Obsah (6)

§ 91§ 92§ 98§ 95§ 104§ 85

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anne Randjärv Otsuse teatavakstegemise 06.01.2017 Rapla kohtumaja kantselei kaudu aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-16905 Hagi ese Tööl

§ 91lg 2 alusel hagejapoolse rikkumise tõttu.

Kostja väide hagejapoolsest töölepingu rikkumisest on paljasõnaline ja väär, mida kinnitab muuhulgas asjaolu, et oma avalduses ei ole kostja põhjendanud ega selgitanud, milles hageja rikkumine seisnes.

§ 92

lg 2, millisele seadusele kostja oma avalduses viitab, sätestatud erakorralise ülesütlemise alused hageja käitumises puuduvad. Hageja ei ole kostjat ebaväärikalt kohelnud või sellega ähvardanud. Pärast avalduse esitamist on kostja on tööjuhile väitnud, et sai tööülesannete täitmise käigus songa. Varasemalt ei ole ta sellest rääkinud ega hagejale sellekohast arstitõendit esitanud. Song on tavapäraselt põhjustatud suurte raskuste tõstmisest, mida kostja tööülesanded ei eeldanud. Hageja hinnangul lõpetas kostja töölepingu, kuna ei soovinud enam hageja juures töötada ning hageja rikkumise märkimine töölepingu lõpetamise põhjusena oli tingitud kostja soovist saada pärast töölt lahkumist tööstuskindlustushüvitist. Kuna kostjal puudus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alus, on 15.10.2016 ülesütlemine tühine.

§ 98

lg 1 järgi peab töötaja tööandjale korralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 päeva. Hageja sai avalduse kätte 17.10.2016, seega hakkas 30-päevane etteteatamistähtaeg kulgema 17.10.2016 ning tööleping tuleb lõppenuks lugeda 16.11.2016. Töölepingu p 7.4 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt tööle asumisest keeldumise või omavolilise lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil, leppetrahvi kostja ühe kuu töötasu ulatuses. Kuna kostja lahkus töölt enne

§ 98

lg 1 sätestatud tähtaja möödumist, on hagejal õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist, mida pooltel on õigus väljendada ka leppetrahvi kokkuleppena. Kostja ühe kuu keskmise töötasu suuruseks on 1269.94 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt on tühine ja tööleping on lõppenud korraliselt alates 16.11.2016 ning palub kostjalt välja mõista leppetrahv summas 1269.94 eurot ja leppetrahvi tasumisega viivitamise korral viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 3 Kostja seisukoht 01.12.2016 toimunud eelistungil põhjendas kostja töölepingu erakorralist ülesütlemist asjaoluga, et tööandja ähvardas ja sundis teda haiguslehe ajal tööl käima ning songa tõttu oli töö jätkamine tema tervisele ohtlik. Seda tööd, mida kostja tegi, peab tema hinnangul tegema kaks inimest. Lubati, et kui läheb raskeks, saadetakse kostjale abi, kuid seda ei tehtud. Kostja arvates oli tegemist diskrimineerimisega. Kohtu seisukoht ja põhjendused

§ 91

lg 2 järgi võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel, 2) oluliselt viivitanud töötasu maksmisega või 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlblusele või heale nimele. Kostja 15.10.2016 töölepingu erakorralisest ülesütlemisavaldusest ei nähtu /tl 20/, millist alust töötaja silmas peab.

§ 95lg 2 järgi peab töötaja erakorralist ülesütlemist põhjendama.

Kohtus selgitas kostja, et ütles lepingu üles, kuna teda sunniti haiguslehel olles töötama. Kostja oli perioodil 01.-27.10.2016 lapsega haiguslehel. Tööjuht helistanud igal õhtul ja kutsunud teda tööle. Nädal aega käis, siis enam ei jaksanud. 15.

1. õhtul helistas tööjuht jälle. Kostja oli perega Tallinnas ja vastanud tööjuhile, et laupäeval kindlasti ei saa tulla, võib-olla pühapäeval. Pärast arutelu abikaasaga otsustas samal päeval, s.o 15.
2. anda lahkumisavalduse /tl 57/. Kirjalikes vastustes on kostja rääkinud ka sellest, et suvel tekkinud tal song. Töö oli raske ja vaatamata lubadustele talle abilist ei antud. Ähvardati, et leiame sinu asemele uue töötaja. Töötaja ja tööandja seletustest lähtuvalt leiab kohus, et töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks töötajal alus puudus, kuna tööandaja olulise rikkumise kohta tõendid puuduvad. Tööandja kinnitab, et ei teadnud, et kostja on lapsega haiguslehel. Töötaja kinnitab, et vaatamata haiguslehele nõustus ta öösiti töötama. Asjaolu, et tööjuht kostjale helistas ja teda tööle kutsus, ei saa käsitleda haiguslehe ajal tööle sundimisena, kuna tööjuht ei teadnud haiguslehest ning tööülesannete andmine oli töölepingu kohaselt tööjuhi ülesanne. Seoses songaga võttis töötaja haiguslehe alles 27.10.
3. Kostja kirjeldus lahkumisavalduse esitamise asjaolude suhtes viitab sellele, et ta ei soovinud enam hageja juures töötada, kuid ei pidanud otstarbekaks ka omal soovil lahkuda. Kuna töötajal puudus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks seadusest tulenev alus, on töölepingu ülesütlemine

§ 104

lg 1 järgi tühine ning vastavalt hageja taotlusele ja

§ 85

lg 4 tuleb pooltevaheline tööleping lugeda töötaja poolt korraliselt ülesöelduks

§ 98lg 1 sätestatud etteteatamistähtajaga, s.o kõnesoleval juhul 16.11.2016.

Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 7.4 annab tööandjale õiguse nõuda töötajalt leppetrahvi töölepingu süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või omavoliliselt töölt lahkumise korral, kui seda tehti töösuhte lõpetamise eesmärgil. Sisuliselt on tegemist sanktsiooniga enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumise puhuks. Kohus möönab, et kõnesoleval juhul on leppetrahvi nõue õiguslikult põhjendatud, kuid peab õiglaseks seda mitte välja mõista. Töötaja esitatud avalduse järgselt oli töösuhte lõpetamise soov juba mõlemapoolne, mida kinnitab tööjuhi kirjalik kommentaar kostja avaldusel. Seega puudub põhjus eeldada, et töötaja viivitamatu 4 lahkumine tekitas tööandjale reaalset varalist või mittevaralist kahju või kahjustas muul viisil tööandja huve, küll aga paneb kostja raskesse majanduslikku olukorda ning on seega eelkõige kättemaksulise iseloomuga. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus jätab hageja kahest nõudest ühe rahuldamata, kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades 50/50. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 200 eurot ja õigusabikuludest 2091.54 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud hagi hinnast ja asja õiguslikust lihtsusest lähtuvalt põhjendamatult suured. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulutas hageja esindaja dokumentide koostamisele ja kohtuistungil osalemisele kokku 19 tundi ja 15 minutit. Kohtu hinnangul on mõistlik aeg sellises asjas õigusteenuse osutamiseks mitte rohkem kui 7 tundi. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulud 760.55 eurot. Kuna kostja peab kandma ½ menetluskuludest (200+760.55), tuleb temalt hageja kasuks välja mõista 480.28 eurot ja viivis menetluskulude tasumisega viivitamise korral. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik