KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-12068 Tsiviilasi J.-S. L. ja R.L. hagi S.L. vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- novembri 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.L. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (kostja): S.L. (ik: XXXXX) Vastustaja (hagejad): J.-S.L. (ik: XXXXX ) ja R.L. (ik: XXXXX ), seaduslik esindaja T.T. esindajad RESOLUTSIOON
- Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
- novembri 2016 määrus sisuliselt muutmata.
- Täiendada Tartu Maakohtu
- novembri 2016 määruse resolutsiooni lausega: „Lõpetada tsiviilasjas nr 2-16-12068 menetlus.“ Lugeda õigeks Tartu Maakohtu
- novembri 2016 määruse resolutsioon järgmises sõnastuses: „I Kinnitada poolte kompromiss alljärgnevas: Hageja ja kostja on saavutanud alljärgneva kompromissi:
- Kostja S.L. tasub oma lastele J-S.L. (isikukood: XXXXX ) ja R.L. (isikukood: XXXXX ) kokku elatist 350 eurot.
- Summa tasutakse laste ema T.T. ´i arveldusarvele EEXXXXX SEB Pank, märkega „laste elatis.”
- Elatis tasutakse iga kuu hiljemalt 20.ndaks kuupäevaks.
- Elatist hakatakse tasuma detsembrist
- a. II Lõpetada tsiviilasjas nr 2-16-12068 menetlus.“
- Jätta määruskaebuse menetlemise kulud S.L. kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- J.-S.L. ja R.L. (hagejad) esitasid 09.08.2016 maakohtule hagi S.L. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks seaduses ettenähtud miinimummääras. Pooled saavutasid 29.11.2016 kohtuistungil kompromissi. MAAKOHTU LAHEND
- Tartu Maakohus kinnitas
- novembri 2016 määrusega poolte kompromissi alljärgnevas: 1) S.L. tasub oma lastele J.-S.L. ja R.L. elatist kokku 350 eurot; 2) summa tasutakse laste ema T.T. i arveldusarvele nr EEXXXXX SEB Pank, märkega „laste elatis“; 3) elatis tasutakse iga kuu hiljemalt
- kuupäevaks; 4) elatist hakatakse tasuma detsembrist
- a. Määruse kohaselt saavutasid pooled 29.11.2016 kohtuistungil kompromissi. Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja lõpetada tsiviilasjas menetlus. Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud tagajärgedest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- S.L. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
- novembri 2016 määrusega kinnitatud kompromissi tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 2 1) ei vasta kompromissimäärus kostja tegelikule tahtele ja kohtuistungil arutatule. Kohtuistungil arutati, et kuna kostja veedab lastega 1/3 kuust, siis on põhjendatud elatise määramine maksimaalselt 2/3 ulatuses miinimumelatisest. Kostja oli sellega nõus. 2/3 miinimumelatisest on 126 eurot kuus lapse kohta ja 253 eurot kuus kahele lapsele. Kostja sai kohtuistungil aru, et sellisel viisil arvestus toimubki. Kompromissiga nõustumine tulenes kostja kogenematusest kohtumenetluses ja valesti arusaamisest. Kostjal ei olnud kohtuistungil esindajat; 2) veedab kostja lastega 1/3 ajast, lisaks hoolitseb kostja laste eest, kasvatab, transpordib, ostab vajalikke esemeid, viib lapsi erinevatele üritustele. Kõik see nõuab raha. Lisaks tasub kostja üksinda laste emaga ühiselt võetud laenu, mille eest remonditi korter, kus lapsed ja ema elavad. Samas laste ema teenib kostjast oluliselt suuremat palka. Kostja soovib, et kohus tühistaks kinnitatud kompromissi ja teeks asjas otsuse, millega määraks elatise suuruseks kahele lapsele kokku maksimaalselt 253 eurot kuus. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
- J.-S.L. ja R.L. teatasid, et on nõus kompromissi tühistama ning määrama hagejatele elatise Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses summas. Vastuväidete kohaselt: 1) vähendas hagejate seaduslik esindaja (ema) kompromissi sõlmimisel elatisesummat, mis seaduse järgi ei või kahele lapsele olla väiksem Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o
- a 430 eurot ja
- a 470 eurot; 2) on kostja töövõimeline mees, kellel on kõik võimalused töötada ja oma lapsi ülal pidada. Kostja väide, et ta kasvatab ja peab lapsi üleval 1/3 ajast, ei vasta tõele. Kõik vajaliku ostab lastele ema. Kostja väide, et ta tasus üksinda kunagi ühiselt võetud väikest laenu, ei oma tähtsust, kuna kostja sai sel ajal tasuta elada laste ema korteris. Praeguseks on laen tasutud. Laste ema palk ei ole Eesti keskmisest suurem; 3) oli kostjal võimalus võtta endale esindaja ja piisavalt aega valmistuda kohtuistungiks, kompromissiks jne. Ka hagejate seaduslik esindaja oli istungil ilma esindajata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni tuleb täiendada lausega: „Lõpetada tsiviilasjas nr 2-16-12068 menetlus.“ Määruse põhjendustes on eeltoodu märgitud, kuid määruse resolutsioonist on vastav lause ekslikult välja jäänud. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
- Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse väide ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub oluliselt avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kompromissiga, mille maakohus kinnitas, leppisid pooled kokku kostja poolt oma alaealistele lastele elatise maksmise tingimused ja suuruse. Kostja ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest. Kompromissi, mille sisuks on elatise maksmine lastele, on võimalik täita. Maakohtu 29.11.2016 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kompromissitingimused pooltega läbi arutatud ja maakohtu poolt ette loetud ning seega vastasid kompromissitingimused poolte tahtele. Määruskaebuse esitaja väide, et kompromissimäärus ei vasta kostja tegelikule tahtele ja kohtuistungil arutatule, ei ole kooskõlas asja materjalidega. Kostja on kohtuistungil muuhulgas kinnitanud, et ka siiani on ta maksnud laste ülalpidamiseks elatist igakuiselt 3 350 eurot. Kompromissi sõlmimisel oli kostjale teada enda varanduslik seisund. Seega on põhjendamatu määruskaebuse väide, et kompromissimäärus seab ohtu kostja toimetuleku. Hagejad ei ole maakohtu määruse peale määruskaebust esitanud.
- Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja