← Eesti

1-16-11120/3

Obsah (10)§ 184§ 188§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78§ 831§ 191§ 83

Kriminaalasi nr. 1-16-11120 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 15. detsember 2016. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Ringkonnaprokurör Silva Rood Kriminaalasi M

§ 184

lg 1 ja § 188 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Mihkel Vilep, IK 38809292722; sünniaeg:

  1. september
  2. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: 8 klassi; perekonnaseis: vabaabielus, 3 alaealist ülalpeetavat; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Mihkel Vilep

§ 184lg 1 järgi ja mõista karistuseks üks

(1)aasta neli
(4)kuud vangistust. Süüdi tunnistada Mihkel Vilep

§ 188lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks üks

(1)aasta kolm
(3)kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda mõistetud karistustest kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista Mihkel Vilepile üks

(1)aasta neli
(4)kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Mihkel Vilepi kinnipidamine 30. juunil 2016. a, s.o üks

(1)päev ning lõplikuks karistuseks mõista üks
(1)aastat kolm
(3)kuud kakskümmend üheksa
(29)päeva vangistust.

§ 74lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Mihkel Vilep ei pane ühe

(1)aasta nelja
(4)kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

  1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada Mihkel Vilepit käitumiskontrolli ajal mitte omama ja tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 78

p 1 alusel hakata Mihkel Vilepi katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata Mihkel Vilep katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 831lg 1 ja § 84 alusel välja mõista Mihkel Vilepilt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks kolmsada kakskümmend

(320)eurot, milline nõue täita Tartu Maakohtu eeluurimiskohtuniku
  1. novembri
  2. a määrusega asjas nr. 1-16-10021 arestitud ning Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole kantud vara arvelt (Mihkel Vilepil ei tule seega konfiskeerimise asendusraha täiendavalt tasuda). Asitõendid: Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas olevad seemned ja taimeosad –

§ 191

ja

§ 83

lg 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ning jätta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti; klaaspurk, 35 tühja hõbepaberi kotikest, 3 tühja minigrip kotti, kanepipurusti, metallkarp ja kaal, mis on narkootiliste ainete käitlemisega seotud või väärtusetud esemed – kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ja hävitada

§ 83lg 1 ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista Mihkel Vilepilt sundraha üks tuhat seitsekümmend viis

(1075)eurot, narkootilise aine ekspertiisi tasu nelisada seitsekümmend kaks
(472)eurot ja kaitsjatasu seitsekümmend kaks
(72)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Mihkel Vilepil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Politsei- ja Piirivalveametil kanda Tartu Maakohtu eeluurimiskohtuniku
  2. novembri
  3. a määrusega asjas nr. 1-16-10021 arestitud kolmsada kakskümmend
(320)eurot kolmekümne
(30)päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates ühele eeltoodud arveldusarvetest märkides viitenumbriks 99916700091511. Kohtuotsus edastada konfiskeerimisele kuuluva ning Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole kantud sularaha osas täitmiseks Politsei- ja Piirivalveametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna Apellatsioon esitatakse viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Mihkel Vilepit süüdistatakse selles, et tema, kohtueelse uurimise käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult, omandas ebaseaduslikult vähemalt 58,72 grammi marihuaanat, s.o narkootilist ainet suures koguses, mida käitles järgnevalt: - ajaperioodil
  1. a lõpust kuni
  2. a maikuuni müüs H.V.le erinevates asukohtades ja kuupäevadel Tartu linnas igal kuul vähemalt kahel korral ühe grammi kaupa eelnevalt omandatud marihuaanat hinnaga 20 eurot gramm kokku vähemalt 16 grammi; - hoidis enda valduses seljakotis 34,72 grammi marihuaanat, mille tetrahürdokannabinooli (THC) sisaldus oli 13%, kuni see politsei poolt Tartus Raudtee 1 juures
  3. juunil
  4. a sõiduki Mercedes-Benz reg nr XXX läbivaatuse käigus ära võeti; - hoidis enda valduses 8 grammi marihuaanat, mille tetrahürdokannabinooli (THC) sisaldus oli 2,1%, elukohas XXX, kuni see politsei poolt läbiotsimise käigus
  5. juunil
  6. a ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš jne) kuuluvad sotsiaalministri
  7. mai
  8. a määruse nr 73 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Marihuaana puhul on selliseks koguseks 7,5 grammi. Sellega pani Mihkel Vilep toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Samuti süüdistatakse Mihkel Vilepit selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, kohtueelse uurimise käigus tuvastamata ajast, XXX, kasvatas narkootilise aine saamise eesmärgil üheksat kanepitaime, mille tetrahürdokannabinooli - THC - sisaldus 0,68%, kuni need

  1. juunil
  2. a politsei poolt sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Sellega pani Mihkel Vilep toime

§ 188

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kanepi ebaseadusliku kasvatamise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 188

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.

juunil 2016. a, s.o 1 päev ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 3 kuud 29 päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et tingimisi jäetakse mõistetav tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdlane ei pane 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada Mihkel Vilepit käitumiskontrolli ajal mitte omama ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Mihkel Vilep tuleb süüdi tunnistada

§ 184lg 1 ja § 188 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Prokurör on taotlenud kokkuleppes mõista Mihkel Vilepilt

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja 320 eurot. Mihkel Vilep on andnud nõusoleku, et temalt välja mõistetava konfiskeerimise asendusraha nõuet täidetakse tema kinnipidamisel leitud ja ära võetud ning Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole kantud sularahast, mis on Tartu Maakohtu

  1. novembri
  2. a määrusega arestitud. Kohus leiab, et prokuröri taotletud konfiskeerimise asendamine ning asendusnõude täitmine Mihkel Vilepi kinnipidamisel leitud sularaha arvelt on põhjendatud, arvestades nii süüdistatava poolt käideldud narkootilise aine kogust kui ka sellest teenitud kuritegeliku tulu suurust. Asitõendid: - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas olevad seemned ja taimeosad – kohtuotsuse jõustumisel

§ 191

ja

§ 83

lg 4 alusel konfiskeerida ning jätta narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti; - klaaspurk, 35 tühja hõbepaberi kotikest, 3 tühja minigrip kotti, kanepipurusti, metallkarp ja kaal, mis on narkootiliste ainete käitlemisega seotud või väärtusetud esemed – kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida ja hävitada

§ 83lg 1 ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel. Menetluskuludena kuulub Mihkel Vilepilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, narkootilise aine ekspertiisi tasu ja kaitsjatasu. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava sissetulekuid nõustub kohus kokkuleppes tooduga, et on piisavalt alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3, jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning määrata ülejäänud menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.