Tsiviilasi nr: 2-16-2545 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-16-2545 Määruse tegemise aeg ja koht 09.11.2016, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parre

) § 187 lg 6.) Asjaolud ja menetluse käik

1. TEP BELGRUZAVTOTRANS LLC (hageja) esitas Harju Maakohtule 16.02.2016 hagiavalduse AR (kostja) suhtes. Hageja palus mõista kostjalt välja 7785,43 eurot. Hagiavalduses tugines hageja AR kui OÜ UNIT TIMBER endise juhatuse liikme vastutusele. Kostja aadressiks märkis hageja XXX.
2. Harju Maakohus palus 02.03.2016 kohtumäärusega hagejal täpsustada kostja asukohta ning põhistada kohtule, miks on hageja veendunud, et kostja elukoht on Tallinnas.
3. Hageja 10.03.2016 vastuse kohaselt on hagi esitatud kostja vastu seoses raske juhtimisveaga OÜ UNIT TIMBER juhtimisel. Kostja pole lihtsalt füüsiline isik, vaid juriidilise isiku juhatuse liige, mille registreerimis- ja majandustegevuskoht on Eestis. Kohtualluvuse määramisel tuleks lähtuda hageja hinnangul

§-st

1. OÜ UNIT TIMBER võlausaldajana ei saanud hageja oma nõuet OÜ UNIT TIMBER pankrotimenetluses rahuldatud. Kohus lõpetas OÜ UNIT TIMBER pankrotimenetluse 04.12.2015 kohtumäärusega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Hagejal on õigus esitada kostja vastu nõue äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 4 alusel Eesti kohtusse. Maakohtu määrus
2. Harju Maakohus keeldus 28.03.2016 määrusega hagi menetlusse võtmisest.
3. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb kohtualluvuse määramisel kohaldada

sätteid, sest Eesti Vabariigi ja Valgevene Vabariigi vahel puudub õigusabileping. Eesti rahvastikuregistris puuduvad andmed kostja kohta. Äriregistri andmetel on kostja elukoht Valgevenes. Kohus kontakteerus hageja nimetatud telefoni kaudu VK-ga, kelle kinnitusel ei viibi kostja Eesti Vabariigis ja elab temale teada olevalt Valgevenes. Maakohus järeldas, et kostja elukoht ei asu Eestis. 6. Maakohtu hinnangul ei kohaldu praeguses asjas

§ 84, sest kostja on füüsiline isik.

Tegutsemine äriühingu juhatuse liikmena pole käsitletav isiku majandus- ja kutsetegevusena. 7. Maakohtu hinnangul on põhjendatud keelduda hagi menetlusse võtmisest ka

§ 371lg 2 p 2 alusel.

ÄS § 187 lg 4 kohaselt võib ÄS § 187 lg-s 2 nimetatud kahju hüvitamist nõuda osaühingule (mitte iseendale). Seetõttu on hagi esitatud kujul õiguslikult perspektiivitu. 8. Maakohus selgitas, et kui hageja soovib kahju hüvitamist kostjalt kui füüsiliselt isikult ja eelduslikult võib olla tegemist kahju õigusvastase tekitamisega (võlaõigusseaduse § 1045), siis peab hageja esitama ka vastavad faktilised asjaolud, mis õigsuse eeldamise korral oleks võimalik hagi rahuldamine. Praegusel juhul pole hageja selliseid 2

§ 84ja maakohtu vastupidine seisukoht pole õige.

1. Maakohus ei ole andnud hinnangut rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) sätete kohaldamisele. REÕS § 50 kohaselt kohaldatakse kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale nõudele selle riigi õigust, kus kahju tekkimise aluseks olev tegu tehti või sündmus toimus. OÜ UNIT TIMBER, mille juhatuse liikmena kostja tegutses, asutati Eestis ja see tegutses Eesti seaduste alusel. Kui sellise ettevõtte tegevusega seotud vaidlused lahendaks muu kui Eesti riigi kohus, poleks see loogiline. Menetluse edasine käik
2. Maakohtul ei õnnestunud saada kostja käest seisukohta.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
4. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on siiski vajalik täiendada maakohtu määruse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 21 ja § 659).

Määruskaebus jääb rahuldamata. 15. Maakohus leidis õigesti, et tulenevalt

§ 79lg-s 1 sätestatust ei allu asi Harju Maakohtule ega muule Eesti kohtule.

Maakohtu määruse põhjendustest jääb kokkuvõttes aga ebaselgeks, kas menetlusse võtmisest on keeldutud

§ 371

lg 1 p 2 alusel või üksnes

§ 3401lg 2 alusel.

Kolleegium märgib, et hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud

§ 371

lg-tes 1 ja 2 ammendavalt ning

§ 3401

normidest hagi menetlusse võtmisest keeldumise iseseisvat õiguslikku alust ei tulene. Eelmärgitut arvestades tuleb maakohtu määruse põhjendusi hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluse osas täiendada viitega

§ 371lg 1 p-le 2. 3

§ 654lg-st 6 ja §-st 659 lähtuvalt korrata.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 17. Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus (

§ 69lg 1).

Füüsilise isiku vastu võib hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi (

§ 79lg 1).

Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja on füüsiline isik AR. Määruskaebuses pole hageja vaielnud vastu maakohtu järeldusele, et kostja Eestis ei ela. Seega ei allu asi

§ 79lg 1 järgi Eesti kohtule.

18. Hageja leiab, et asi allub Eesti kohtule REÕS § 50 ja

§ 84

alusel, sest kostja on hageja võlgniku (OÜ UNIT TIMBER) endine juhatuse liige ja OÜ UNIT TIMBER asukoht oli registreeritud Tallinna linnas. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja selline järeldus ei tulene seadusest. 19. REÕS § 50 reguleerib kohaldatavat õigust olukorras, kus kohtule on esitatud hagi kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevas nõudes. See norm ei reguleeri kohtualluvust, nagu hageja ekslikult järeldab. Seega pole hageja viide REÕS §-le 50 õiguslikult asjakohane. 20.

§ 84reguleerib valikulist kohtualluvust.

See norm näeb ette, et kostja majandusvõi kutsetegevusest tuleneva hagi võib esitada ka tema tegevuskoha järgi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti järeldanud, et

§ 84ei kuulu praegu kohaldamisele.

Seda põhjusel, et hageja pole esitanud hagi mitte OÜ UNIT TIMBER, vaid selle äriühingu endise juhatuse liikme vastu. Hagiavalduse kohaselt oli hagejal sõlmitud leping OÜ-ga UNIT TIMBER, mis tegutses majandus- ja kutsetegevuses (tl 3), mitte kostjaga. Seega pole hagi esitatud tulenevalt kostja majandus- ja kutsetegevusest. 21. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu selle järeldusega, et esitatud kujul on hagi õiguslikult perspektiivitu. Hagi alusena esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) on kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (

§ 436lg 7, § 438 lg 1 esimene lause).

Hageja ei saa ÄS § 187 lg 4 esimese lause alusel nõuda kostjalt kahjuhüvitist endale. Hageja vastupidine seisukoht pole kooskõlas kehtiva õiguse ega senise kohtupraktikaga. ÄS § 187 lg 4 järgi on isikul õigus nõuda oma võlgniku vara suurendamist, esitades kahju hüvitamise hagi võlgniku juhatuse liikme vastu võlgniku (ehk praegusel juhul OÜ UNIT TIMBER) kasuks (vt nt Riigikohtu 17.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 16). Hageja on nõudnud kahju hüvitamist enda kasuks, mis ÄS § 187 lg 4 alusel lubatud ei ole. 22. Eespool märgitud põhjendustel on kolleegium seisukohal, et maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest õiguspäraselt. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 4

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja ei ole määruskaebuse lahendamisel menetluses osalenud, mistõttu ei ole tal sellega seoses ka menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu 5