KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-17505 Tsiviilasi KS

) § 371 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Hagiavalduses väljatoodud asjaolude kohaselt hääletas kostja osanike koosolekul kandidaadi poolt 50,3% esindatud häältest. Seega sai kandidaat vähemalt ühe poolhääle. Vastuhääli isikuvalimisel ei arvestata. Äriseadustiku (ÄS) § 174 lg 3 kohaselt on kandidaat valituks loetud. Juhatuse liikme valituks osutumiseks ei pea ta saama vähemalt poolthäälte enamust, vaid piisab, kui ta saab enam hääli teisest samale kohale kandideerinud isikust. Seega loetakse juhatuse liikmeks ka isik, kes saab üldkoosolekul nt üksnes 20% esindatud häältest, kui tema vastaskandidaat saab vähem hääli. Seadus ei erista isikuvalimiste puhul olukorda, kus juhatuse liikme kohale kandideerib üks isik või mitu isikut. Seega võib valituks osutada ka isik, kes saab minimaalselt poolthääli, kui temaga koos rohkem isikuid samale kohale ei kandideeri. Vastuhääli isikuvalimisel ei arvestata. Selliselt kaitseb ÄS § 174 lg 3 vähemusosanike huve ja tagab neile parema võimaluse saada juhatusse oma esindaja. Vähemusosaniku ainus võimalus „blokeerida“ sellise kandidaadi juhatuse liikmeks valimist on esitada „vakantsele“ kohale alternatiivne kandidaat, kes kogub rohkem poolthääli (vt Riigikohtu

1. juuni 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-08, p 12, ja
2. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 25). Hageja ei ole välja toonud, millises põhikirja punktis on kirjas, et valimisel loetakse valituks kandidaat, kelle poolt on antud 51% osanike häältest. Kui isiku valimise osas ei ole eraldi põhikirjas regulatsiooni sätestatud, siis kohaldub ÄS § 174 lg
3. Kui põhikirjas on kokku lepitud, et osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse 51% osanike koosolekul esindatud häältest, siis on põhikirjas seadusest erinevalt kokku lepitud ÄS § 174 lg-tes 1 ja 2 sätestatud osas, aga mitte ÄS § 174 lg 3 osas. MÄÄRUSKAEBUS
4. Hageja esitas
5. jaanuaril 2017 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega võtta tema hagi menetlusse. Maakohus kohaldas vääralt ÄS § 174 lg 3 ega arvestanud Riigikohtu praktikaga nimetatud sätte kohaldamise küsimuses. Riigikohtu praktikas on leitud, et põhikirjas ettenähtud kvalifitseeritud häälteenamuse nõue on laiendatav ka isiku valimistele ja ÄS § 174 lg-s 3 sätestatud üldpõhimõte (isiku valimistel osutub valituks enim hääli saanud kandidaat) ei ole imperatiivne. Riigikohus on ka asunud seisukohale, et osaühingu põhikirjas tuleb märkida ÄS § 139 lg 1 p-des 1–8 sätestatud kohustuslikud tingimused, kusjuures vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele võib põhikirjas ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Seega ei ole keelatud sätestada põhikirjas mh isiku valimiste osas kvalifitseeritud häälteenamuse nõue. Lisaks tõi hageja määruskaebuses esile, et kõnealuse otsusega muudeti ka juhatuse liikmete arvu, milleks on vajalik osanike otsus ja selleks omakorda 51% poolthääli. Maakohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmata kergekäeliselt ning kõiki asjaolusid igakülgselt ja põhjalikult kaalumata. Poolte tegeliku tahte väljaselgitamine ning kostja põhikirja p 3.3 tõlgendamine on küsimused, mille kohus peaks lahendama asja sisulise arutamise tulemusena sisulise lõpplahendiga, mitte aga hagi menetlusse võtmise faasis kohtumäärusega. MENETLUSE EDASINE KÄIK
6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ega edastanud seda teistele menetlusosalistele. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle
7. jaanuari 2017 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2

§ 667

lg , § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Maakohus viitas küll Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, kuid jättis tähelepanuta nimetatud määruse p-s 26 väljendatu, et põhikirjaga võib rangemaks muuta ka ÄS § 174 lg 3 tingimuse. Nii on Riigikohus märkinud, et osaühingu põhikirjas tuleb märkida ÄS § 139 lg 1 p-des 1 - 8 sätestatud kohustuslikud tingimused. Vastavalt sama paragrahvi teisele lõikele võib põhikirjas ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Viidatud sätetest tulenevalt ei ole isiku valimise häälteenamuse nõue imperatiivne ja põhikirjas võib sätestada suurema häälteenamuse nõude. Järelikult kehtib ÄS § 174 lg-s 3 sätestatud häälteenamuse nõue juhul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud kõrgendatud häälteenamuse nõuet (vt Riigikohtu 18. detsembri 2006 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06, p 14). Seega tuleb vaidluse lahendamiseks kostja põhikirja tõlgendada (vt eespool viidatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 31). Põhikirja tõlgendamisel saab lähtuda võlaõigusseaduse §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest (vt Riigikohtu 4. veebruari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-09, p 11). Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus ennatlikult

§ 371

lg 2 p 1 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest, sest vaidluse lahendamiseks tuleb tõlgendada kostja põhikirja, aga seda ei saa teha hagi menetlusse võtmise otsustamisel (vt nt Riigikohtu

1. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 14). Kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (vt selle kohta Riigikohtu
2. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13, ja
3. jaanuari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13). Hageja märkis määruskaebuses uue väite selle kohta, et juhatuse liikme valimise otsusega ühtlasi suurendati kostja juhatuse liikmete arvu. Eeltoodud kaalutlustel ei pea ringkonnakohus seda väidet eraldi analüüsima, kuigi

§ 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Küll aga tuleb hageja uuele väitele pöörata tähelepanu maakohtus. Kuna hagi ei ole veel menetlusse võetud, siis pole ringkonnakohtul vajadust kujundada seisukohta määruskaebuse lisade vastuvõtmise osas, vaid ka seda saab teha maakohus eelmenetluse käigus. 6.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 7.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3