Obsah (6)

§ 489§ 663§ 667§ 487§ 172§ 4891

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Mati Maksing ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 06.02.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-108533 Tsiviilasi Korteriühist

) § 487 lg-le 1¹ teha tunnustatud põhinõude 2518,67 euro osas maksekäsk. Avaldaja ei ole kohtule esitanud nõusolekut tasuda võlgnevus võlgniku pakutud maksegraafiku alusel, mistõttu ei saa kohus kinnitada

§ 489lg 21 alusel maksegraafikut.

Maakohus jättis võlgniku maksegraafiku kinnitamise taotluse rahuldamata, kuna võla kustutamine 15 euroste kuumaksetena on ebamõistlik, sest sellise maksegraafiku kinnitamisel saaks avaldaja kogu võlgnevuse kätte 14 aasta pärast (2518,67/15= 168 kuud ehk 14 aastat). Määruskaebus

1. Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja võlaõigusseaduse § 140 lg 1 järgi vähendada kahjuhüvitist määruskaebuses esitatud maksegraafikus toodud summani, kuna kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu, arvestades muu hulgas võlgniku majanduslikku olukorda. Võlgnik palus võla tasumiseks kinnitada määruskaebuses esitatud maksegraafiku. Võlgnik palus jätta viivised, menetluskulud jt võlausaldaja nõutud kõrvalkohustused või muud seonduvad summad võlgnikult välja mõistmata. Võlgnik esitas uue maksegraafiku. Võlgniku majanduslik seisund ei võimalda suuremas mahus igakuiselt võlga tasuda. Võlgniku kuu sissetulek on 167,40 eurot pension ja 41,42 eurot sotsiaaltoetust.
2. Maakohtu määrus ei ole täidetav tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast, mistõttu on graafiku kinnitamata jätmine vastuolus ka võlausaldaja huvidega. Ka täitemenetluses ei oleks võlgniku pakutud summast suuremat summat võimalik kinni pidada (täitemenetluse seadustik § 132 lg 3). Võlausaldajale paremat tulemust ei saavutataks ka pankrotimenetluses. Menetluse edasine käik
3. Avaldaja palus jätta maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 01.09.2016 määrus (maksekäsk) tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada olenemata määruskaebuse põhjendustest ning tsiviilasi tuleb saata

§ 489¹ lg 4 alusel hagimenetluse alustamiseks Harju Maakohtule.

Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 11. Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnik on esitanud vastuväite makseettepanekule, milles tunnistab põhinõuet ning soovib seda tasuda maksegraafiku alusel. Toimiku materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks maksekäsu kiirmenetluses maksegraafiku sõlmimise osas oma seisukoha esitanud. Küll aga on avaldaja vastuses määruskaebusele vastu vaielnud maksegraafiku sõlmimisele. Võlgniku vastuväitest tulenevalt on Pärnu Maakohtu 06.07.2016 määrusega lõpetatud maksekäsu kiirmenetlus ja antud asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohtu määruses on mh viidatud

§ 489

lg-le 22, mille kohaselt, kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut, kuid oma majandusliku olukorra tõttu ei suuda võlgnevust tasuda ja pooled ei jõua maksegraafiku sõlmimises kokkuleppele, annab 2 makseettepaneku koostanud kohus asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 12. Harju Maakohus on teinud 01.09.2016 asjas maksekäsu

§ 487lg 11 alusel.

Nimetatud sätte kohaselt, kui võlgnik on makseettepanekule esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita menetluses käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt. 13. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb Harju Maakohtu 01.09.2016 määrus (maksekäsk) tühistada, kuna kolleegiumi hinnangul oleks kohus pidanud antud asja menetlemisel juhinduma

§ 489

lg-st 22, mitte

§ 487lg-st 11.

Ringkonnakohus toob välja, et riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (206 SE) eelnõu seletuskirjas on

§ 487

11 kohaldamise kohta märgitud, et kohus lahendab selle sätte alusel asja maksekäsuga vaid selles osas, milles selgelt vaidlus puudub, ning seejärel lahendatakse ülejäänud osa vaidlusest hagimenetluses.

§ 489

lg 22 kohaldamise kohta on tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse (583 SE) eelnõu seletuskirjas märgitud, et

§ 489

lg 22 lisamisel seadusesse täiendatakse hagimenetlusse üleandmise aluseid juhul, kui võlgnik tunnistab nõuet, kuid soovib oma majandusliku olukorra tõttu võla tasumiseks saada maksegraafikut, millega avaldaja ei nõustu. Poolte vahel tekib sisuline vaidlus, kuid kohtunikuabi ei saa maksekäsumenetluses kui formaliseeritud menetluses hakata pooli välja kutsuma ja neid kompromissile suunama. Seetõttu on reguleeritud olukord nii, et kui üks pool soovib maksegraafikut, aga teine pool mitte, et siis antakse nõue üle hagimenetlusse, kus õigusvaidlus lahendatakse. 14. Eeltoodud sätteid (

§ 487

lg 11,

§ 489

lg 22) kõrvutades leiab ringkonnakohus, et kuigi võlgnik tunnistas põhinõuet, aga selle tasumise osas avaldajaga ei nõustunud (soovis sõlmida maksegraafikut), siis ei saanud antud asjas teha

§ 487

lg 11 alusel maksekäsku, vaid maakohus oleks pidanud avaldaja põhinõuet menetlema

§ 489lg 22 alusel hagimenetluses.

Kolleegium leiab, et praegusel juhul oleks

§ 487

lg-t 1¹ saanud kohaldada siis, kui võlgnik ei oleks esitanud vastuväiteid ei nõude suuruse ega selle tasumise osas. Käesoleval juhul on põhinõude tasumise osas (s.o maksegraafik) poolte vahel aga sisuline vaidlus ning seega tuleb asi lahendada hagimenetluse raames. 15. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus (maksekäsk) tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagimenetluse alustamiseks. 16.

§ 172

lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd antud juhul jätkub menetlus hagimenetluses, siis ringkonnakohus käesolevas määruses menetluskulude jaotust ei märgi. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 17.

§ 4891lg 5 kohaselt ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv