.05.2015.Tasarvestuse vastuväite sai aga kostja kätte kohtu poolt koos hagiavaldusega.
  4. Kostja leidis, et hageja menetluskulude nõue võib olla osaliselt lõppenud tasaarvestuse tõttu tema nõudega hageja vastu. Käesolevaga tasaarveldab kostja oma menetluskulud 50 eurot, lisaks käesoleva apellatsioonkaebuse riigilõiv, hageja kantud menetluskuludega 175 eurot. Kostja vaidlustab kohtuotsuse samuti menetluskulude suuruse ja proportsionaalse jaotamise osas. Nimelt lähtub toimiku materjalidest, et hageja on kandnud menetluskulusid 175 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
  5. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 5
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme, hinnanud õigesti tõendeid ning on otsust piisavalt põhjendanud, mistõttu ei anna kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

  1. Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. Maakohus leidis õigesti, et kuna 28.04.2015 arestisid kohtutäiturid kompromisslepingust tuleneva kostja nõude hageja vastu, siis pidi hageja maksma kompromisslepingu järgi tasumisele kuuluva summa kohtutäituritele. Hageja on 04.05.2015 tasunud kompromisslepingu järgi kostjale tasumisele kuulunud summa (697,62 eurot) kohtutäituritele. Samuti on hageja täitnud kompromisslepingust tuleneva kohustuse tasuda riiklikud maksud (t lk 12). Seega on hageja kompromisslepingust tuleneva kohustuse täitnud.
  2. Ebaõige on kostja väide, et maakohus ületas hagi piire. Kuigi hageja viitas hagiavalduses nõuete tasaarvestamisele, tugines ta ka sellele, et ta on oma kohustuse kostja ees täitnud. Kuna hagi rahuldamise aluseks ei olnud nõuete tasaarvestus, siis ei oma tähtust kostja väited tasaarvestuse olukorra puudumise ja tasaarvestuse avalduse mitte kättesaamise kohta.
  3. Ebaõige on kostja arusaam, et kuna kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses olevas täiteasjas nr 034/2011/307 on kostja võlgnevus veel üleval, siis ei ole hageja kompromisslepingust tulenevat kohustust täielikult täitnud. Kompromisslepingust tulenevat hageja kohustuse täitmist ei saa hinnata selle järgi, kas mõnes teises täitemenetluses on kostja võlgnevus täies ulatuses tasutud. Hagejal oli kohustus tasuda kompromisslepingust kostjale maksmisele kuuluv summa kohtutäituritele ja seda on hageja teinud. Hageja kohustuse täitmise hindamisel ei oma tähtsust ka see, et kohtutäitur Kristiina Feinman on 20.05.2016 täiteasjas nr 034/2011/307 otsustanud kohaldada täitmise osalist aegumist. Nimetatud otsus on tehtud rohkem kui üks aasta pärast nõude arestimist ja kompromisslepingust tuleneva summa tasumist kohtutäituritele, mistõttu ei muuda see otsus asjaolu, et hageja on täitnud oma kohustuse nõuetekohaselt.
  4. Kuigi apellatsioonkaebuses on kostja tuginenud ka ebaõigele kohtualluvusele, selgitas kostja ringkonnakohtu istungil, et ta ei vaidlusta maakohtu kohtualluvust. Seega puudub ringkonnakohtul vajadus vastata apellatsioonkaebuses kohtualluvust puudutavatele väidetele.
  5. Ülaltoodule tuginedes on maakohus õigesti hagi rahuldanud. Menetluskulude jaotus
  6. Kostja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise. Kolleegium leiab, et kuna maakohus rahuldas hagi, jättis ta õigesti maakohtu menetluskulud kostja kanda. (

§ 162lg 1).

Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, mistõttu puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Põhjust ei ole muuta maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Hageja on tasunud hagilt ja hagi tagamise avalduselt kokku riigilõivu 350 eurot (t lk 28) ning maakohus on selle põhjendatult kostjalt välja mõistnud. Menetluskulude suuruse vähendamiseks alused puuduvad. 6 24. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (

§ 171lg 1).

Hageja teatas, et temal ringkonnakohtu menetluskulusid ei ole. Seega hageja menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata, puuduvad.

  1. Kostja on teinud apellatsioonkaebuses menetluskulude tasaarvestuse. Kolleegium märgib, et kuna kostjal puudub käesolevas menetluses menetluskulude nõue hageja vastu, siis ei ole tal võimalik menetluskulusid tasaarvestada.
  2. Kostja palus võimalust tasuda temalt väljamõistetud summa (menetluskulud) viies osas alates otsuse jõustumisest.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse otsuse täitmise tähtaja pikendamiseks. Muuhulgas ei ole kostja tõendanud rasket majanduslikku olukorda. Seetõttu tuleb kostja taotlus otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.