Obsah (9)

§ 423§ 66§ 67§ 68§ 659§ 218§ 62§ 172§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-16-13920 Tsiviila

) § 66 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Kaebuse esitaja ei ole taotlenud menetlustähtaja ennistamist, vaid on kohtule teatanud, et tema sai kohtutäituri otsuse kätte 5. septembril 2016, mis ei vasta kaebuse esitaja enda 3. septembri 2016 e-kirjas märgitule.

§ 423

lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Kaebuse 2 esitajal ei olnud

§ 66

kohaselt õigust pärast tähtaja möödumist esitada kaebust kohtutäituri otsusele, mistõttu kohus jätab kaebuse läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada, teha asjas uus määrus, millega ennistada tähtaeg kohtutäituri
2. augusti 2016 otsusele täiteasjas nr 084/2015/487 kaebuse esitamiseks ning vajadusel saata asi uueks lahendamiseks tagasi vaidlustatud määruse teinud maakohtule. Määruskaebuse kohaselt on kohtul

§ 67

lg 1 kohaselt võimalik möödalastud tähtaeg ennistada, milleks peab omakorda olema mõjuv objektiivne põhjus. Menetlusosalisel on

§ 68

lg 2 järgi õigus esitada menetlustähtaja ennistamise avaldus pärast menetlustoimingu tegemist. Avaldajal oli kaebuse hilisemaks esitamiseks mõjuv objektiivne põhjus – haigus. Haiguse tõttu on avaldaja esitanud kaebuse hilinemisega. Kuigi avaldaja ei esitanud sõnaselget tähtaja ennistamise taotlust, saanuks maakohus kaebuse sisu ja avaldaja tegeliku tahte välja selgitada ja vajadusel anda avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohtu seisukoht, mille järgi avaldaja sai kohtutäituri vaidlustatud otsuse kätte

1. augustil 2016 on ekslik, kuivõrd maakohus on ebaõigesti tõlgendanud avaldaja
2. septembri 2016 e-kirja sisu. Avaldaja pidas oma
3. septembri 2016 e-kirjas silmas mitte kohtutäituri
4. augusti 2016 otsuse kättesaamist
5. augustil 2016, vaid et kohtutäituri nimetatud otsus oli tehnilises mõttes saabunud avaldaja e-postile
6. augustil
7. E-kirja saabumine postkasti ning selle kättesaamise kinnitamine / sellega tutvumine on oma olemuselt erineva tähendusega asjaolud. Seega ei kinnitanud avaldaja kohtutäituri otsuse kaebuse kättesaamist mitte
8. augustil 2016, vaid pigem
9. septembril
10. Tehniliste vahendite puudumisel (ID kaart) sai avaldaja digitaalselt allkirjastatud kohtutäituri otsuse sisuga tutvuda alles
11. septembril
12. VASTUSTAJA SEISUKOHT
13. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt on maakohus õigesti tuvastanud, et avaldaja sai kohtutäituri
14. augusti 2016 otsuse täiteasjas nr 084/2015/487 kätte
15. augustil
16. Kohtutäiturile
17. septembril 2016 kell 10:07 saadetud pöördumise põhjal ei saa olla vaidlust selles, et kohtutäituri kõnealune otsus on määruskaebuse esitajani jõudnud
18. augustil 2016 ja sellest ajast saadik oli avaldajal mõistlikult võimalik otsusega oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Väär ja ilmselgelt pahatahtlik on määruskaebuses esitatud väide, mille kohaselt sai avaldaja tehniliste vahendite puudumisel (ID kaart) digitaalselt allkirjastatud kohtutäituri otsuse sisuga tutvuda alles
19. septembril 2016, kuna selle avamiseks on vältimatu ID kaart. Üldteadaolevalt ei vaja digitaalselt allkirjastatud dokumendi avamine ID kaarti. Kohtutäiturile
20. septembril 2016 kell 10:07 saadetud e-kirjale manustatud dokumentidest nähtuvalt oli avaldajal pöördumise saatmisel olemas nii ID kaart kui ka selle kasutamiseks vajalikud tehnilised vahendid, sest pöördumisele on lisatud kaks avaldaja poolt
21. septembril 2016 kell 8:56 digitaalselt allkirjastatud dokumenti. Lähtudes
22. septembril 2016 kell 10:07 saadetud pöördumise sisust ning selles väljendatud kavatsusest
23. septembril 2016 kohtutäiturit otsuses sisalduvate seisukohtade ja kohustuste osas teavitada, oli avaldaja hiljemalt
24. septembril 2016 kohtutäituri otsusega tutvunud. See, et kohtutäituri
25. augusti 2016 otsus määruskaebuse esitajat millekski kohustab, oli avaldajal võimalik teada saada üksnes otsusega tutvudes. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudub alus.
26. septembril 2016 maakohtule kaebuse esitamisel oli avaldaja teadlik, et ta esitab kaebuse mittetähtaegselt. Maakohtule esitatud 3 kaebusega koos oli seega avaldajal võimalik taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, märkides ühtlasi tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistuse. Avaldaja ei ole maakohtule esitatud kaebuses kaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotlenud. Samuti ei ole ta seda teinud ka

§ 67lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul.

Avaldaja avaldas

1. septembri 2016 kaebuses, et ta sai kohtutäituri otsuse kätte
2. septembril
3. Seega ei saanud maakohus kaebuse sisust ja avaldaja tegelikust tahtest lähtuvalt jõuda järeldusele, et avaldaja soovib kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Samadel põhjustel puudus maakohtul alus anda avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks avalduse esitamiseks.

§ 67

lg-st 2 tulenevalt võis avaldaja taotleda tähtaja ennistamist 14 päeva jooksul, alates päevast, millal

§ 67lg-s 1 nimetatud takistus ära langes.

Isegi juhul, kui avaldaja lasi kaebuse esitamise tähtaja mööda mõjuval põhjusel (kohtutäituri andmetel see nii ei ole), langes selline takistus hiljemalt 14. septembril 2016, s.o halduskohtule kaebuse esitamise päeval ära. Möödalastud tähtaja ennistamist võis avaldaja

§ 67lg-st 2 tulenevalt taotleda kuni 28.

septembrini 2016. Määruskaebuse esitamise ajaks oli

§ 67lg-s 2 nimetatud tähtaeg juba möödas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (

§ 659, § 657 lg 1 p 1).

Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

1. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule. Avaldaja leiab, et maakohus on ebaõigesti tõlgendanud avaldaja
2. septembri 2016 e-kirja kohtutäiturile ning sellest tulenevalt on jõudnud väärale seisukohale, et avaldaja sai kohtutäituri otsuse kätte
3. augustil
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult leidnud, et avaldaja kaebus ei ole esitatud

§ 218sätestatud tähtaega järgides.

Kohtutäiturile

1. septembril 2016 kell 10:07 saadetud pöördumises avaldas avaldaja, et „kohtutäituri 31.08.2016 minule laekunud T. Saarva esitatud kaebuse otsuses sisalduvate seisukohtade ja kohustiste osas teavitan kohtutäiturit peale
2. septembrit 2016“ (tl. 40). Iseenesest on õige määruskaebuses toodu, et e-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt Riigikohtu p 12
3. detsember
4. a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-123-07, p 12). Samas tuleneb avaldaja
5. septembri 2016 e-kirjast üheselt ja selgelt, et avaldaja on
6. augustil 2016 otsuse kätte saanud. Põhjendatud on kohtutäituri seiuskoht avaldaja ID-kaardi kasutamise võimaluste kohta. Digitaalselt allkirjastatud dokumendi lugemiseks ei ole vaja ID-kaarti, vaid selleks ettenähtud tarkvara arvutisse paigaldamist. Samuti ei ole eluliselt usutav avaldaja väide, et ta ei saanud otsusega tutvuda ID kaardi puudumise tõttu. Avaldaja on allkirjastanud digitaalselt
7. septembril 2016 kohtutäiturile saadetud avaldusi (tl 9–12). Avaldaja ei ole
8. septembri 2016 e-kirjas väitnud, et ta ei saanud otsusega tutvuda ega palunud täiturit otsus uuesti edastada. Asjaolu, et avaldaja kinnitab e-kirjas, et otsuses sisalduvate seisukohtade ja kohustiste osas esitab ta seisukoha hiljem, pigem kinnitab otsusega tutvumist hiljemalt e-kirja koostamise päeval, s.o
9. septembril
11. Määruskaebuses kinnitab avaldaja, et ta ei kinnitanud kohtutäituri otsuse kättesaamist mitte
12. augustil 2016, vaid
13. septembril
14. 4 Isegi kui lugeda avaldajale kohtutäituri otsuse kättetoimetamise kuupäevaks
15. septembrit 2016, mitte
16. augustit 2016, on avaldaja kaebus maakohtule esitatud pärast ettenähtud tähtaja möödumist. TsÜS § 135 lg-te 1 ja 2 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti ning tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 6 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 137 lg 1 järgi möödub juhul, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00.

§ 62

lg 2 esimese lause kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Seega algas avaldaja jaoks kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg hiljemalt

1. septembril 2016 ning lõppes
2. septembril 2016 kl 24.
3. Vaidlust ei ole, et avaldaja esitas kaebuse halduskohtusse alles
4. septembril 2016 ning maakohtusse
5. septembril 2016, seega pärast seaduses kehtestatud tähtaja möödumist.
6. Avaldaja esitas koos määruskaebusega tähtaja ennistamise taotluse. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb see jätta rahuldamata.

§ 68

lg 1 kolmanda lause kohaselt esitatakse avaldus tähtaja ennistamiseks kohtule, kus tulnuks menetlustoiming teha. Kuigi maakohus ei ole avaldaja tähtaja ennistamise taotlust lahendanud, ei ole ringkonnakohtu hinnangul menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt alust saata see maakohtule tagasi lahendamiseks.

§ 67

lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal menetlustähtaja mittejärgimist põhjustanud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Määruskaebuse kohaselt ei saanud avaldaja kaebust õigeaegselt esitada haiguse tõttu. Avaldaja ei esita oma haiguse tõendamiseks ühtegi tõendit, kuigi viitab tõendi esitamisele määruskaebuses. Kuivõrd avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri otsuse peale kohtule juba

1. septembril 2016, siis eeldab kohus, et selleks ajaks on avaldaja haigus, arvestades ka menetlusdokumentide elektroonilist esitamist kaebaja poolt, kui kaebuse esitamist takistav asjaolu lõppenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole haigus ka selliseks mõjuvaks objektiivseks asjaoluks, mis takistab kaebuse esitamist. Sellest tulenevalt tuli taotlus tähtaja ennistamiseks esitada hiljemalt
2. septembril
3. Avaldaja esitas taotluse alles määruskaebuses
4. oktoobril
5. Isegi kui oletada, et avaldajal tekkis õigus esitada taotlus tähtaja ennistamiseks alles alates vaidlustatud kohtumääruse ning tähtaja ennistamise võimalusest teadasaamisest, siis ka sel juhul on see esitatud hilinemisega. Avaldaja sai
6. oktoobri 2016 määruse
7. oktoobril 2016 kätte. Seega tuli tähtaja ennistamise taotlus

§ 67lg 2 järgi esitada hiljemalt 28.

oktoobril

1. Avaldaja esitas selle
2. oktoobril 2016, seega pärast seadusega ettenähtud tähtaja möödumist.
3. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud jätta avaldaja kanda (

§ 172lg 1).

Kohtutäituri poolt kantavad õigusabikulusid

§ 175lg 31 kohaselt ei hüvitata.

Sellest tulenevalt menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 5