) § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.
lg 7 lause 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. 3
lg-ga 3 ei ole kooskõlas kostja seisukoht, et kohustus muutus sissenõutavaks koheselt kohustuse eelduseks olevate asjaolude esinemisel, s.t 03.11.2011. Sellise käsitluse kohaselt oleks mõistlik aeg kohustuse täitmiseks null päeva, mida ei saa lugeda mõistlikuks. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kostja oleks olnud võimeline täitma 03.11.2011 jooksul 08.05.1996 lepingu punktis 10.1 sisalduva kohustuse. Selliseid asjaolusid ei ole kostja menetluses ka välja toonud ega nendele tuginenud. Kohus on seisukohal, et
lg 3 alusel kohustuse täitmise aja kindlaksmääramisel ei saa lähtuda sellest, kas ja millal sai hageja teada 08.05.1996 lepingu punktis 10.1 kokkulepitud eelduste esinemise võimalikkusest.
lg 3 kaitseb eelkõige võlgnikku, annab talle kohustuse täitmiseks vajalikku aega ja takistab võlausaldajat nõudmast kohustuse täitmist koheselt. Kui kumbki võlasuhte pooltest teab ette kohustuse täitmise aega, ei lühenda see mõistlikku aega nullini, kuid annab eelkõige võlausaldajale võimaluse tugineda sellele, et kohustuse täitmine peaks toimuma kiiremini võlgniku soovitust, sest kohustuse täitmise vajadus oli ette teada (poolte huvidega arvestamine). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 08.05.1996 lepingu punktis 10.1 kokkulepitud kohustus ei muutunud sissenõutavaks 03.11.2011 ning kohustuse täitmiseks oli vajalik mõistlik aeg arvestatuna alates 03.11.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt seaduses sätestatud määras viivise tasumist põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest. Lepingupooled ei ole kokku leppinud viivisemääras ega viivise maksmise välistamises. Kohus peab eeltoodut arvestades hageja nõuet põhjendatuks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja
lg 1 lauses 2 sätestatud määras viivise põhinõude tasumata osalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni. 12. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi seega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine takistab asja lahendamist otsusega. Seetõttu määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.