Obsah (7)

§ 76§ 88§ 774§ 113§ 20§ 11§ 9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-15

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kostjal täita nii müügihinna kui ka viivise maksmise kohustus. Müügihinna tasumise tähtaeg oli üks kuu arve väljastamisest, st 10.05.2014 ning viivis 0,5% päevas. Hageja arvates puudub vaidlus nende asjaolude üle. Kostja on teinud hagejale kaks makset - 18.07.2014 maksis kostja 1000 eurot ja 24.07.2015 1500 eurot. Üks makse on laekunud kohtutäituri vahendusel 24.08.2015 summas 160.86 eurot. Kostja maksete tegemise päevaks oli hagejal tekkinud ka viivisenõue, mis seisuga 21.09.2015 on 408.52 eurot. Pooltel ei ole

§ 88lg 8 muutvat kokkulepet.

Arvestades kostja tehtud makseid summas 2660.86 eurot, on kostja täitmata kohustus seisuga 21.09.2015 põhikohustuse osas 1925 eurot ning viivisekohustus summas 408.52 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõla summas 1925 eurot, viivise summas 408.52 eurot ning viivise alates kohtuotsuse tegemise päevast 0,5% päevas, kuid mitte rohkem, kui 2500 eurot. MAAKOHTU LAHEND

1. Maakohus tegi 29.10.2016 otsuse, millega jättis OÜ A & N hagi kostja OÜ Thomson Transport vastu rahuldamata. Maakohus jättis 45% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 55 % kostja menetluskuludest hageja kanda ning mõistis Thomson Transport OÜ-lt hageja OÜ A & N kasuks menetluskulude katteks välja 234 eurot, sh 45 % kohtukulud (riigilõivu) 135 eurot ja kohtuvälised (õigusabi) kulud 99 eurot.
2. Maakohus märkis, et hagiavalduse järgi tellis kostja hagejalt veoteenuse ning teenuste tellimine ja osutamine on tuvastatav kostjale esitatud ja kostja poolt osaliselt tasutud arvega. Seega viitavad hagiavalduses toodud asjaolud sellele, et poolte vahel oli sõlmitud

§ 774lg 1 sätestatud kaubaveoleping.

Pooltel puudub vaidlus lepinguliste suhete olemasolu ning õigussuhte üle.

1. 10.04.2014 esitas hageja kostjale arve nr 14109 selgitusega Rootsi-Venemaa 01.04.2014 CMR 010414 / 479 APE 522 GR summas 2500 eurot. Arvel on maksetähtajana märgitud 10.05.
2. Arvele on märgitud, et „tähtajaks tasumata summadelt viivis 0.25% päevas“. Arvele on käsitsi kirjutatud „Nõus arve ja tingimustega. Sergei Kotšetov“. Arve on väidetavalt Sergei Kotšetovi allkirjastatud. Kostja ei ole temale arve esitamist vaidlustanud. Samas see ei tähenda, et kostja ei ole vaielnud hagile vastu. Kostja on oma vastuses hagile esitanud selgesõnalise vastuväite, et ta ei tunnista viiviseid. Seega on põhjendamatud hageja väited viivise üle vaidluse puudumise kohta.
3. Hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku kaubaveolepingu sõlmimisel ka viivise määras 0.25% tasumata põhisummalt päevas. Asjaolu, et arvele on kirjutatud tekst, et Sergei Kotšetov väidetavalt nõustub arve tingimustega, ei tee arvet lepingu lisaks ega tekita selle alusel kostjale arvel toodud määras kohustust viivist tasuda. Arve esitamine ei ole olemuselt tehing ja arve esitamisega kohustust ei teki. Ei ole võimalik asuda seisukohale, et hagejal tekkis kostja vastu määraga 0.25% päevas viivise nõudmise kohustus. Sellepärast on tõendamata hageja nõue viivise osas. 3 3
4. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta pidi kohustuse hagejale täitma hiljemalt 10.05.
5. Seega hageja põhinõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 11.05.
6. Hageja kinnitab, et kostja tasus hagejale 18.07.2014 1000 eurot, 24.07.2015 1500 eurot ja kohtutäituri vahendusel 24.08.2015 160.86 eurot. Eeltoodu aga ei välistanud hageja õigust nõuda kostjalt viivist

§ 113

lg 1 teise lause alusel järgnevalt: 11.05.2014-30.06.2014 2 500 eurot x 8.15% / 365 x 51 päeva = 28.47 eurot. 01.07.2014-17.07.2014 2 500 eurot x 8.05% / 365 x 17 päeva = 9.37 eurot 18.07.2014-23.07.2015 1 500 eurot x 8.05% / 365 x 371 päeva = 122.73 eurot. Kokku 160.57 eurot Kuna kostja on tasunud hagejale põhinõudena 2500 eurot ja kõrvalnõudena 160.86 eurot, siis puudub alus hagi rahuldamiseks. Olukorras, kus käesolevas menetluses on kohus 1500 euro osas teinud maksekäsu ja kostja on maksekäsu täitnud ning võlgnevuse tasunud, ei pea kohus põhjendatuks vähendada tasutud põhisummat viivise 160.57 euro võrra ja arvestada summalt 160.57 eurolt täiendavalt viivist, sest sellisel juhul tuleks kostjalt välja mõista täiendavalt vaid 12.93 eurot (160.57 x 8.05%) aastas. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 11. OÜ A & N esitas Viru Maakohtu 29.09.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi 1950 eurot põhinõude ja 569,38 eurot viisisenõude osas seisuga 21.09.2015 ning viivisenõude osas alates maakohtu otsuse tegemisest 0,25 % päevas kuni kohtuotsuse täitmiseni. Apellant palub kõik menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus olulisel määral rikkunud kohustust teha lahend tuvastatud asjaoludel vastavalt TsMS § 436 lg 2 ja 3; 2) on maakohus jaganud valesti tõendamiskoormise; 3) on maakohus jätnud vastamata nõude põhjendustele põhikohustuse ja viiviste arvestuse kohta. Apellant ei vaidlusta, et kokku on vastustajalt laekunud 2500 eurot, mis vastab põhinõude suurusele, kuid kohus on selle summa vastuolus

§-ga 88 lg 8 ja 9 sätetega arvestanud kõigepealt põhikohustuse katteks. Vastavad põhjendused kohtuotsuses puuduvad, sest otsuse punktis 19 sisalduv viide väidetavale tõendite puudumisele ei ole asjakohane. Tegu on õiguse kohaldamise, mitte asjaolude tuvastamisega. Apellant märgib, et ta esitas nõude tõendamiseks järgmised asjaolud ja tõendid: • hageja arve, millel on märgitud teenuse osutamise tingimused; • kinnituse tingimustega nõustumise kohta; • hageja arve osalise tasumise fakti 18.07.2014; • mistahes põhjendatud vastuväidete puudumise kuni tänaseni. Seega lasus apellandi arvates viivisekohustuse puudumise tõendamiskoormis kostjal. Hagis esitatud viivisenõudele on kostja vastanud 07.08.2015 üldsõnaliselt, et ta „viiviseid ei tunnista“. Maakohus ei saanud lugeda sellist vastuväidet põhjendatuks, kuna sellele ei järgnenud ei selgitust, miks viiviseid ei tunnistata ega ühtegi tõendit, mis kinnitaks kostja 4 4 vastuväidet. Samuti ei saanud maakohus TsMS § 436 lg 4 alusel põhjendada otsust sellega, et arvele kirjutatud tekst ei tee arvet lepingu lisaks“ (otsuse p 20), kuna pooled ei ole ühegi lepingu üle vaielnud, mille lisaks võiks arve olla. Asi tuleb apellandi hinnangul lahendada hageja kasuks, kui kostja vastuväide on üldsõnaline. Apellandi sõnul toetab seda seisukohta Riigikohtu lahend 3-2-1-129-03 p

1. Apellant viitab kaebuses, et vastupidiselt hagiavalduses märgitule, oli 21.09.2015 kokkuvõtvates seisukohtades märgitud nõude aluseks müügileping ja viiviseks 0,25% asemel 0,5%. Tegu on tehnilise eksitusega, mis ei kajastu 21.09.2015 menetlusdokumendi lisasviivisearvestuses, sest see on tehtud kooskõlas hagis nõutuga 0,25% määra alusel. Apellant palub apellatsioonikohtul võtta vastu tõend asjaolu kohta, mis tekkis pärast maakohtu antud tähtaega tõendite ja taotluste esitamiseks- Rakvere kohtutäituri büroo Raigi Pärs ekirjad 23.09.2015 ja 29.09.2015, milles nõutakse tagasi varem ekslikult makstud 160.86 eurot.
2. Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu
4. septembri
5. a otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi ja mõistab OÜ-lt Mozliwe Przedziale välja OÜ A & N kasuks võlgnevuse 1925 eurot, viivised 2566,57 eurot ja viivise alates
6. novembrist 2016 kuni nõude täitmiseni 0,25 % päevas, kuid mitte rohkem, kui 2500 eurot.
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et pooled on leppinud kokku viivisemääras 0,25 % päevas. Hageja on esitanud kostjale arve, millel on mh märgitud viivisemääraks 0,25 % päevas ning kostja on kirjutanud arvele järgmist: „Nõus arve ja tingimustega. Sergei Kotšetov“. Kostja ei ole vaidlustanud arve saamist, kõnealuse märke kirjutamist arvele ega allakirjutanud isiku esindusõigust. Kuigi arve ei ole iseenesest leping, on käesoleval juhul antud nõustumus

§ 20lg 1 mõttes arvel esitatud tingimuste suhtes.

Seadus ei sätesta, et kokkulepet viivise määra kohta ei või sõlmida väljastatud arve dokumendil.

§ 11

lg 1 alusel võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

§ 9

lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja on leppinud kokku viivisemääras, kuna arvel on väljendatud nõusolek arve tingimuste, sh viivisega, ning nõusolek on allkirjastatud. 15. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, millises järjekorras tuleb lugeda nõuded täidetuks.

§ 88

lg 8 sätestab, et juhul, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikostusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuste katteks. Sama sätte lõike 9 järgi ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järgekorda. Intress

§ 88

lg 8 mõttes tähendab ka viivist (sellisele seiskohale on jõudnud korduvalt ka Riigikohus, vt 3-2-1-174-11 p 12, 3-2-1-138-11 p 11, 3-2-1-25-11 p 54). Seetõttu loetakse põhivõla ja viivisevõla olemasolul raha maksmisel, et täitmine on toimunud esmalt sissenõutavaks muutunud viivise katteks. 5 5 16. Maakohus tuvastas, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 11.05.2014 ning kostja tasus hagejale 18.07.2014 1000 eurot ning 24.07.2015 1500 eurot ja selle üle puudub vaidlus. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist 0,25 % päevas. Seetõttu tuleb viivist arvestada järgnevalt: 1) perioodi 11.05.2014 kuni 17.07.2014 kohta 425 eurot ; 2) perioodi 18.07.2014 kuni 23.07.2015 kohta 1785,44 eurot. Viivise arvestamisel on kasutatud veebilehte www.viivisekalkulaator.ee. Kuna kostja tegi hagejale 18.07.2014 makse 1000 eurot, siis tuleb

§ 88

lg 4 kohaselt arvestada sellest täidetuks sissenõutavaks muutunud viivis 425 eurot ning osaliselt põhivõlg 575 eurot. Kostja 24.07.2015 tehtud maksest 1500 eurot tuleb lugeda osaliselt täidetuks selleks ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue 1785,

1. Kuna viivisenõue 1785,44 eurot oli seisuga 24.07.2015 suurem, kui kostja makse 1500 eurot, siis tuleb kogu tehtud makse lugeda viivisenõude täitmiseks ning tasumata jäänud viiviseks jäi 285,44 eurot. Pärast kostja tehtud kahte makset jääb seega tasumata põhivõlaks 1925 eurot (2500 – 575 = 1925).
2. Apellant palub apellatsioonkaebuses mõista välja põhivõla 1950 eurot, viivise 569,38 eurot seisuga 21.09.2015 ning viivise alates maakohtu otsuse tegemisest 0,25 % kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kolleegium on lähtuvalt eeltoodust seisukohal, et tasumata põhivõla suurus on 1925 eurot. Kolleegium nõustub viivisega 569,38 eurot seisuga 21.09.
4. Eeltoodust nähtub, et seisuga 21.09.2015 on arvestatud viivist kokku 2494,38 eurot. Maakohus tegi otsuse 29.09.2015 ning apellant ei nõua viivist perioodi eest, mis jääb 21.09.2015 ja maakohtu otsuse vahele. Hageja on palunud oma 21.09.2015 esitatud seisukohas mõista välja viivise alates kohtuotsuse tegemise päevast, kuid mitte rohkem, kui 2500 eurot. Seega on hageja piiranud oma viivisenõuet osas, mis puudutab viivise suurust alates kohtuotsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni. Seetõttu saab suurimaks võimalikuks viiviseks olla alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest kuni nõude täitmiseni 2500 eurot. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Seetõttu tuleb kostjalt mõista välja tasumata põhivõlg 1925 eurot, tasumata viivis seisuga 21.09.2015 569,38 eurot, viivis alates maakohtu otsuse tegemisest 29.09.2015 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 16.11.2016 1997,19 eurot ning viivis alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest kuni nõude kohase täitmiseni 0,25 % päevas, kuid mitte rohkem, kui 2500 eurot.
5. Kuna apellatsioonkaebus ja hagi rahuldatakse, jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Seetõttu tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja riigilõiv 300 eurot maakohtu menetluses, lepingulise esindaja kulud maakohtus 210 eurot ja riigilõiv ringkonnakohtus 325 eurot. Maakohtus tuli tasuda riigilõivu vastavalt maakohtu otsusele 325 eurot, kuid hageja tasus 300 eurot ehk 25 eurot vähem. Kuna riigilõivu maksti ettenähtust 25 eurot vähem, tuleb 25 eurot mõista kostjalt välja riigituludesse. Ringkonnakohus sedastab, et apellant ei ole vaidlustanud maakohtu otsust menetluskulude osas. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi 7 7