S § 201 lg. 2 p. 2 järgi seoses kuriteo aegumisega. 2. Juhindudes
lg.-st 2 jätta AAB Pharmaco OÜ tsiviilhagi summas 56 824 (viiskümmend kuus tuhat kaheksasada kakskümmend neli) eurot ja 31 (kolmkümmend üks) eurosenti – läbi vaatamata. 3. Juhindudes
lg.-st 4 kui tsiviilhagi jäi kriminaalmenetluse lõpetamisel läbi vaatamata, võib hagi esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Tulenevalt
§-ist 387 p-st 1 võib määrusele esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. KOHTUMÄÄRUSE ASJAOLUD: Mare XXXXt süüdistatakse selles, et tema pani toime temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise suures ulatuses ja nimelt, ajavahemikul 01.01.2003 kuni 27.12.2011, olles AAB Pharmaco OÜ raamatupidaja ning isikuna, kes seoses tööülesannete täitmisega omas juurdepääsu firma AAB Pharmaco OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX, tegutses eesmärgiga omastada AAB Pharmaco OÜ vara ning omastas pikema aja vältel temale, kui raamatupidajale usaldatud ettevõttele AAB Pharmaco OÜ kuuluvat vara kokku 88 052,18 euro ulatuses alljärgnevalt: AAB Pharmaco OÜ arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX kandis Mare XXXX ilma seadusliku aluseta enda isikliku Swedbank arvelduskontole nr XXXXXXXXXX raha järgnevalt: selgitusega „ülekanne“ summas 36430,18 eurot, selgitusega „laen“ summas 3561,38 eurot, selgitusega „kassa“ summas 7522,71 eurot, selgitusega „Resultes OÜ võla tasumine“ summas 319,69 eurot, selgitusega „lühiajaline laen“ summas 1278,76 eurot, selgitusega „lühiajaline krediit“ summas 127,87 eurot, selgitusega „resultese laen“ summas 3388,74 eurot, selgitusega „ Resultes“ summas 127,87 eurot, selgitusega „arve 6-AAB“ ja teiste nimetustega arved summas 10068,28 eurot, selgitusega „H,Metsala palga makse summas 700 eurot. AAB Pharmaco OÜ arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX kandis Mare XXXX ilma seadusliku aluseta Resultes OÜ, mille juhatuse liige ta ise on, arvelduskontodele nr 221023633136 ja nr 102200118381015 raha järgnevalt: selgitusega „laen“ summas 7506,39 eurot, selgitusega „ülekanne“ summas 1774,29 eurot, selgitusega „vastavalt kokkuleppele“ summas 127,87 eurot, selgitusega „lühiajaline laen“ summas 4987,20 eurot, selgitusega „kiirlaen“ summas 1470,58 eurot, selgitusega „5 päevane laen“ summas 639,38 eurot, selgitusega „arve 107“ summas 377,23 eurot, selgitusega „resultese laen“ summas 3388,74, selgitusega „üleöölaen“ summas 1406,64 eurot, selgitusega „raamatupidamisteenus“ summas 412,40 eurot. AAB Pharmaco OÜ arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXX kandis Mare XXXX ilma seadusliku aluseta Puiduvabrik OÜ, mille juhatuse liikmeks oli Mare XXXX vend XXXX , arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX raha järgnevalt: selgitusega „ülekanne“ summas 959 eurot, selgitusega „lühiajaline laen“ summas 863,17 eurot, selgitusega „laen“ summas 613,81 eurot. Seega Mare XXXX pani toime temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise suures ulatuses, see on KarS 201 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 28.12.2016.a toimunud kohtuistungil esitas kaitsja Aase Sammelselg kohtule taotluse
S § 201 lg. 2 p. 2 järgi seoses kuriteo aegumisega. Taotluse kohaselt on süüdistusaktis kuriteona käsitatud süüdistatava poolt OÜ AAB Pharmaco maksekontolt erinevate isikute kasuks mitmete aastate kestel erinevate ülekannete tegemist. Süüdistatav ei nõustu ülekannete kuritegeliku iseloomu ega 2 ka nende ühtekuuluvusega (jätkuvusega). Hoidmaks kokku menetlusega kaasnevat ressurssi, juhib kaitsja kohtu tähelepanu asjaolule, et viimane süüdistusaktis kuriteona käsitatav ülekanne on tehtud 27.12.2011.a. Kaitsja märgib, et
järgi tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, kui esineb kriminaalmenetlust välistav asjaolu.
S § 81 lg. 1 p. 1 järgi aegub teise astme kuritegu viie aasta möödumisel teo toimepanemisest. Kuna kriminaalmenetluses ei ole tehtud aegumise tähtaja kulgemist katkestavaid toiminguid, kuulub menetlus lõpetamisele. Vanemprokurör Katrin Pärtlas jättis aegumise kohaldamise küsimuse kohtu otsustada. Süüdistatav Mare XXXX on nõustunud kaitsja taotlusega (t. lk. 6). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED: Kohus tutvunud kriminaalasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et kaitsja Aase Sammelselja ja süüdistatava Mare XXXX taotlus Mare XXXX suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks
S § 81 lg. 1 kohaselt ei tohi kedagi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud: 1) kümme aastat esimese astme kuriteo korral ning 2) viis aastat teise astme kuriteo korral. KarS § 81 lõikes 5 on loetletud kuriteo aegumise katkemise alused ning nimelt katkeb aegumine järgmiste menetlustoimingute tegemisega: 1) kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamisega või tema vara või rahapesu objektiks oleva vara arestimisega; 2) süüdistatava kohtu alla andmisega; 3) kohtuliku arutamise edasilükkamisega süüdistatava ilmumata jäämise korral; 4) kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisega; 5) kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määramisega.
1 p. 2 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata, kui kuriteo aegumistähtaeg on möödunud.
1 sätestab, et kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud kriminaalmenetlust välistav asjaolu, kriminaalmenetlus tuleb lõpetada seoses mõistliku aja möödumisega käesoleva seadustiku §-s 2742 sätestatud alusel või kui käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Nagu kohus märkis, ei tohi KarS § 81 lg. 1 p. 2 kohaselt kedagi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat teise astme kuriteo korral. Käesoleval juhul süüdistatakse Mare XXXX ajavahemikul 01.01.2003.a kuni 27.12.2011.a KarS § 201 lg. 2 p. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on prokuratuuri poolt käsitletud jätkuva süüteona. Kohus nõustub eeltoodud seisukohaga ning märgib, et jätkuva süüteo all tuleb mõista olukorda, kus mitu, ajaliselt lähedast, sama objekti vastu suunatud ja sarnasel viisil toimepandud tegu, mis ka eraldiseisvalt on koosseisupärased, õigusvastased ja süülised, loetakse õiguslikult üheks teoks, kuna osateod on kantud ühtsest tahtest. Jätkuva süüteo korral on objektiivses mõttes esmatähtis vaadeldavate tegude oluline sarnasus ja subjektiivselt ühtne tahtlus, mis võimaldab konkreetset üksiktegu vaadelda eelnenud, juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Kohus asub seisukohale, et Mare XXXX kuriteoepisoodis süüdistuses KarS § 201 lg. 2 p. 2 järgi tuleb kohaldamisele KarS § 81 lg. 1 p. 2, mille alusel ei tohi kedagi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on 3 möödunud viis aastat teise astme kuriteo korral. Kuna KarS § 201 lg. 2 p. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga, on aegumistähtajaks KarS § 81 lg. 1 p. 2 kohaselt 5 aastat. KarS § 81 lg 4 esimene lause sätestab, et jätkuva süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest. KarS § 10 kohaselt on tegu toime pandud ajal, mil isik tegutses, kusjuures arvestatakse mitte õiguslikku lõpuleviimist, vaid teo faktilist lõpetamist. Kuivõrd süüdistusaktis viimane kuriteona käsitatav ülekanne on tehtud 27.12.2011.a (prokuratuur süüdistust muutnud ei ole) ning seejuures ei esine KarS § 81 lõikes 5 loetletud kuriteo aegumise katkemise aluseid (süüdistatavale pole kohaldatud ühtegi tõkendit ei elukohast lahkumise keeldu, vahistamist, kautsjonit, elektroonilist valvet; süüdistatava vara ei ole arestitud; süüdistatavat ei ole kohtu alla antud; kohtulikku arutamist ei ole edasi lükatud süüdistatava ilmumata jätmise korral; süüdistatavat ei ole üle kuulatud kohtuliku uurimise staadiumis; samuti ei ole kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumist määratud), on selle toimepanemisest möödas enam kui 5 aastat, mistõttu on kohus seisukohal, et käesoleva määruse koostamise hetkeks Mare XXXX inkrimineeritud kuriteoepisood süüdistuses KarS § 201 lg. 2 p. 2 järgi on aegunud ning kriminaalmenetlus kuulub
1 p. 2 alusel seoses kuriteo aegumisega lõpetamisele. Järgnevalt selgitab kohus ka seda, miks pidas eelistungi korraldamist antud kriminaalasjas vajalikuks.
1 sätestatu kohaselt lahendab kohus enne kohtuliku arutamise algust korralduslikud küsimused eelistungil, kui esineb mõni käesoleva seadustiku §-s 258 nimetatud alus.
2 sätestab, et kui ilmneb käesoleva seadustiku § 258 lõike 1 punktis 2 või 3 nimetatud alus, korraldab kohtunik süüdistatava kohtu alla andmise otsustamiseks eelistungi. Kuna esinesid
1 p. 2 (et otsustada süüdistusakti prokuratuurile tagastamine, kui süüdistusakt ei ole käesoleva seadustiku § 154 nõuete kohane) ja p. 4 (üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasja kohtuliku arutamise planeerimine ja kohtumenetluse poolte taotluste lahendamine) sätestatud eelistungi korraldamise alused, samuti vajadus tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega, pidas kohus eelistungi korraldamist vajalikuks, seda koostoimes ka
– ga 3. Vajadus eelistungi korraldamiseks tulenes muuhulgas ka sellest, et kontrollida süüdistusaktis p.-s 2 (kuriteo asjaolud) kirjapandu ja p. 6 (tõendite loetelu) kajastatud kannatanu OÜ AAB Pharmaco esindaja XXXX ütluste vastavust süüdistusele, mille kohaselt on Mare XXXX alates 01.01.2003 kuni 17.02.2012 korduvalt ebaseaduslikult XXXX loata kandnud firmade kontodelt raha enda isiklikule arvelduskontole, oma firma Resultes OÜ arvelduskontole, firmadega mingit seost mitteomavale OÜ Puiduvabrik arvelduskontole jms, märkides ülekandesse erinevaid selgitusi, muuhulgas ka lihtsalt „ülekanne“, aga ka „laen“, „lühiajaline laen“, „lühiajaline krediit“. Samuti tahtis kohus tutvuda 01.06.2016 määrusega, millega lõpetati kriminaalmenetlus osaliselt OÜ AAB Keemiavabrik seotud episoodi osas seoses aegumistähtaja saabumisega. Seega tekkis vajadus kontrollida ka
1 p. 3 sätestatu kohaselt kriminaalasjas menetluse lõpetamise aluse (samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõpetamise määrus käesoleva seadustiku §-s 200 sätestatud alusel), s.o
1 p. 5 järgi esinemist. Riigikohus on lahendis (30.05.2016.a) nr 3-1-1-22-16 p. 37 märkinud, et kriminaalmenetluse seadustik näeb ette vaid kolm otsustust (määrust), mille süüdistusakti saanud kohus võib teha süüdistatava kohtu alla andmise alternatiivina. Nendeks on esiteks ebaõige kohtualluvusega kriminaalasja saatmine alluvusjärgsele kohtule (
lg 1) või Riigikohtu esimehele kohtualluvuse määramiseks (
lg 3); teiseks
nõuetele mittevastava süüdistusakti tagastamine prokuratuurile (
lg 1 p 2) ja kolmandaks kriminaalmenetluse lõpetamine
lg 1 p-des 2–6 loetletud juhtudel (
Samuti on Riigikohus märkinud, et alles siis, kui kriminaalasja kohtualluvus on õige, süüdistusakt vastab nõuetele ja puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks, on täidetud kõik süüdistatava kohtu alla andmise eeldused.
1 sätestab, et eelistungi peab kohtunik ainuisikuliselt, kusjuures juhindudes lõikest 2 on prokuröri ja kaitsja osavõtt eelistungist kohustuslik. Kuna kaitsja Aase Sammelseljale (Sammelselg) ei sobinud kohtu poolt välja pakutud eelistungi toimumise ajad (sealhulgas 27.12.2016.a), määraski kohus eelistungi esimesele, s.o kaitsjale sobinud ajale, milleks oli 28.12.2016.a. Esitatud tsiviilhagi osas märgib kohus järgmist. Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi AAB Pharmaco OÜ summas 56 824,31 eurot. Kohus möönab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral seoses aegumisega järelmi valikul võib teatud juhtudel tähtsust olla ka kriminaalasjas esitatud tsiviilhagil. Riigikohus on sedastanud, et juhul kui kohus teeb õigeksmõistva otsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata (
2) ja selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras (
3). Sarnaselt toimitakse tsiviilhagiga ka kriminaalmenetluse lõpetamisel (
4). Kuivõrd kohus lahendab kaitsja poolt esitatud taotluse käesolevas määruses kohtuliku eelmenetluse staadiumis, ei ole kohtul võimalik ega ka pädevust tsiviilhagi lahendamise osas põhistatud seisukohta avaldada. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata tulenevalt
4 koostoimes
lg.-ga 2.
3 kohaselt kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Antud juhul ka kannatanul vastav õigus on ning tsiviilhagi saab esitada
3 lähtuvalt tsiviilkohtupidamise korras.
2 sätestatu kohaselt tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviil- või halduskohtumenetluse korras või avalik-õigusliku nõudeavalduse aluseks olnud kohustuse kohta haldusakti andmist haldusmenetluses. TsÜS § 146 lg. 1 sätestatu kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, kusjuures lõige 4 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. TsÜS § 150 lg. 1 alusel on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Samas lg. 2 sätestab, et kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Viidatud paragrahvi lõike 3 põhiselt kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub, sõltumata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Lõpetuseks ning taotluse piiridest väljudes peab kohus vajalikuks peatuda ka mõistliku menetlusaja temaatikal. Riigikohus on märkinud, et mõistliku menetlusaja ületamist hinnates peab kohus lähtuma kuriteo raskusest, kriminaalasja keerukusest ja mahukusest, aga ka muudest konkreetsetest asjaoludest ning sealhulgas ka menetluse senisest käigust (RK 3-4-1-12-08 p. 2122; vt ka RK 3-1-1-28-08 p. 16). Samasisulist seisukohta on väljendanud Riigikohus ka 04.11.2011.a kohtuotsuses nr 3-1-1-81-11 p. 18 ning märkinud lisaks, et olukord, kus kohus saab menetlusaja mõistlikkust esmakordselt hinnata alles pärast kohtuliku arutamise lõpuleviimist, võib süvendada teatud juhtudel oluliselt mõistliku menetlusaja nõude rikkumise raskust. 5
p. 2 põhiselt on kriminaalmenetlusõiguse allikad rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud. Tulenevalt sellest on siduv ka Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ning selle artikkel 6 lg. 1, mille kohaselt on igaühel oma tsiviilõiguste ja - kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis. Kohus märgib, et antud kriminaalasjas on menetlust alustatud 30.03.2012.a, 21.08.2012.a ja 14.03.2014.a on üle kuulatud kannatanu AAB Pharmaco OÜ esindaja XXXX (seejuures on konto väljavõtted kannatanu ise esitanud); teostatud on äriregistri teabesüsteemi väljatrükke 17.08.2012.a, 21.08.2012.a, karistusregistri väljatrükk; vesteldud on meili teel kannatanu esindajaga; 30.11.2015.a on koostatud nõudekiri kriminaalasjas ning 11.12.2015.a saadud sellele vastus; tunnistaja Heli Metsala on üle kuulatud 02.12.2015.a ja 17.06.2016.a; kahtlustatav Mare XXXX on üle kuulatud 29.10.2015.a. ja 20.06.2016.a; teostatud on karistusregistri ja MTA andmete väljatrükid 04.02.2016.a ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljatrükid 08.02.2016.a. 23.05.2016.a on koostatud taotluse osaline rahuldamata jätmise määrus; 01.06.2016.a on koostatud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus; teostatud on äriregistri teabesüsteemi, rahvastikuregistri ja Tartu Maakohtu kinnistuosakonna väljatrükke 21.06.2016.a. Tunnistajad XXXX ja XXXX on üle kuulatud 18.08.2016.a; kohtueelse menetluse kokkuvõte on koostatud 18.08.2016.a; 14.11.2016.a on koostatud süüdistusakt. Eeltoodust nähtub, et kriminaalasjas on märkimist väärivaid perioode, kus pole ühtegi uurimistoimingut teostatud, mis oleks taganud asja kiirema menetlemise. Kuigi käesoleva määrusega lahendatakse üksnes aegumise küsimus, peab kohus vajalikuks siiski märkida, et kohtu hinnangul on põhjustatud ka mõistliku menetlusaja riivet. Tegemist on ühe köitelise kriminaalasjaga, mis ei ole keskmisest keerukam. Oluline on märkida, et valdav enamus menetlustoimingutest on väljatrükkide teostamised registritest ning tunnistajate ülekuulamised, mis ei ole menetlustoimingu olemust arvesse võttes kuigivõrd aeganõudvad ja mahukad ning millised on kohtu hinnangul mõistliku menetlusaja mõtte (s.o kriminaalmenetluse raames iga menetleja kohustus astuda samme kriminaalasja võimalikult kiireks lahendamiseks) piiridest väljunud. Kokkuvõtvalt, arvestades eelmenetluse toiminguid, ei saa neid keerukateks ega aeganõudvateks pidada, seega ei saa kohtu hinnangul kohtueelsele menetlusele kulunud aega pidada tervikuna mõistlikuks. Kohus ei ole antud kriminaalasjas täheldanud, et süüdistatav või tema kaitsja oleks pahatahtlikult menetlust venitanud. Ka on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-63-13 p. 18 märkinud, et olukorras, kus on tuvastatud, et süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, peab muuhulgas hindama ka seda, millise aja jooksul on selles asjas tõenäoliselt võimalik jõustunud kohtuotsuseni jõuda. Juhul kui eksisteerib arvestatav tõenäosus, et kriminaalasja lahendamine lähiajal ei ole võimalik, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, vältimaks olukorda, kus süüdistatava õiguste juba alanud rikkumine jätkub veel pikka aega. Riigikohus on märkinud sedagi, et kõneksoleva õiguse rikkumise intensiivsus on ajas süvenev. Kui mõistlik menetlusaeg on juba möödunud ja ühtlasi on alust arvata, et kriminaalasja lahendamiseni ei jõuta enne, kui kriminaalmenetluse lõpetamine
1 alusel muutub möödapääsmatuks, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada vaatamata sellele, et menetluse lõpetamise ajal oleks süüdistatava õiguste rikkumine heastatav ka muul viisil. Nagu kohus märkis, ei ole mõistliku menetlusaja temaatika käesoleva määruse arutlusesemeks, vaid üksnes aegumise kohaldamise küsimuse lahendamine. Kohtumääruses eeltoodud motiive arvesse võttes rahuldab kohus kaitsja Aase Sammelselja (Sammelselg) ja süüdistatava Mare XXXX poolt esitatud taotlused aegumise kohaldamiseks Mare XXXX suhtes KarS § 201 lg. 2 p. 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis ning juhindudes
S § 201 lg. 2 p. 2 järgi seoses kuriteo aegumisega. Juhindudes
lg.-st 2 tuleb AAB Pharmaco OÜ tsiviilhagi summas 56 824,31 eurot jätta läbi vaatamata.
4 alusel kui tsiviilhagi jäi 6 kriminaalmenetluse lõpetamisel läbi vaatamata, võib hagi esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus juhindub
§-st 199 lg. 1 p. 2, §-dest 257-258, §-st 274, §-st 310 ning §-st 387 p.-st 1. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.