) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et R.M. kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel. 3. Kaebaja on ühe nõudena esitanud Justiitsministeeriumi 22.12.2016 vastuse nr 11-7/5138-14 „Vastus märgukirjale ja kahju hüvitamise taotluse tagastamine“ tühistamise nõude. Viidatud vastusega selgitati kaebajale, miks vanglal oli õigus keelduda talle matuste ajaks humanitaarkorras riiete väljastamisest ning miks saatebussi tingimused ja käeraudade ning ohjeldusvöö kasutamine ei saanud kaebaja õigusi rikkuda. Samuti selgitati kaebajale, et tal puudub subjektiivne õigus nõuda teenistujate karistamist ning kui ta soovib vanglalt kahju hüvitist, siis tuleb vastava taotlusega pöörduda esmalt vangla poole. Kuivõrd Justiitsministeeriumi 22.12.2016 vastuse nr 11-7/5138-14 näol ei ole tegemist haldusaktiga, mis reguleeriks kaebaja õigusi või kohustusi, siis ei ole selle vastuse osas võimalik tühistamisnõuet esitada. Viidatud vastuses selgitati kaebajale vaid riiete väljastamise ning saatebussi tingimusi ning seda, et hüvitamisnõudega tuleb pöörduda vangla poole. Kaebajal oleks küll võimalik esitada Justiitsministeeriumi 22.12.2016 vastuse nr 11-7/5138-14 õigusvastasuse kindlakstegemise nõue, kuid sellise nõude esitamiseks peab esinema põhjendatud huvi.
lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub vajadus küsida kaebajalt selgitusi võimaliku tuvastamisnõude esitamise eesmärgi kohta, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla põhjendatud huvi eelviidatud tuvastamisnõude esitamiseks. Justiitsministeeriumi 22.12.2016 vastuse nr 11-7/5138-14 õigusvastasuse tuvastamine ei saa kohtu hinnangul kuidagi kaasa aidata kaebaja õiguste kaitsele tulevikus ega tuua kaasa õiguslikku kasu. Seda enam, et kaebusest nähtuvalt on kaebaja lõppeesmärgiks vanglalt hüvitise saamine, millele Justiitsministeeriumi vastuse õigusvastasuse tuvastamine kuidagi kaasa ei aita. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks suunata kaebajat ka tuvastamisnõude esitamisele.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas esinevad alused
lg 2 p 1 kohaldamiseks ning kaebaja esitatud nõue Justiitsministeeriumi 22.12.2016 vastuse nr 11-7/5138-14 tühistamiseks kuulub viidatud alusel tagastamisele.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on kahju hüvitamise nõudes kohtueelne menetlus läbimata, siis ei ole R.M. kaebus selles osas kohtus lubatav ning kahjunõue kuulub tagastamisele
5. Kuivõrd R.M. kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis puudub vajadus võtta seisukoht kaebaja menetlusabi taotluse osas. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.