← Eesti

2-16-8929/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar
  2. a Tartu Tsiviilasja number 2-16-8929 Tsiviilasi Kohtutäitur Andrei Kreki avaldus võlgniku A.K. õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  3. septembri
  4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik, võlgnik): A.K. , ik XXXXX Vastustaja: kohtutäitur Andrei Krek (avaldaja) Puudutatud isik M.B. (sissenõudja), ik XXXXX RESOLUTSIOON
  5. Jätta Viru Maakohtu
  6. septembri
  7. a määrus muutmata.
  8. Jätta määruskaebus rahuldamata.
  9. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud A.K. kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD
  10. Kohtutäitur Andrei Krek (avaldaja) esitas Viru Maakohtule avalduse, milles palus peatada A.K. (puudutatud isik, võlgnik) TMS § 1772 lõikes 1 nimetatud õigused ja load. Avalduse kohaselt on täitedokumendiks Viru Maakohtu
  11. septembri
  12. a otsus nr 2-08-10993, võlgnikul on elatisevõlg ning avaldaja on võlgnikku hoiatanud õiguste ja lubade peatamise kohta. Võlgnik on saanud hoiatuse isiklikult kätte
  13. aprillil
  14. a. Võlgnik ei ole täitemenetluse käigus kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud võlgnevust sisse nõuda. Sissenõudja toetas avaldust.
  15. Võlgnik palus jätta avaldus rahuldamata ja mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamata. Avaldaja ei ole võlgnikku juhtimisõiguse peatamise kohta hoiatanud. Avalduse rahuldamise korral jääks võlgnik ilma sissetulekust. Võlgnik märkis, et ta ei leidnud Eestis tööd, mis vastaks tema tingimustele. Võlgnik leidis töö Venemaal Ust-Luga sadamas, kus ta töötab mitteametlikult. Võlgnik peab käima Venemaal tööl 3-4 korda kuus. Töötasu on 400 eurot kuus ja see on võlgniku pere ainuke sissetulek. Võlgnik ei saa Ust-Lugasse sõita ühistranspordiga, kuna tööle peab ta minema kiiresti tööandja kutsel. Võlgniku uues peres kasvab laps, kellel on raske puue. Last on vaja transportida ravi eesmärgil Tallinnasse 2-3 kuu järel. Võlgnik on pakkunud sissenõudjale täitmist ositi, kuid sissenõudja sellega ei nõustunud ja nõuab kogu võlgnevuse tasumist. MAAKOHTU SEISUKOHT
  16. Viru Maakohus rahuldas avalduse
  17. septembri
  18. a määrusega ja peatas võlgniku mootorisõiduki juhtimisõiguse tähtajatult ning keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. TMS § 1771 lg 1 sätestab, et juhul, kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Maakohus märkis, et üldjuhul võib iga elatise võlgnik esitada väite, et juhtimisõiguse peatamine on tema suhtes ebaõiglane. Elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle tõhusalt tagama. Senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad ning rakendada tuleb täiendavaid abinõusid. Võlgnik tugines asjaolule, et tema peres on invaliidist laps. Maakohus sedastas, et võlgniku peres on kaks autot ning märkis, et võlgnik ei ole kohustatud transportima last, kelle vanem ta ei ole. Maakohus märkis, et võlgnik on kohustatud ülal pidama ainult enda lapsi. Võlgniku uue abikaasa laste ülalpidamiskohustust võlgnikul ei ole. Võlgnik ei ole esile toonud ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. 2 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  19. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja palub maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt võtab juhtimisõiguse peatamine määruskaebuse esitajalt võimaluse teenida tulu elatise maksmiseks ja igapäevaste vajaduse rahuldamiseks. Määruskaebuse esitaja peab raske puudega last transportima autoga Tallinnasse arsti juurde. Laps ei talu sõitu ühistranspordis. Maakohus ei võtnud alusetult tõendit (tervisekaardi koopiat) toimikusse. Püsiva sissetuleku puudumise tõttu ei suuda määruskaebuse esitaja tasuda kolme kuu elatist.
  20. Vastustaja (avaldaja) palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse esitajal ei ole ülalpidamiskohustust lapse L.Z. suhtes. Määruskaebuse esitaja ei ole tõendanud, et juhtimisõigus on talle vajalik tööülesannete täitmiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  21. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
  22. Vastavalt TsMS §-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt TsMS §-le 654 lg
  23. Vastusena määruskaebuses esitatule märgib ringkonnakohus järgmist. Vanemal on kohustus hankida oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Samuti on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Ringkonnakohus märgib, et juhtimisõiguse peatamine ei võta määruskaebuse esitajalt võimalust tulu teenida. Paljudel tegevusaladel ei ole juhtimisõiguse olemasolu vajalik. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitajalt ei ole võetud juhtimisõigust ära lõplikult. Määruskaebuse esitajal on võimalik juhtimisõigus saada tagasi TMS § 1775 lg 1 kohaselt juba siis, kui ta on tasunud kolme kuu elatise. Maakohus on õigesti märkinud, et määruskaebuse esitajal on ülalpidamiskohustus üksnes oma laste suhtes. See tähendab, et määruskaebuse esitaja ei ole kohustatud teise isiku last transportima. Järelikult on tõendina asjakohatu ka teise isiku lapse ravikaart.
  24. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.