Obsah (7)

§ 76§ 75§ 136§ 114§ 68§ 65§ 60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-15-599 Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Kohtuasi Vangla

§ 76

lg 5 alusel allutada Martin Kütt katseajal

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada Martin Küti suhtes käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 2 p 2, 4 ja 7 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud lähisugulased.

1. Martin Kütile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
2. Määrata Martin Kütile kriminaalhooldaja Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel ja saata määrus kriminaalhooldusosakonnale. Ida-Harju täitmiseks
3. Martin Kütt vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks vanglale, prokurörile ja süüdimõistetule. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Martin Küti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Martin Kütt tunnistati süüdi Harju Maakohtu 24.09.
4. a otsusega

§ 136

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud.

§ 114p 1, 5 - § 25 lg 2 järgi mõisteti M.

Kütt õigeks.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.12.2014.a - 28.12.2014.a, s.o 19 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 11 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.09.2013.a otsusega mõistetud ning Harju Maakohtu 29.12.2014.a kohtumäärusega täitmisele pööratud ärakandmata karistuse – 3 kuud ja 5 päeva vangistuse võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 aasta 8 kuud ja 16 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 24.09.2015.a ning lõplikult ärakantavaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 11 päeva vangistust. Ringkonnakohus tühistas 20.01.2016. a otsusega Harju Maakohtu otsuse osaliselt ja tunnistas M. Küti süüdi

§ 136lg 1 ning § 114 p de 1 ja 5 – § 25 lg 2 – § 22 lg 3 järgi ja mõistis M.

Kütile lõplikult ärakantavaks karistuseks 5 aastat 3 kuud ja 5 päeva vangistust. 2 Riigikohus tühistas 30.06.2016 otsusega Ringkonnakohtu 20.01.2016.a otsuse osaliselt, sealhulgas Martin Küti süüditunnistamises

§ 114

p-de 1 ja 5 – § 25 lg 2 – § 22 lg 3 ning

§ 136

lg 1 järgi ja Martin Küti karistamises 5-aastase vangistusega

§ 60

ja § 63 lg 1 alusel ning

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas.

Tühistatud osas saatis Riigikohus kriminaalasja uueks arutamiseks Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtu 19.10.2016 otsusega jäeti Harju Maakohtu 24.09.2015.a otsus Martin Küti süüdimõistmises

§ 136lg 1 järgi ning talle mõistetud karistuse, sh liitkaristuse osas muutmata.

Kohtuotsus jõustus 22.11.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 24.09.2015.a ja lõpp on 09.06.2017.a. Martin Küti kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, samuti on temaga läbi viidud psühholoogiline nõustamine. Distsiplinaarkaristusi on üks. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Martin Küti kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabanemisel võimalik asuda elama ema juurde aadressil XXXX. Vabanemisjärgselt on võimalik saada tööd ettevõttes XXXX OÜ. Martin Kütt soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Elama asub ema juurde XXXX. Töökoht vabanemisel on olemas. Kahetseb juhtunut ja lubab tegeleda iseendaga, et vangi mitte sattuda. On nõus kuue kuulise katseajaga ja lisakohustustega. Abiprokurör Kersti Reinuste edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt toetab Martin Küti tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör Martin Kütile katseaja määramist kuueks kuuks ja allutamist

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile kuueks kuuks, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja toetab M. Küti ennetähtaegset vabastamist ja märkis, et ka vangla ja prokurör toetavad M. Küti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses on M. Kütt läbinud vihajuhtimise koolituse. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et Martin Küti võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Martin Kütt on karistuse kandmise ajal läbinud sotsiaalprogrammi, vabanemisel on tal olemas kindel elu- ja töökoht. Vangla ja prokurör toetavad M. Küti tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3 Kohus usub, et praegune vangistus on pannud M. Küti mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab M. Küti tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on M. Kütil olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik 4