lg 5 alusel allutada Aleksei Gunditš katseajal 12 (kaheteistkümneks) kuuks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; 2 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada XXXX suhtes käitumiskontrolli ajal
lg 2 p 2-1, 4 ja 5 sätestatud kohustusi: - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida narkootikumide sõltuvusvastane ravi ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend.
lg 2 p 1, 2 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastat ja 4 kuud.
lg 1 alusel arvestati karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 5 päeva.
lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 24.08.2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistus 5 kuud ja 28 päeva võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 3 aastat 9 kuud ja 27 päeva. Karistuse kandmise algust arvati alates karistuse kandmisele asumise päevast. Kohtuotsus jõustus osaliselt 10.06.2014.a. Harju Maakohtu 04.06.2014.a määrusega täpsustati Harju Maakohtu 22.04.2014.a kohtuotsuse 1-14-2635 resolutsiooni punkti 11 ja loeti XXXX poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 aastat 9 kuud ja 25 päeva. Kohtumäärus jõustus 27.06.2014.a. 3 Karistuse kandmise algus oli 13.05.2014.a ja lõpp on 10.03.2018.a. XXXX kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on osalenud „12 sammu tugigrupis“, „Vabastav hindamine kinnipeetavatele“, tervise tugigrupis sõltuvusprobleemidega ja HIV riskirühmas olevatele ja HIV positiivsetele kinnipeetavatele, gruppides jooga kinnipeetavatele ja loomateraapia kinnipeetavatele ning programmis „Tagasilanguse ennetamine“. Osales ka riigikeele kursustel. Vangistuses on töötanud majandustöödel ning alates 21.12.2015 töötab väljaspool vanglat ettevõttes XXXXOÜ. Distsiplinaarkaristusi ei ole. XXXX kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt soovib ta asuda elama oma ema juurde XXXX. Vabanemisel on olemas töökoht ettevõttes XXXX OÜ. Aleksei Gunditš selgitas kohtuistungil, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Elama asub oma ema juurde XXXX. Vabanemisel on olemas töökoht ettevõttes XXXX OÜ. On nõus lisakohustustega ja raviga. Abiprokurör Kersti Reinuste toetab XXXXtingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör Aleksei Gunditšile katseaja määramist kuni 10.03.2018 ja allutamist
sätestatud käitumiskontrollile üheks aastaks, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. A. Gunditši ennetähtaegset vabastamist toetab ka riigiprokurör Vahur Verte. Kaitsja palub vabastada A. Gunditš tingimisi ennetähtaegselt. Vangla ja prokuratuur toetavad A. Gunditši vabastamist. Vabanemisel on tal olemas töökoht ettevõttes XXXX OÜ, kus ta töötab ka käesoleval ajal. Kaitsja toetab XXXXVangla ja kriminaalhooldusametniku poolt taotletavate lisakohustuste määramist A. Gunditšile ning A. Gunditš kinnitas, et ei ole vastu lisakohustustele. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et XXXXvõib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. A. Gunditš on vangistuses osalenud tööhõives ja resotsialeerivates tegevustes. Karistuse kandmise ajal on ta käitunud nõuetekohaselt, mida näitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangla ja prokurör toetavad A. Gunditši tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud A. Gunditši mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on 4 enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab A. Gunditši tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Vanglamaterjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud narkootiliste ainete kuritarvitamine. Kohus lähtub ennetähtaegsel vabastamisel kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolekust sõltuvusprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile ning paneb talle vabanemisel kohustuseks läbida narkootikumide sõltuvusvastane ravi. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Pärast vabanemist on A. Gunditšil olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.