Obsah (8)

§ 440§ 444§ 124§ 163§ 174§ 138§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Põhineb osaliselt hagi õigeksvõtul) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2016, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja n

) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440lg-st 2 tulenevalt protokollitakse hagi õigeks võtmine kohtuistungil.

Antud juhul on kostja kinnitanud, et ta tunnistab hageja esitatud põhinõuet summas 1594,55 eurot ning kohus on vastava avalduse 08.11.2016 kohtuistungi protokollis kajastanud. 8.

§ 444

lg 3 kohaselt võib hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võttes arvesse, et kostja on 08.11.2016 kohtuistungil tunnistanud põhivõlgnevust täies ulatuses, rahuldab kohus hageja põhivõlgnevuse nõude põhjendava osata ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 01.11.2016 seisuga põhivõlgnevuse summas 1594,55 eurot. 2

1. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõutavaks muutunud viiviseid 01.10.2016 seisuga summas 277,46 eurot. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on viivisenõude kujunemist kajastanud arvelduste väljavõttel (tlk 7-9). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja põhinõue on põhjendatud, on hagejal õigus KÜS § 7 lg 4 alusel ka viivist nõuda.
2. Kostja on esitanud kohtule taotluse viiviste vähendamiseks tulenevalt asjaolust, et kostjal ei ole neid võimalik tasuda seoses majanduslikult raske olukorraga. Kohus märgib, et kohtul on võimalik diskretsiooniotsusena vähendada väljamõistetavaid viiviseid ja/või leppetrahvi VÕS § 162 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-162-12 p-s 12 selgitanud, et viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. VÕS § 162 kasutab viivise kohta termineid „ebamõistlikult suur" ja „mõistlik". Nende terminitega tähistatud mõisted ei ole käsitatavad faktiliste asjaoludena, vaid hinnanguliste kategooriatena, seega pole neid võimalik tõendada tsiviilkohtumenetluses kasutatava tõendamise mõiste kohaselt.
3. Kohus on seisukohal, et antud juhul esineb alus hageja nõutava viivise vähendamiseks 50% võrra tulenevalt kostja majanduslikust seisundist. Kostja on menetluses läbivalt selgitanud, et ta sooviks hagejale võlgnevuse tasuda, kuid tal puuduvad selleks rahalised vahendid. Samuti nähtub kostja esitatud e-kirjadest (tlk 46-51), et kostja on ka hagejale varasemalt kinnitanud, et tal ei ole võlgnevust võimalik tähtaegselt tasuda, sest tal ei ole selle jaoks piisavalt rahalist ressurssi. Samas võimaluse korral on kostja võlgnevust tasunud ning teinud
4. aasta juulis hagejale 300-eurose makse.
5. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et tegemist on olukorraga, kus kostja majanduslikult olukorrast lähtuvalt on põhjendatud viiviste vähendamine 50% võrra. Kohus on seisukohal, et viiviste vähendamiseks enam kui 50% ei ole alust, kuna hageja nõuab viivist üksnes seadusest ettenähtud alusel ja suuruses.
6. Seega rahuldab kohus hageja esitatud hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1594,55 ja viivised summas 138,73 eurot, kokku 1733,28 eurot.
7. Tulenevalt

§ 124lg-st 1 on hagi hind 1872,01 eurot.

Menetluskulud 15.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud juhul tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning võttes arvesse, et kohus rahuldas esitatud hagi 93% ulatuses, tuleb 93% menetluskuludest jätta kostja kanda ning 7% hageja kanda. 16.

§ 174

lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas 3 tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 17. Hageja palub kostjat menetluskuluna välja mõista riigilõivu summas 225 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

Hageja on menetluses riigilõivuna tasunud 225 eurot, mis tuleb kostjalt 93% ulatuses välja mõista, s.o 209,25 eurot. 18.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hageja palub seoses esindaja kuludega välja mõista 270 eurot. Hageja esindajal kulus menetluses 1 tund hagiavalduse koostamiseks, 0,5 tundi kostja vastusega tutvumiseks ning sellele vastuse koostamiseks ning 0,75 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning sellel osalemiseks. Kokku kulus hageja esindajal menetlustoimingute tegemiseks 2 tundi ja 15 minutit.
2. Kohus leiab, et hageja esindaja nimetatud menetlustoimingud ning nendeks kulunud maht on põhjendatud. Hageja esindaja on käesolevas asjas esitanud hagiavalduse, vastuse kostja seisukohale ning osalenud kohtuistungil. Hageja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
3. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja töötunnihind 120 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 2,25 tundi ning töötunni hind (koos käibemaksuga) 120 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud kokku 270 eurot. Võttes arvesse, et kostjal tuleb hageja menetluskuludest hüvitada 93%, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 251,10 eurot.
4. Täiendavalt palub hageja kostjalt välja mõista kinnistusraamatusse päringu tegemise kulud summas 1,20 eurot. Hageja on käesolevas asjas esitanud ka kinnistusraamatu väljatrüki, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 93% päringu tegemise kuludest, mis on 1,12 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 461,47 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 4