← Eesti

2-16-16723/14

Obsah (5)§ 132§ 125§ 659§ 377§ 378

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-16-16723 Tsiviilasi

§ 132lg 1 järgi.

Täitemenetluses esitatud tagasivõitmise hagihind tuleb määrata

§ 125

järgi, s.t tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Hageja poolt esitatud nõude puhul oleks hageja õigustatud hagi rahuldamise korral sundtäitmisele esitatud nõude rahuldamisele tagasivõidetud vara arvel. Seega on hagihind maksimaalselt sundtäitmisele esitatud nõude summa. Kuivõrd hagihind on märgitud ebaõigesti, on hagiavalduselt tasutud liiga vähe riigilõivu ning hagis esineb oluline puudus, oleks maakohus pidanud jätma hagi tagamise avalduse käiguta. Hagi tagamise abinõu saab määrata ainult hagile, mis vastab hagiavaldusele esitatavatele nõuetele sisu ja vormi osas (Riigikohtu

  1. novembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-04, p 17). Maakohus on jätnud hagi tagamise avalduse lahendamisel põhjendamatult hindamata hagiavalduse õigusliku perspektiivikuse. TMS § 188 lg-st 1 tulenevate tehingu tagasivõitmise eelduste olemasolu on põhistamata ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et tema kui sissenõudja huve on XXX kinnistu võõrandamistehinguga kahjustatud. Kostja I müüs vaidlusaluse kinnistu kostjale II hinnaga 85 000 eurot, seega oli tegemist tasulise tehinguga. Eksperthinnangu kohaselt oli kinnistu turuväärtus
  2. novembri 2013 seisuga 77 000 eurot. Seega sõlmiti müügileping kostja I jaoks turutingimustest soodsamatel tingimustel ehk kinnistu müüdi kallimalt kui turuhind. Võõrandamistehingu tulemusena vähenesid kostja I kohustused 78 200 euro ulatuses ja talle jäi veel 6800 eurot vaba raha. Kuna kostja I varaline seis müügilepingu sõlmimisega suurenes, siis ei saanud müügileping hageja huve kahjustada. TMS § 188 lg 1 kohaldamise kontekstis ei oma tähtsust, kas kostja I kasutas kinnistu müügist saadud raha hageja võlgnevuse hüvitamiseks või mitte. Hageja väide, et kostja II oli tulenevalt TMS § 188 lg-st 2 teadlik, et kinnistu võõrandamistehinguga kahjustatakse hageja huve, on ebaõige. Kostja I ei teadnud ega pidanudki tehingu tegemise ajal
  3. novembril 2013 teadma, et hagejal olid kostja I vastu laenuja käenduslepingutest tulenevad nõuded. Tartu Maakohtu otsus OÜ-lt Megonar ja kostjalt I hageja kasuks võlgnevuse 23 677 euro 18 sendi väljamõistmiseks jõustus alles
  4. juulil
  5. Maakohus on hagi tagamise avalduse rahuldamisel rikkunud

378 lg-t

  1. Hagi tagamine ei ole kostja II suhtes proportsionaalne. Maakohtu põhjendus, et hageja nõuet ei ole muul viisil võimalik rahuldada, kui ainult kinnistu võõrandamisel, ei ole asjakohane. Tsiviilasjas nr 2-14-6390 on OÜ-lt Megonar ja kostjalt I põhivõlgnevus ning menetluskulud hageja kasuks mõistetud solidaarselt välja. Hageja pöördus nõude täitmiseks täituri poole, mille tulemuseni algatati täiteasjad nr 140/2015/1027 ja nr 140/2015/
  2. OÜ-le Megonar kuulub ca 30 000 tonni komposti, mis asub kostjale II kuuluval vaidlusalusel kinnistul. OÜ-le Megonar kuuluvat komposti võiks hageja nõude rahuldamise tarbeks täitemenetluse käigus müüa. Kostjale II teadaolevalt võib ühe tonni sellise komposti turuväärtuseks olla ligikaudu 12–15 eurot, mis 3 tähendab, et OÜ-le Megonar kuuluva komposti turustamise käigus, isegi oluliselt odavamalt turuväärtusest, on võimalik hageja nõuded täielikult rahuldada. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  3. Hageja vaidles kostja I määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata ja määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud kostja II kanda. Vastuse kohaselt on maakohus õigustatult võtnud hagi menetlusse ning sisulised otsustused hagi rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks või kompromissi sõlmimiseks tehakse edaspidi. Kostja I ja kostja II vahel
  4. novembril 2013 sõlmitud kinnistu müügilepinguga kahjustati hageja, kui kostja I võlausaldaja, huve ning tehingu tagasivõitmise eeldused on täidetud. Kostja I ja OÜ Megonar kohustused hageja ees tekkisid juba
  5. detsembril 2012 ning seda vaatamata kohtuotsuse jõustumisele
  6. juulil
  7. Kostja I oli teadlik asjaolust, et tal on rahaline kohustus hageja ees ning kostja I võõrandas oma vara, et vältida võlgnevuse tasumist hagejale. Kohtutäituri õiendist nähtub, et kostja I on võõrandanud oma kinnisvara 3 kuu jooksul perioodil
  8. august 2013 –
  9. november 2013 ning muutnud end varatuks. Hageja möönab, et kostjal I võis olla võlgnevusi ka teiste võlausaldajate ees, kellele ta oma vara võõrandamisest saadud rahaga kohustusi täitis, kuid eeltoodu ei väära asjaolu, et kostja I nimetatud tegevusega hageja huve kahjustas. Hageja kontrollis laenu- ja käenduslepingu sõlmimise ajal
  10. novembril 2012, et kostjal I on piisavalt vara, et vajadusel oma kohustusi täita. Vaidlusaluse kinnistu müügitehingust said raha kaks kostja I võlausaldajat, s.o kostja II ja Swedbank AS ning osaliselt ka kostja I. Võlausaldajaid tuleb kohelda võrdselt, kuid kostja I ei pidanud seda vajalikuks. Hageja huvide kahjustamise korral eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisest. Solidaarnõude olemasolu annab õiguse nõuda võlgnevuse tasumist ükskõik kummalt võlgnikult ning seega ei oma nn kompostiküsimus asjas tähtsust. Tõendid, et kompost kuulub OÜ-le Megonar, puuduvad. Vastusele määruskaebusele lisatud Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-37-15 p 21 kohaselt võib olla tegemist hoopis puukoorte ja reoveesette seguga. Hageja arvates ei ole eluliselt usutav kostjate esitatud tõendamata väide, justkui oleks tegemist kompostiga, millel on rahaliselt hinnatav väärtus. OÜ-l Megonar on olnud võimalik täita Tartu Maakohtu
  11. juulil 2015 jõustunud kohtuotsust peaaegu pooleteise aasta jooksul. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on Ametlikes Teadaannetes
  12. septembril 2016 avaldatud OÜ Megonar kohta äriühingu kustutamisteade, kuivõrd äriühing ei ole esitanud 2013, 2014 majandusaasta aruandeid ning ei esitanud registripidajale mõjuvat põhjust aruannete esitamata jätmisel. Eespooltoodust tulenevalt ei saa pidada tõsiseltvõetavaks OÜ-l Megonar vara olemasolu kohta.
  13. Kostja I ei ole määruskaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 659, § 657 lg 1 p 1).

7.

§ 377

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti asunud seisukohale, et hagi tagamata jätmisel võib hagejale positiivse lahendi täitmine olla raskendatud. Ringkonnakohus nõustub kostja II väitega, et hagi tagamise taotluse lahendamisel peab kohus hindama muuhulgas ka hagi perspektiivikust. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et 4 vaidlus nõuete üle toimub kohtumenetluses ning hagi tagamise korras ei saa kohus hinnata nõuete põhjendatust ning võimalikku hagi rahuldamist. Hagi tagamise taotluse lahendamisel võib kohus vaid hinnata, kas antud juhul hageja poolt väidetud asjaolude esinemise korral oleks hageja nõuete olemasolu võimalik. Vaidlust ei ole, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja I vastu ning et kostja I on oma vara kostjale II võõrandanud. Seega on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostja II poolt vaidlusaluse kinnistu võõrandamisel kolmandale isikule muutub tagasivõitmine hagi rahuldamise korral sisutuks, kuna kostjal II ei ole vara, mida tuleb kostjale I tagastada ja mille arvel hageja nõudeid täitemenetluses rahuldada. Asjaolusid, kas vaidlusaluse tehinguga on hageja huve kahjustatud või mitte, kas tegemist on tasulise või tasuta tehinguga jms lahendab maakohus asja sisulisel lahendamisel. 8. Kostja II väide solidaarvõlgnikul vara olemasolu kohta ei ole asjakohane. Õige on hageja tähelepanek, et solidaarvõlgnike puhul on võlausaldajal õigus valida, kelle vastu ta nõuet pöörab (VÕS § 65 lg 1). Hageja on alustanud täitemenetlused mõlema solidaarvõlgniku vastu. Kostja II väide solidaarvõlgnikul OÜ-l Megonar vara (komposti) olemasolu ning selle väärtuse kohta on põhistamata. Hagiavaldusele lisatud kohtutäituri õiendist tulenevalt puudub OÜ Megonar nimele registreeritud vara, millele saaks sissenõuet pöörata. 9.

§ 378

lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Maakohus leidis, et keelumärke seadmine kinnisasjale ei kahjusta oluliselt kostja II huve ega piira kostja II igapäevast toimetulekut või majandustegevust. Kostja II põhjendab hagi tagamise ebaproportsionaalsust kostja II suhtes üksnes asjaoluga, et hagi ei ole põhjendatud ning maakohus oleks pidanud hagi jätma käiguta selles esinevate puuduste tõttu. Kuivõrd hagi põhjendatuse osas võtab kohus seisukoha alles asja sisulisel läbivaatamisel, ei ole vastav kostja II väide maakohtu määruse tühistamise aluseks. Kostja II ei ole põhjendanud, kuidas ning milliseid kostja II huve seatud keelumärge kahjustab. 10. Ringkonnakohus nõustub kostjaga II, et hageja on tsiviilasja hinna määranud valesti. Tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõude hinda ei ole seaduses eraldi reguleeritud. Tegemist on tuvastusnõudega, mille korral

§ 125

esimese lause kohaselt määratakse hagihind hüve väärtuse järgi, mida hageja on eeldatavasti õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse haginõue

§ 125teise lause alusel mittevaraliseks.

Kuivõrd hagi esitamise ajal ei olnud hagejale vaidlusaluse tehingu väärtus teada, siis sai hageja võimalikuks hagi rahuldamise puhul saadavaks maksimaalseks hüveks hageja täitemenetluses sundtäidetava nõude kostja I vastu täielik rahuldamine. Hageja nõudeks kostja I vastu on tsiviilasjas nr 2-14-6390 väljamõistetud võlgnevus 23 677 eurot 18 senti ning menetluskulu 2200 eurot, kokku 25 877 eurot 18 senti. Sellest tulenevalt saab ka käesoleva tsiviilasja hinnaks olla maksimaalselt 25 877 eurot 18 senti. 11. Kuna põhivaidlus on maakohtu menetluses, jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.