← Eesti

2-16-14139/13

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-14139 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar
  2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi J. S.i hagi EmiLabor Iluteenindus OÜ vastu 3 620 euro nõudes Hagihind 3 620 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: J. S. (isikukood xxx, elukoht: xxxe-post: info@arslonga.ee ) Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg, Advokaadibüroo Küllike Namm, e-post: menetlus@namm.ee Kostja: EmiLabor Iluteenindus OÜ (registrikood 12890329, asukoht: Estonia pst 6-82, Kohtla-Järve, epost: yarotta@gmail.com ) Jana Tanissaar, Õigusbüroo Õiglus, e-post: oiglus@hotmail.com Kostja esindaja: RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada hagi osaliselt. 1
  4. Välja mõista EmiLabor Iluteenindus OÜ-lt J. S.i kasuks 1 741 (üks tuhat seitsesada nelikümmend üks) eurot 30 senti, millest 870,65 eurot on põhivõlg ja 870,65 eurot viivis.
  5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE
  6. J. S. esitas 20.09.
  7. a Viru Maakohtule hagi EmiLabor Iluteenindus vastu võlgnevuse 3 620 euro nõudes, millest põhivõlgnevus on 1 810 eurot ja viivis 1 810 eurot. Hagiavalduse kohaselt FIE J. S. (hageja) ja EmiLabor Iluteenindus (kostja) sõlmisid 01.10.
  8. a rendilepingu nr 3 (rendileping), mille punkti 2.1 järgi hageja andis kostjale rendile ruumi suurusega 47m2 (ruum) ja inventari (töövahendid ja seadmed (rendilepingu lisa 2) hagejale kuuluvas hoones asukohaga xxx. Pooled leppisid kokku, et rendileping kehtib kuni 31.12.
  9. a ( lepingu punkt 1.4). Vastavalt rendilepingu punktile 2.2 kasutas kostja ruumi 118 + 200 tundi kuus. Vastavalt rendilepingu punktile 3.1 kohustus kostja tasuma üüri (renti) 160 (80 + 80) eurot kuus. Vastavalt lepingu punktile 3.6.1 lepiti kokku, et hageja annab nõusoleku saalis asuva seina lammutamiseks (rendilepingu lisa 4) tingimusel, et peale rendilepingu lõppemist sein taastatakse ühe kuu jooksul. Samuti lepiti kokku, et kostja toob oma laua ja tooli (rendilepingu lisa 5), mis peale rendilepingut jääb hageja omandisse. Nimetatud kokkulepete aluseks oli kostja avaldus. Pooled on 14.10.
  10. a muutnud rendilepingu punkte 2 ja 3, selliselt, et alates 01.11.
  11. a kasutas kostja ruumi 100 + 200 tundi kuus ja kohustus tasuma renti 230 eurot kuus (lepingu lisa 6). 28.01.
  12. a. muudeti lepingu punkti 2.2 selliselt, et kostja kasutab ruumi 200 tundi ja tasub renti vastavalt punktile 3.1 160 eurot kuus. Kostja ei ole üüri tasunud alates
  13. a novembrist (kaasa arvatud). Hageja on andnud kostjale kasutamiseks ruumid ja inventari, kuid kostja ei ole üüri selle eest tasunud alates
  14. a novembrist. Jättes lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitmata (üüri tasumata), on kostja pooltevahelist lepingut rikkunud, seega ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu esitab hageja kohtule hagi ning taotleb kostjalt üüri võlgnevuse ja sellest tekkinud viivisevõlgnevuse väljamõistmist. Hagi esitamise aja seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 1 810 eurot, milline kujuneb järgmiste hageja poolt esitatud ning kostja poolt tasumata arvete alusel: 2 15.11.2015 arve nr 36 summas 230 eurot; 15.12.2015 arve nr 42 summas 230 eurot; - 10.01.2016 arve nr 04 summas 230 eurot; 10.02.2016 arve nr 07 summas 160 eurot; 16.08.2016 arve nr 39 summas 160 eurot); 16.08.2016 arve nr 40 summas 160 eurot; 16.08.2016 arve nr 41 summas 160 eurot; 16.08.2016 arve nr 42 summas 160 eurot; 16.08.2016 arve nr 43 summas 160 eurot; 16.08.2016.a. arve nr.44 summas 160 eurot. Vastavalt lepingu punktile 3.5 on hagejal õigus nõuda viivist 2% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud päeva eest. Kuna kostja on olnud üüri tasumisega viivituses, palub hageja mõista kostjalt välja viivise põhinõudega samas suurusjärgus, so summas 1 810 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED
  15. Kirjalikus vastuses hagile (tl 59-62) tunnistas kostja hagi osaliselt. Kostja tunnistas, et võlgneb hagejale nelja kuu rendi raha 850 eurot, millele lisandub viivis 121 päeva eest (0,1%) summas 242,20 eurot, kokku on kostja võlg hageja ees 1 092,20 eurot. Üürileping poolte vahel sõlmiti 01.10.
  16. a ja lõpetati mitte 31.12.
  17. a nagu hageja väidab vaid
  18. märtsil
  19. a. Arveid on hageja esitanud kostjale aga kuni augustini
  20. Antud asjaolu tõendab poolte vaheline kirjavahetus. Samuti väidab hageja, et lepingu punkti 3.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 2% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud päeva eest. 11.09.
  21. a saatis hageja kostjale elektroonilise kirja, kus saadab rendilepingu nr 2 ja nr 3, kuid viiviseprotsendiga 0,1, selgitades, et ta on olulise kollasega ära märkinud. Peale selle on hageja igakuiselt esitanud kostjale arve, kuid pole sellesse märkinud ei võlga ega viivist, seega ei saa ka arvutada, milline on kindel võla summa ja kuidas on hageja seda arvutanud. Seega kostjale esitatud arvetest ei nähtu üldse, et kostjal oleks mingigi võlg ja viivis. Samuti on esitatud arvetest aru saada, et alates märtsist on arved fabritseeritud kuna nende kuupäev ja maksetähtaeg on 7-l arvel sama – kuupäev 16.08.
  22. a, maksetähtaeg 26.08.
  23. a. On ju aru saada, et alates
  24. märtsist, kui kostja oli rendilepingu lõpetanud talle enam arveid ei saadetud. 04.03.
  25. a esitab hageja kostjale ka võla teatise, millesse on lisanud oktoobrikuu
  26. a, kus rent oli makstud. 04.03.
  27. a ilmub välja ka kusagilt rendileping, kus viivise protsendiks on pandud 2%, millest kostja ei teadnud mitte midagi ja nägi seda esmakordselt. Viivise arvutus jääb kostjale täiesti arusaamatuks, sest viiviseks on saadud 4 813,80 eurot. Kostja kinnituse kohaselt on ta hagejale tasunud rendilepingu kohaselt septembri ja oktoobri kuu eest. Alates novembrist
  28. a ei olnud kostja võimeline enam renti tasuma. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  29. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
  30. Pooled vaidlevad viivise määra ja üürilepingu lõppemise aja üle. Viimasest sõltub see, millise perioodi eest hageja on õigustatud nõudma kostjalt üüriarvete tasumist.
  31. Viivise määr. 3 5.
  32. Hageja on tuginedes poolte vahel 01.10.
  33. a sõlmitud lepingu punktile 3.5 arvestanud hagejale viivist tasumata arvete eest 2% päevas. 5.
  34. Kostja leiab, et pooled on lepingus kokku leppinud viivise määras 0,1% päevas. Kostja märgib, et 11.09.
  35. a saatis kostja hagejale e-kirja, millele olid lisatud rendilepingud nr 2 ja nr 3, kuid viivise protsendiga 0,
  36. 5.
  37. Kohus lähtub viivise määrast 2% päevas. 5.
  38. Kostja poolt kohtule saadetud 11.09.
  39. a e-kiri koos manustega on käsitletav lepingueelsete läbirääkimistega. Kirjale lisatud rendileping nr 3 ei ole poolte poolt allkirjastatud käsitsi ega elektrooniliselt. Seetõttu hindab kohus kirjale lisatud manust lepingu projektina ja poolte kirjavahetust lepingueelsete läbirääkimistena, millest pooltele ei saa tuleneda õigusi ja kohustusi. 5.
  40. Ainus kohtutoimikus olev poolte allkirjastatud rendilepingu nr 3 (tl 122-124) punkt 3.5 näeb ette viivise määraks 2% päevas ning sellest tulebki lähtuda.
  41. Lepingu kestus. 6.
  42. Hageja väidab, et leping nr 3 sõlmiti 01.10.
  43. a ja kehtis kuni 31.12.
  44. a (lepingu punkt 1.4), Puuduvad tõendid selle kohta, et pooled oleksid lepingu ennetähtaegselt lõpetanud (VÕS § 186 p 4). Hageja nõuab üüri tasumist kuni
  45. a augustini (üüri periood november
  46. a kuni august
  47. a, võlgnevus 1810 eurot). 6.
  48. Kostja väidab, et leping lõpetati 04.03.
  49. a. Alates märtsist on kõikide arvete kuupäev ja maksetähtaeg kattuvad. Kostja tunnistab, et tasumata on arved perioodi eest november
  50. a kuni veebruar
  51. a, võlgnevus 850 eurot). 6.
  52. Kohus nõustub kostjaga, et pooled on kokkuleppel lepingu lõpetanud 04.03.
  53. a. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 6.2 on pooled kokku leppinud, et lepingu ennetähtaegne lõpetamine toimub poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu punktis 8.2 on pooled kokku leppinud, et teadete edastamine võib toimuda ka e-posti teel, va kui lepingus on ette nähtud teate kirjalik vorm. 6.
  54. VÕS § 186 p 4 sätestab, et võlasuhe lõpeb võlasuhte lõpetamisega kokkuleppel. 6.
  55. 03.03.
  56. a on hageja saatnud kostja e-posti aadressile alljärgneva teate: „Mis päevast lõpetada leping“. Samal päeval on kostja hagejale vastanud: Homme töötan viimast päeva, et ei jookseks võlga“ (tl 69, 71). 6.
  57. Asjaolu, et leping lõpetati poolte kokkuleppel 04.03.
  58. a tõendavad ka muud kaudsed tõendid. Perioodi eest märts
  59. a kuni august
  60. a ei ole hageja kostjale arveid väljastanud. Hageja on koostanud 16.08.
  61. a kostjale tasumiseks arved 39, 40, 41, 42, 43 ja 44 (kuue kuu eest, tl 21-26). Kõik arved kannavad 16.08.
  62. a kuupäeva ning kõikide arvete tasumise tähtajaks on märgitud 26.08.
  63. a. Samuti on hageja koostanud kostjale koondarve, milles on märgitud andmed seisuga 04.03.
  64. a (üür perioodi eest oktoober
  65. a kuni veebruar
  66. a koos viivisega (tl 73). 03.03.
  67. a e-kirjas on hageja kostjale meelde tuletanud lepingu punktis 3.6.1 toodud eritingimust (pärast lahkumist rendilevõtja kohustub 4 taastama lammutatud seina ühe kuu jooksul). Seega ei saa olla kahtlust selles, et pooled lõpetasid lepingu
  68. märtsist
  69. a.
  70. Võla ja viivise suurus. 7.
  71. Hageja põhinõue on põhjendatud 4 kuu ja 4 päeva eest tasumata üüri osas (
  72. a novembri eest 230 eurot,
  73. a detsembri eest 230 eurot,
  74. a jaanuari eest 230 eurot,
  75. a veebruari eest 160 eurot ja
  76. a märtsis 4 päeva eest 20,65 eurot (160 eurot : 31 päeva x 4 päeva). Seega võlgneb kostja hagejale 870,65 eurot. 7.
  77. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 7.
  78. Kuna kohus on välja selgitanud üüri perioodi, tasumata arved ja viivise määra, on võimalik arvestada ka viivise suurus. Alljärgnevalt toob kohus viivise välja tabeli kujul (* kohus kasutas saiti www.viivisekalkulaator.ee ). Arve Võlasumma Periood November 2015 230 eurot Detsember 2015 % päevas Perioodis viivitatud päevi Perioodi summa 25.11.2015 – 2 19.09.2016 300 1 380 eurot 230 eurot 25.12.2015 – 2 19.09.2016 270 1 242 eurot Jaanuar 2016 230 eurot 25.01.2016 – 2 19.09.2016 239 1 099,40 eurot Veebruar 2016 160 eurot 25.02.2016 – 2 19.09.2016 208 665,60 eurot Märts 2016 20,65 eurot 25.03.2016 – 2 19.09.2016 179 73,93 eurot Kokku 870,65 eurot 4 460,93 eurot 7.
  79. Kohus vähendab viivise nõuet, arvestades väljakujunenud kohtupraktikat ja hea usu põhimõtet kuni põhivõlgnevuse summani, so kuni summani 870,65 eurot. 7.
  80. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1 741,30 eurot (põhivõlgnevus 870,65 eurot ja viivis 870,65 eurot). MENETLUSKULUDE JAOTUS 5
  81. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 8.
  82. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.