Obsah (15)
§ 142§ 403§ 3141§ 410§ 413§ 444§ 367§ 173§ 174§ 162§ 138§ 144§ 175§ 455§ 468KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult 25.august 2016.a. , Võru tn.12, Põlva teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja
§-de 410, 413 lg 1 , 468 lg 1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
- Mõista Kahkva Mõis OÜ-lt Ecovill Grupp UÜ kasuks välja 4791 (neli tuhat seitsesada üheksakümmend üks) eurot 22 senti, sealhulgas 4128 eurot võlgnevuse katteks ja 663,22 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni 25.augustil 2016.a. (kaasa arvatud ) arvestatud viivise katteks.
- Välja mõista Kahkva Mõis OÜ-lt Ecovill Grupp UÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt (4128 eurot) VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o käesoleval ajal 0,022 % päevas (0,91 eurot) alates 26.08.2016.a. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte põhivõlgnevust ületavas ulatuses.
- Jätta menetluskulud kostja kanda. 2
(10)- Määrata kindlaks Kahkva Mõis OÜ poolt UÜ-le Ecovill Grupp hüvitatavate menetluskulude suurus 1120 (üks tuhat ükssada kakskümmend) eurot.
- Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja ja kostja esindajatele.
- Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (
§ 142lg 1 ja 2).
Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui 3
(10)apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja teostanud 2014.a. augustikuus puistevilla paigaldusteenust Tõrenurme kinnistul Tarvastu vallas Viljandimaal. Kontaktisik H. M. koostada arve tehtud töö eest tasumiseks Kahkva Mõis OÜ-le. Kuna tehtud töö eest ei ole tasu makstud, on hageja pöördunud kohtu poole rahalise kohustuse täitmise ja viivise nõudes. Kohus on kutsunud pooled eelistungile, kuna kostja ei ole vastuses hagile teatanud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Tulenevalt
§ 403lg 3 eeldatakse sel juhul, et pool soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Samas on pooled menetluse jooksul teinud teineteisele 4
(10)kompromissiettepanekuid, mistõttu oli alus arvata, et eelistungil on rohkem väljavaateid asja kompromissiga lõpetamiseks. Kohus on saatnud kostjale 8.juunil 2016.a. Kohtute Infosüsteemi kaudu kohtukutse kostja äriregistrisse kantud ekahkvamois@gmail.com ja posti aadressidele kahkva.mois@mail.ee ning täiendavalt 28.06.2016.a. kostja juhatuse liikme Uno Õismaa registrisse kantud e-posti aadressile judo1956@gmail.com (tl.58-59). Kohus on palunud 13.juulil 2016.a. saadetud e-kirjas kostja esindajat kinnitada kohtukutse kättesaamist, mida viimane on telefoni teel ka kinnitanud, jättes kirjaliku kinnituse vaatamata lubadusele kohtule saatmata. Vastavalt
§-le 318 lg 2 toimetatakse juriidilise isiku puhul menetlusdokument kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale.
3111 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse kas juriidilise isiku kohta Eestis peetava registri infosüsteemis registreeritud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril või adressaadi seadusliku esindaja rahvastikuregistrisse kantud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril.
§ 3141
lg 1 sätestab, et kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saamisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. 5
(10)Ülaltoodud sätteid aluseks võttes leiab kohus, et kostjale saab lugeda kohtukutse kätte toimetatuks, kuna kutse on saadetud elektrooniliselt kostja ja tema seadusliku esindaja registrisse kantud elektronpostiaadressidele ning kostja seaduslikule esindajale on edastatud teavitus kutse saatmisest ka tema registrisse kantud telefoninumbril. Kostja esindaja ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud kohtule istungile ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest.
§ 410
sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja on kohtuistungil taotlenud asja lahendamist tagaseljaotsusega. Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus vastavalt
§ 413
lg 1 sätestatule hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik teha
§ 413
lg 1 alusel hageja kasuks tagaseljaotsus, kuna hageja on esitanud kohtuistungil sellekohase taotluse ning hagi on õiguslikult põhjendatud.
§ 444lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja 6
(10)nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
§ 367
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on käesolevas asjas arvestanud viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast, 25.11.2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o 639 päeva eest, võttes aluseks viivise määra 0,022 % päevas, seega moodustab viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni 25.08.2016.a. 663,22 eurot ( 81,73 + (4128 x 0,022% x 639)). Menetluskulude jaotus Tulenevalt
§ 173
lg 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavad määruses, menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 7
(10)Vastavalt
§ 174
lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt
§ 138
lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on
§ 144
p 1 alusel kohtuväliseks kuluks.
§ 175
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§- s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 400 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1200 eurot (koos käibemaksuga). Riigilõivu tasumist on kontrollitud (tl.15, 18), tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Hagejat on esindanud menetluses vandeadvokaat Tarmo Pilv. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 18. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). 8
(10)Hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära – 120 eurot ei saa pidada ülemäära kõrgeks arvestades, et nähtuvalt Riigikohtu 9.12.2013. a tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13 tehtud kohtumääruse punktist 14 jäi õigusabiteenuse keskmine tunnihind juba 3 aastat tagasi vahemikku 100-120 eurot/tund kas koos või ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, kokku 8 tunni 20 minuti ulatuses peab kohus vajalikeks ja põhjendatuteks osaliselt. Kohtu hinnagul on ajakulu materjalidega tutvumiseks ja läbitöötamiseks (dokumentide analüüsiks) ning õigusliku positsiooni kujundamiseks, kokku 2 tunni 50 minuti ulatuses ülepaisutatud, arvestades, et läbitöötamist vajavateks dokumentideks olid tsiviilasja materjalide kohaselt kaks e-kirja, millest üks sisaldab teavitust, kellele koostada arve ning teine on hageja kiri arve tasumise meeldetuletusega, lisaks hageja poolt koostatud arve, tööde teostamise garantii akt ja puistesoojustusmaterjali tehnilised andmed, millisel dokumendil ei ole hagi esemega otsest seost. Nimetatud dokumentidega tutvumiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks ei kulu õigusteadmistega isikul kohtu hinnangul mitte rohkem kui 30 minutit. Tegemist ei ole keeruka õigusvaidlusega. Ka kostja 1,5 leheküljel esitatud vastusega hagile tutvumine ei nõua märkimisväärset ajakulu, arvestades, et kostja ei ole lisanud vastusele ühtegi kirjalikku tõendit. Tulenevalt eeltoodust peab kohus hageja esindaja vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 6 tundi. Hageja esindaja on
§ 174
lg 10 alusel kinnitanud, et on käibemaksukohuslane, seega ta saab tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb menetluskulud hüvitada käibemaksu arvestamata. 9
(10)Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 1120 eurot, sealhulgas 720 eurot lepingulise esindaja kulu (käibemaksuta) ja 400 eurot riigilõiv. Kohtuotsuse tunnistamine teatavakstegemine ja täidetavaks Vastavalt
§ 455
lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.
§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 10
(10)