2-15-11371/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-11371 Tsiviilasi I.K. ja K.K. hagi S.K. vastu elatise suurendamise nõudes 900 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
3. detsembri
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): S.K. , ik XXXXX; lepinguline esindaja advokaat Aleksei Forstiman Vastustajad (hagejad): I.K. , ik XXXXX ; K.K. , ik XXXXX ; hagejate seaduslik esindaja J.K. , hagejate lepinguline esindaja Juri Tolmatšov RESOLUTSIOON
5. Muuta Viru Maakohtu
6. detsembri
7. a otsust elatise suuruse osas ja teha selles osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista välja elatis 160 eurot kummagi hageja kasuks.
8. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 2.
9. Hagi rahuldada osaliselt. 2.
10. Muuta Viru Maakohtu 03.12.2014.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-52713 S.K. I.K. kasuks välja mõistetud elatise suurust. 2.
11. Välja mõista S.K. ilt I.K. kasuks elatis igakuise elatusrahana 160 eurot alates
12. juulist 2015 kuni I.K. täisealiseks saamiseni 03.07.2025, kuid mitte vähem, kui 74,4 % poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 1 2.
13. Välja mõista S.K. ilt K.K. kasuks elatis igakuise elatusrahana 160 eurot alates
14. juulist 2015 kuni K.K. täisealiseks saamiseni 21.12.2030, kuid mitte vähem, kui 74,4 % poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
15. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
16. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Viru Maakohtu
17. detsembri
18. a määrusega kinnitatud kompromissi alusel kostjalt mõlema hageja kasuks välja elatis 145 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejate väitel on käesoleva nõude esitamise ajaks muutunud elatise nõude aluseks olevad asjaolud. Pärast elatise suuruses kokkuleppimist haigestus hagejatega koos elav vanem ning seetõttu on vähenenud vanema võimalus teenida tööga sissetulekut ning pakkuda hagejatele piisavas ulatuses ülalpidamist. Kostja makstav elatise suurus on alla elatise kehtivat miinimummäära ja sellest ei piisa enam hagejate igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Kuna hagejate seadusliku esindaja olukord on halvenenud, on hagejatel oht sattuda toimetulekuraskustesse. Hagejatega koos elaval vanemal diagnoositi
19. aastal emakakaelavähk ning määrati radiokemoteraapia koos ravijärgse taastumisperioodiga vähemalt 1 aasta. Haigestumise tõttu on hagejate seaduslik esindaja kaotanud 80 % töövõimest ning tema igakuiseks sissetulekuks on 240 euro suurune töövõimetuspension. Hagejate seadusliku esindaja tervislik seisund on halvenenud niivõrd, et tema palgatöö muutus tsiviilasja menetluse vältel võimatuks. Hagejate arvestuse kohaselt moodustavad nende igakuised tulud hagi esitamise seisuga kokku 677 eurot (töövõimetuspension 240 eurot, elatis 290 eurot, peretoetus 147 eurot). Peretoetus väheneb seoses ühe hageja 3-aastaseks saamisega. Igakuised kulud on 377 eurot, millest moodustab laen 181 eurot, eluasemekindlustus 10 eurot, eluaseme ülalpidamiskulud 141 eurot, 2 lasteaiamaks 24,58 eurot, internet 7,18 eurot ja muusikakool 13,33 eurot. Selle kulu hulka ei ole arvestatud kulutusi toidule, esmatarbekaupadele, transpordile ja ravimitele. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja alates hagiavalduse esitamisest kummalegi hagejale igakuise elatise suurendatud ulatuses 195 eurot ja edaspidi mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja I täisealiseks saamiseni 03.07.2025 ja hageja II täisealiseks saamiseni 21.12.
20. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
21. Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hagejate nõue on tõendamata. Kostja leidis, et juba väljamõistetud elatise muutmiseks peavad hagejad tõendama, kuidas nende toimetuleku asjaolud on võrreldes varasemaga oluliselt halvenenud. Hagejate teise ülalpidamiskohustusliku vanema haigusseisund ei tarvitse kaasa tuua tingimata varalise seisundi halvenemist. Kuni hagejate vanemate vahel on lahendamisel ühisvara üle peetav vaidlus, on elatise kokkulepitust suuremas ulatuses maksmine hagejatele kostja jaoks ülejõukäiv. Kostja esitatud tõendite kohaselt on tema igakuine töötasu on 493 eurot. Kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, 26.08.2014 sündinud V.K. . Lisaks on kostja kanda abielu kestel J.K. ga ühiselt võetud laenukohustused 335 eurot kuus. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda. MAAKOHTU LAHEND
22. Maakohus rahuldas hagi ja muutis Viru Maakohtu 03.12.
23. a kohtumäärusega välja mõistetud elatise suurust. Maakohus mõistis kostjalt I.K. kasuks välja igakuise elatusrahana 195 eurot alates
24. juulist 2015 kuni I.K. täisealiseks saamiseni 03.07.2025, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Maakohus mõistis K.K. kasuks välja igakuise elatusrahana 195 eurot alates
25. juulist 2015 kuni K.K. täisealiseks saamiseni 21.12.2030, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus märkis, et kompromissi järgi kohustus kostja hagejate ülalpidamiseks tasuma kuni hagejate täisealiseks saamiseni hagejate ema kontole elatist 145 eurot kuus kummalegi hagejale, mis oli alla tollal kehtivat elatise miinimummäära 177,50 eurot PKS § 101 lg 1 tähenduses. Alates
26. aastast on kuupalga alammäär ja ühes sellega ka elatise miinimummäär suurenenud. Seega on elatise miinimummäär võrreldes kohtumääruse tegemise ajal väljamõistetuga oluliselt suurem. PKS § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lisaks lapse vajaduste ja/või vanema(te) varalise seisundi muutumisele annab ka seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Maakohus märkis, et on tuvastatud, et hagejate seaduslik esindaja on pärast elatise kompromissiga lahendamist kaotanud olulise osa oma töövõimest (tl 8,9, 46). Alates 30.
27. 2015 on hagejate ema töötu (tl 146 pöördel). Tervise halvenemise tõttu pole hagejate ema võimeline jätkama töötamist oma õpitud erialal logistikuna ega jätkama töötamist täiskoormusega lihttöölisena. Seega on võrreldes varasemalt elatise väljamõistmisega langenud hagejate ema võime haiguseelse ajaga sarnases ulatuses hagejatele ülalpidamist anda. Selline asjaolude muutumine on kohtu hinnangul piisavalt objektiivne ja iseloomustab hagejate 3 seadusliku esindaja piiratud võimalusi püsivalt piisavas määras sissetulekut saada, et hagejatele endises ulatuses ülalpidamist pakkuda. Maakohus jõudis seisukohale, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused. Elatise suurendamiseks PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (RKTKo 3-2-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (RKTKo 3-2-1-2115, p 14). Maakohtu hinnangul ei ole hagejate vajadused miinimumvajadustest suuremad, seetõttu saab praeguses asjas tugineda lapse miinimumvajaduse eeldusele ning elatise suurendamiseks puudub vajadus lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust tõendada. Maakohtu tuvastatu kohaselt on kostja ülalpidamisel veel üks alaealine laps (tl. 31), sealjuures on kostja palgatulu perioodil 01.12.2014 kuni 30.11 2015 pärast kõiki kinnipidamisi 5843,83 eurot (tl 155), mis on 486,98 eurot kuus. Kostja väitel ei piisa tema palgast kõigi laenukohustuste täitmiseks ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks miinimummääras kõigi ülalpeetavate suhtes ühetaoliselt. Kostja pole nimetatud asjaolusid maakohtu hinnangul tõendanud. Sellest tulenevalt ei ole miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks alust üksnes asjaolul, et kohustatud isiku varaline seisund ei võimalda miinimumelatist maksta. Kostja väide, et hagejate omavahel abielus olnud vanemate vahel on vaidlus ühisvara jagamise üle, on maakohtu arvates elatise vaidluses asjasse mittepuutuv ja maakohus jättis selle tähelepanuta. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
28. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. 4.
29. Apellandi hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi. Kohtumäärusest, millega kinnitati kompromiss, ei nähtu, et kohus oleks kohtuasjas tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olnud asjaolud. Maakohus oleks käesolevas asjas pidanud hagi lahendamisel tuvastama, millises ulatuses kostja on kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Maakohus ei ole põhjendanud, miks kohus märkis, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, et tema palgast ei piisa kõigi laenukohustuste täitmiseks ja ülalpidamiskohustuse täitmiseks miinimummääras kõigi ülalpeetavate suhtes ühetaoliselt. Kostja esitas maakohtule tõendid oma varalise seisu kohta. Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Apellant leiab, et arvestades tema esitatud asjaolusid ja tõendeid, on tuvastatav, et juhul, kui maksta hagejatele elatist miinimummääras, jääb kostjale enda ja kostjaga elava teise lapse vajadusteks vaid 96,00 eurot kuus, 486 eurot – 390 eurot (195x2). 4.
30. Apellandi hinnangul on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi. PKS § 102 lg 2 teise ja kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla 4 seaduses sätestatud miinimummäära, sh vanema töövõimetuse korral või olukorras, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist nõudev laps. Kohtupraktikaga on vastuolus maakohtu seisukoht, et alust ei ole miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks üksnes asjaolul, et kohustatud isiku varaline seisund ei võimalda miinimumelatist maksta. Apellant toob esile, et Riigikohus on asjas nr 3-2-1-127-09, p 12 leidnud, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. PKSi mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.
31. Vastustajad peavad apellatsioonkaebust põhjendamatuks ning vaidlevad sellele vastu. Vastustajad on seisukohal, et vaidlustatud maakohtu otsuses on õigesti kohaldatud materiaalõigust ja menetlusõigust ning otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Vastustajad nõustuvad maakohtu seisukohtadega. Alates 2015 on kuupalga alammäär ja ühes sellega ka elatise miinimummäär suurenenud. Seega on elatise miinimummäär võrreldes kohtumääruse tegemise ajal väljamõistetuga oluliselt suurem. Elatise suurendamiseks PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Vastustajad nõustuvad maakohtu seisukohaga, et ei ole alust miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks üksnes asjaolul, et kohustatud isiku varaline seisund ei võimalda miinimumelatist maksta. Apellandi viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-127-09 on kolleegium mh asunud seisukohale, et vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Apellandi näol on tegemist täiskasvanud ja töövõimelise meesterahvaga. Apellant oleks pidanud enne uue pere loomist ja kolmanda lapse saamist mõtlema, kas ta on valmis ülal pidama kõiki lapsi. Apellandil ei esine tervisehädasid, mis piiraksid teda suurema sissetulekuga töö leidmisel. Apellant saaks teha suuremaid pingutusi parema sissetuleku saamiseks. Apellandi kolmas laps on paremas majanduslikus seisus, kuna teda kasvatavad kaks vanemat, kellel on kindel sissetulek. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
32. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada elatise suuruse osas ja ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
33. Õige ei ole apellandi väide, et pärast elatise suuruse osas kompromissi kinnitamist ei ole elatise maksmise aluseks olevad asjaolud muutunud. Maakohus on õigesti lugenud tuvastatuks, et laste ema majanduslik olukord on pärast kompromissi kinnitamist muutunud. Laste ema töövõime on oluliselt vähenenud tema tervisliku seisundi halvenemise tõttu. Laste ema tervislikku seisundit iseloomustavad tõendid on asja materjalide juures ja ringkonnakohus 5 nõustub maakohtu järeldustega. Maakohtu otsuse tegemise aja seisuga laste ema enam ei töötanud, seega oli ta kaotanud töise sissetuleku. Ringkonnakohtu arvates on see piisav, et lugeda muutunuks faktilised asjaolud, mis on aluseks elatise suuruse muutmisele.
34. Apellandi väide, et tema majanduslik olukord ei võimalda miinimumsummas elatist maksta ei ole käesoleval juhul tõsikindlalt tõendamist leidnud, samas ringkonnakohus möönab, et kostja sissetulekud ja väljaminekud on tugevas disproportsioonis. Kostja märkis, et tema ainsaks sissetulekuks on töötasu 493 eurot kuus, samas tema enda kohustused (elatis ja maksed pankadele) moodustavad ca 643 eurot kuus. Nimetatud väljaminekutele lisanduvad veel kostja eluruumi kulud ca 100 eurot kuus, kostjaga koos elava lapse ülalpidamiskulud ja kostja enda igapäevased elamiskulud. Maakohtu istungil hageja küsis kostjalt, mille arvel ta katab kulutusi, mis oluliselt tema sissetulekut ületavad. Kostja ei selgitanud kulutuste allikat, vaid märkis, et täidab kohustusi valikuliselt. Ringkonnakohus leiab, et kui kostja soovis vähendada elatist oma sissetuleku ebapiisavusele tuginedes, siis oli tema kohustus näidata ära, milliseid kohustusi ta ei täida ja millistest allikatest katab ta need kohustused, mis ületavad tema sissetulekut. Kostja poolt enne käesoleva hagi esitamist tasumisele kuuluv elatis ja kostja poolt vabatahtlikult täidetavad laenumaksed kokku on ca 400 eurot ning ei ole usutav, et 93 euro eest kuus peab kostja ülal oma kolmandat last ja tasub kütuse, toidu ja oma igapäevaste vajaduste rahuldamise kulude eest. Eeltoodu annab aluse järeldada, et kostjal on sissetulekuid, mida ta kohtule avaldada ei soovinud. Ringkonnakohus märgib ka, et esialgses kostja vastuses ei märkinud kostja, et vaidleb elatise suurendamisele vastu majanduslikel põhjustel, selle vastuväite esitas ta hiljem, menetluse käigus. Samuti oli kostja maakohtus nõus kompromissina maksma kokku kahe lapse pealt elatist rohkem 10 eurot. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on laste vajaduste suuruse määramisel arvestada ka lapsetoetusega, mis käesoleval ajal on 50 eurot lapse kohta. Ringkonnakohtu arvates esineb eeltoodut arvestades alus maakohtu otsuse muutmiseks ja kummalegi hagejale tuleb alates
35. juulist 2015 välja mõista 160 eurot, mis peaks katma laste elementaarsed vajadused ning arvestama ka kostja maksevõimega. Ringkonnakohus leiab, et elatise suuruse muutumine on põhjendatud alates 2017 aastast, kui kuupalga alamäär tõuseb 470 euroni. Käesoleval ajal on Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäär 430 eurot, seega PKS § 101 lg 1 alusel on igakuine elatis ühele lapsele 215 eurot. 160 eurot moodustab 215 eurost 74,4 %. Hagejad on taotlenud siduda elatise suurus PKS § 101 lg 1 toodud määraga ning kostja ei ole selles osas apellatsioonkaebuses eraldi põhjendusi esitanud, mistõttu ringkonnakohus rahuldab hagejate nõude ka selles osas osaliselt.
36. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ning leiab, et TsMS § 163 lg 1 alusel põhjendatud on jätta samuti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi 7