Obsah (5)

§ 102§ 101§ 105§ 116§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2016 Tartu Tsiviilasja number

) § 102 lg-st 2 ning asjaolust, et kostja töötasu on 805 eurot 20 senti ning kostjal on veel kolmas ülalpeetav, tuleb kostjal tasuda iga ülalpeetava kohta 201 eurot 30 senti (805,20/4). Hagejad paluvad mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatise perioodi

1. veebruar 2016 kuni
2. märts 2016 eest 192 eurot 60 senti kummalegi hagejale ning alates
3. aprillist 2016 kummalegi hagejale 201 eurot 30 senti kuus. Hagejad täpsustasid
4. augustil 2016, et tulenevalt hagejate nõude suurusest on kostjal perioodi
5. veebruar 2016 kuni
6. august 2016 eest tasumata 898 eurot 20 senti, s.o 449 eurot 10 senti hageja kohta.
7. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on kogu aeg toetanud hagejaid, kuid ei suuda maksta 430 eurot igakuiselt. Kostjal on ka kolmas laps, keda kasvatab tema ema ja kellele kostja annab ka iga kuu raha. Kostja on nõus maksma igakuiselt kokku 300 eurot hagejate ülalpidamiseks, lisaks kandma muud kulud, mis lisanduvad, s.o riided, kooli ja lasteaia asjad jne. MAAKOHTU LAHEND
8. Tartu Maakohus rahuldas
9. augusti 2016 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hagejate I ja II kasuks välja elatise 200 eurot kummalegi hagejale igakuiselt alates
10. august 2016 kuni hagejate täisealiseks saamiseni, s.o hageja I puhul kuni XXXXX 2026 ning hageja II puhul kuni XXXXX 2029, ühekordse hüvitise perioodi
11. veebruar 2016 –
12. august 2016 eest summas 394 eurot 83 senti kummalegi hagejale. Maakohus määras, et kohtuotsusega väljamõistetud elatis kuulub igakuise maksena ülekandmisele või üleandmisele hagejate emale ning elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Maakohus jättis menetluskulud 30% kostja kanda ja 70% hagejate kanda ning mõistis kostjalt hagejate kasuks välja menetluskuluna 59 eurot 70 senti. Maakohus leidis, et põhjendatud on rahuldada hagejate taotlus elatiste väljamõistmiseks osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista elatis 200 eurot kuus hageja kohta alates
13. augustist
14. Ajavahemiku
15. veebruar 2016 kuni
16. august 2016 tuleb elatis välja mõista hagejate kasuks ühekordse summana 2 * 394 eurot 83 senti. Elatise väljamõistmisel arvestas maakohus kostja poolt eespool viidatud perioodil tasutud elatist 1920 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetulekut, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud 3 elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja töötasu viimastel kuudel on 805 eurot 20 senti. Kostja ülalpidamisel on veel üks laps, keda ta väidetavalt üleval peab. Konto väljavõttest ei nähtu ja muid tõendeid pole esitatud, mis summas toetab kostja oma kolmandat last. Jagades kostja netosissetuleku 805 eurot 20 senti 4 isikuga, tuleks kostjal tasuda iga ülalpeetava kohta 200 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
17. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab väljamõistetud elatise suurust ning perioodi
18. veebruar 2016 kuni
19. august 2016 väljamõistetud elatise summat. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja võimeline tasuma hagejatele ülalpidamist kokku 300 eurot kuus ning lisaks sellele katma muud vajadused, nt riided, õppimisvahendid. Maakohus ei arvestanud kostja varalist seisu

§ 102lg 1 kohaselt ega kostja kolmandat ülalpeetavat, kellele kostja tasub elatist.

Kostja ei teadnud, et kolmanda lapse ülalpidamiskulude tõendamiskoormis lasub kostjal. Sellest tulenevalt esitab kostja enda ema kinnituse elatise kolmandale lapsele tasumise kohta. Maakohus jagas kostja töötasu neljaks, s.o kostja ja kolm last. Selline lähenemine ei tähenda aga ühetaolisust, sest alaealistel lastel ei ole vaja nt elamist üürida jms. Samuti peaks laste ema laste ülalpidamiseks kulutama sama summa. Võrdväärse sissetuleku ja varalise seisu korral peavad vanemad panustama laste ülalpidamisse võrdselt. Kostja varaline seis on laste ema omast kehvem. Seega peab kumbki vanem osalema laste ülalpidamises proportsionaalselt tema varalise seisundiga. Laste vajaduste ning kostja varalise seisundi muutumisel on kostja nõus ilma kohtumenetluseta elatise suurust muutma.

1. novembri 2016 menetlusdokumendis teatas kostja, et hagejad ei ela emaga koos, vaid elavad emapoolse vanaemaga, millest tulenevalt soovib kostja hagejate emapoolse vanaema arvelduskonto numbrit elatise tasumiseks. Samas menetlusdokumendis tegi kostja ettepaneku, et hagejad elaksid kaks nädalat kuus tema juures. Kostja soovib saada infot, kuidas hagejatele makstavat elatist kasutatakse. Kostja ei tasunud veebruaris 2016 elatist, kuna lahku minnes võttis hagejate ema endale kostja asjad. Kostja keeldub raha maksmisest seni, kuni on ta tagasi saanud asjad enda valdusesse.
2. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuse kohaselt on maakohus elatist vähendanud alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra (2016.

aastal on elatis ühe lapse kohta 215 eurot kuus). Tulenevalt

§ 102

lg-st 2 võib kohus elatist vähendada seaduses sätestatud määra eelkõige tulenevalt vanema töövõimetusest või olukorras, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Töövõimetust kostjal ei esine. Kostja ülal pidada on veel lisaks hagejatele alaealine laps H.P. , kellega maakohus on elatise väljamõistmisel arvestanud. 4

§ 102

lg 2 teise lause kohaselt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega peab kostja maksma iga alaealise ülalpeetava kohta elatist summas 201 eurot 25 senti. Elatiseks makstav summa peab katma ka osaliselt laste elamiskulud. Olukorras, kus lapsevanem üürib korterit, tuleb korteri üür ja kommunaalkulud jagada korteris elavate isikute, sh laste vahel, millest tulenevalt peab tasutav elatis katma ka osaliselt eluasemekulud. Kui kostja oma sissetuleku enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks ühetaoliselt ära jagamise korral ei saa sissetulekust elatud, peab ta leidma võimaluse teenida suuremat sissetulekut. Kui kostja tasuks iga ülalpeetava kohta vaid 150 eurot kuus, jääks tema enda ülalpidamiseks 355 eurot. Sellisel juhul oleks apellant paremas olukorras, kui tema alaealised lapsed. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Laste ema kannabki kummagi hageja ülalpidamiseks vähemalt sama suure osa kui kostja, s.o mõlema hageja eest kokku vähemalt 430 eurot kuus. Hagejate ema sissetulek on ligikaudu 600 eurot netos, mis on 200 eurot vähem kostja sissetulekust. Seega proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt peaks kostja tasuma elatist suuremas ulatuses kui hagejate ema. Kuna praegusel juhul on elatis välja mõistetud alla miinimummäära, puudub hagejatel vajadus enda vajadusi eraldi tõendada. Kostja on jätnud põhjendamata, miks ta ei ole T.P. avaldust kostja kolmandale lapsele elatise tasumise kohta maakohtu menetluses esitanud. Isegi, kui kostja tasub kolmanda lapse ülalpidamiseks 100–200 eurot kuus, ei mõjuta see kohustust käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, s.o maksta kummalegi hagejale elatist 200 eurot kuus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse väljamõistetud elatise suuruse osas ning teeb asjas ise uue lahendi (TsMS § 657 lg 1 p 2), millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt iga hageja kasuks välja igakuise elatise 160 eurot kuus alates
2. augustist 2016 kuni hagejate täisealiseks saamiseni, s.o hageja I puhul kuni XXXXX 2026 ning hageja II puhul kuni XXXXX 2029, ühekordse hüvitise perioodi
3. veebruar 2016 –
4. august 2016 eest summas 123 eurot 87 senti kummalegi hagejale.
5. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud T.P. avalduse kostja kolmanda lapse H.P. u ülalpidamiseks tehtavate kulutuste kohta. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjal on H.P. u ülalpidamiskohustus. Asjaolu, kas kostja tasub H.P. u ülalpidamiseks avalduses märgitud summa 100–200 eurot kuus, ei oma aga antud vaidluses tähtsust. Kostjal on oma lapse ülalpidamiskohustus vähemalt miinimumulatuses. Samuti ei mõjuta kolmanda lapse ülalpidamiseks tasutud elatise suurus hagejate õigust elatise saamiseks. Kostja võib kolmandat last kasvatava vanemaga kokkuleppel maksta seaduses kehtestatud miinimumsummast väiksemat elatist, kuid see ei pruugi olla hagejatele makstava elatise vähendamise aluseks.
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole elatise suuruse määramisel arvestanud kostja suutlikkust elatise maksmiseks ning kolmanda ülalpeetava olemasolu

§ 102lg 2 järgi.

Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus 5 vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sissetulek on 805 eurot 20 senti kuus (netos). Kuigi

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem

§ 102lg 2 esimese lause kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamisest.

Vaidlust ei ole, et hagejad on alaealised. Ringkonnakohus märgib, et vanema kohustus kasutada

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb üksnes aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (Riigikohtu

1. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11). See tähendab ringkonnakohtu hinnangul, et vanemal tuleb kasutada tema käsutuses olevad rahalised vahendid selliselt, et tagada kõigile ülalpeetavatele ligilähedalt sarnane elatustase. Asjaolu, et kostja hinnangul ei ole tema oma töötasu suuruse tõttu võimeline elatist väljamõistetud summas tasuma, ei ole iseenesest elatise vähendamise aluseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu
2. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11;
3. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15;
4. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14;
5. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Praegusel juhul on kostja igakuine sissetulek ligilähedane Eesti keskmisele netosissetulekule (https://www.stat.ee/pressiteade-2016-128), seega on tegemist tavapärase sissetulekuga, mida kostjal tuleb kasutada nii enda kui oma alaealiste laste ülalpidamiseks. Hagejatele elatise väljamõistmisel ei tohiks sattuda halvemasse olukorda kostja kolmas laps, seega peaks kosta eelduslikult maksma kolmandale lapsele elatist vähemalt samas ulatuses, nagu hagejatele. Olukorras, kus kostjal on 3 alaealist ülalpeetavat, keda ta eelduslikult toetab majanduslikult vähemalt ühesuguses ulatuses, ei saa eeldada, et kostja on töötasu 805 eurot (neto) puhul suuteline säilitama endale 200 euro eest toimetulekuks vajaliku.
6. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (Riigikohtu
7. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
8. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). RPTS § 5 lg 4 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ja ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (Riigikohtu 8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16; 16. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 18). 6 Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

Kuivõrd hagejate igakuised vajadused on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega, jäävad hagejate vanemate kanda sellevõrra väiksemad kulud. Ringkonnakohus arvestab hagejate emale makstavate peretoetuste suurusega ning sellest tulenevalt mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise igakuiselt 160 eurot kummalegi hagejale. Tegemist ei ole hagejate nõudest oluliselt väiksema summaga. Samas arvestades asjaolu, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike peretoetustega ning arvestades kostja majanduslikku seisu ja kolmandat ülalpeetavat, on tegemist ringkonnakohtu hinnangul mõistliku summaga, mis katab hagejate vajadused ning mida kostja peaks olema suuteline hagejatele maksma.

1. Maakohus on põhjendatult mõistnud kostjalt hagejate kasuks välja võlgnevuse perioodi eest
2. veebruar 2016 kuni 24 august
3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates
4. veebruarist 2016 kuni kohtuotsuse tegemise seisuga kindla summana ning edaspidi igakuiselt kuni hagejate täisealisteks saamiseni. Ringkonnakohus leiab, et elatise väljamõistmine alates
5. veebruarist 2016 on põhjendatud. Pooled ei vaidle, et alates jaanuari lõpust ei ela kostja hagejatega koos. Kuivõrd ringkonnakohus vähendab maakohtu otsusega väljamõistetud elatise suurust, tuleb muuta ka perioodi
6. veebruar 2016 kuni
7. august 2016 väljamõistetavat elatise võlgnevust. Arvestades väljamõistetavat elatise suurust, s.o 160 eurot kuus kummalegi hagejale, oleks kostja perioodi
8. veebruar 2016 kuni
9. august 2016 eest maksma hagejate ülalpidamiseks kokku 2167 eurot 74 senti (6*160*2+160/31*24*2). Vaidlust ei ole, et alates
10. veebruarist 2016 kuni kohtuotsuse tegemiseni on kostja maksnud elatist 300 eurot kokku kahe hageja ülalpidamiseks. Kostja on eespool nimetatud perioodil maksnud kokku 1920 eurot, seega 247 euro 74 sendi võrra vähem, mis teeb kummalegi hagejale elatise võlgnevuseks 123 eurot 87 senti. Kostja palus tühistada maakohtu otsus ka elatise võlgnevuse osas, põhjendades oma taotlust sellega, et tema sissetulek ei võimalda võlgnevust tasuda. Asjaolu, et kostja sissetulek ei ole piisavalt suur võlgnevuse tasumiseks ühekordse maksena, ei ole hagejate nõude rahuldamata jätmise aluseks. Kostjal on võimalik hagejate seadusliku esindajaga kokkuleppel tasuda võlgnevus osade kaupa (

§ 100lg 3 esimene lause).

1. Vastuseks apellatsioonkaebuses püstitatud küsimusele elatise kasutamise kohta märgib ringkonnakohus, et hagejad nõudsid esialgses hagiavalduses elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Menetluse jooksul vähendasid hagejad oma nõuet. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama (Riigikohtu
2. märtsi 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20).
3. Kostja ettepanek, et hagejad elaksid osaliselt ka tema juures ei ole käesoleva vaidluse esemeks, mistõttu kohus jätab selle tähelepanuta. Kostja väide, et hagejate ema ei ela hagejatega koos, ei muuda kostja ülalpidamiskohustust. Nimetatud väide on kostja poolt tõendamata. Vaidlust ei ole, et kostja ei ela hagejatega koos. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja taotluse hagejate emapoolse vanaema arvelduskonto numbri saamiseks tähelepanuta. Hagejate ema on kohustatud kasutama hagejatele makstavat elatist üksnes hagejate huvides ning vajaduste katteks. Kostja väide hagejate vanemate lahkuminekul jagamata või ära võetud asjade kohta ei oma hagejate elatise nõude juures tähtsust. Hagejate vanemate vahelised suhted ei mõjuta kostja kohustust hagejatele elatise maksmiseks. 7
4. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse väljamõistetud elatise suuruse osas, tuleks kooskõlas TsMS § 173 lg 3 muuta ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on iseenesest õigesti jaotanud menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele TsMS § 163 lg 1 järgi. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades, samuti lähtudes hagi osalisest rahuldamisest on hagejate põhjendatud ja vajalik kulu maakohtu menetluses 60 eurot (koos käibemaksuga). Kuigi menetluskulud ringkonnakohtus tuleks seoses hagi ning apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jaotada TsMS 163 lg 1 järgi samuti vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, ei ole ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude jätmine kostja kanda põhjendatud. Hagejate menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu 342 eurot (koos käibemaksuga). Hagejate menetluskulude kostja kanda jätmisel suureneb kostja kohustus hagejate ees veelgi ning kostja poolt hagejatele elatise maksmine võib osutuda raskendatuks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 8