1-14-2313/44

1 Kriminaalasi nr 1-14-2313 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-2313 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Õnnela Seinamets Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Viktor Jokubaitise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu VIKTOR JOKUBAITIS, isikukood kodakondsuseta, keskharidus, elukoht xxxx 35712100043, Karistuse kandmise algus 06.12.2012 ja lõpp 02.11.2018 RESOLUTSIOON Jätta VIKTOR JOKUBAITIS vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Jokubaitise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viktor Jokubaitis kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.05.2014 kohtuotsusega nr 1-14-2313 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. Viktor Jokubaitis tunnistati süüdi KarS § 120 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1, lugedes 2 kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Viktor Jokubaitisele liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti nimetatud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 21.11.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 5 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust ning Viktor Jokubaitisele mõisteti liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 5 aastat 10 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.12.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11 korda, reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Kinnipeetava kuritegelik karjäär algas varavastaste kuritegudega, mis on toimunud jätkuvalt. Seejuures lisandusid röövimised, teise isiku kehaline väärkohtlemine, sugulise kire vägivaldne rahuldamine noorema kui 18 aastase isiku suhtes, narkootikumide käitlemine. Soodusteguriks on kriminaalset käitumist toetav väärtushinnangute süsteem. Kinnipeetav töötab alates 13.05.2015 Viru Vanglas toidujagajana, varasemalt on ta perioodil 01.07.2014-30.09.2014 töötanud Harku ja Murru Vanglas majandustöödel. Ta on osalenud Taastava õiguse programmis, Viha juhtimise programmis osalemise katkestas. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 4 aastat ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 10 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Peale vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxxx. Korter on kaasomandis korteriomanikeks on O K, J K ja kinnipeetav ise. Tegemist on 2-toalise hruštšovka-tüüpi korteriga, millel kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Antud aadressil elab kinnipeetava vend O K, J K ei ela xxxx. O K allkirjastas nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kuid kuna puudub teise omaniku nõusolek, pole võimalik elektroonilist valvet kohaldada sellel aadressil. Isik on lõpetanud xxxx kutsekooli, kus omandas keskhariduse ja keevitaja eriala. Riigikeelt kinnipeetav ei valda. Viibides Ämari Vanglas on ta omandanud katlakütja eriala. Kinnipeetav töötas mõnda aega peale kutsekooli lõpetamist betoonitehases, siis läks ajateenistusse. Isiku sõnul tegeles ta aeg-ajalt juhutöödega. Kinnipeetava sõnul ei võtnud keegi teda tööle korduvate kriminaalkaristuste tõttu. Vanglas viibimise ajal on ta töötanud keevitaja ja kokkupanijana. Enne vangistust oli tema sissetulekuks ebaseaduslikul teel saadud raha. Vabanemisel on talle garanteeritud töökoht xxxx, mille kohta on olemas garantiikiri. Rahvastikuregistri järgi on isik lahutatud (xxxx). Vanemad on surnud. Isikul on olemas õde – L J (kriminaalkorras karistatud), täiskasvanud poeg - V B ja vend - O K (kriminaalkorras karistatud). Isiku suhtlusringkonnas on kriminaalse tausta ja toimetulekuprobleemidega isikud. Kinnipeetaval on väljakujunenud riskiv, hoolimatu elustiil – varavastased kuriteod, teiste arvel elamine. Samuti on ta kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes. Isiku sõnul tarvitas ta alkoholi harva (1996 sooritas kuriteo, olles alkoholijoobes). Isik ei mõista oma tegude tagajärgi. Vaatamata sellele, et isik on korduvalt kohtulikult karistatud, pole ta teinud sellest vastavaid järeldusi. Isik õigustab oma tegevusi, võrdleb neid teiste raskemate kuritegudega. Kinnipeetav on olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Isik arvestab ainult oma vajadustega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 25%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 42% ning seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku ennetähtaegset vanglast vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Viktor Jokubaitisele tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise 3 tõenäosusest käitumiskontroll ja katseaeg kuni ärakandmata karistuse lõpuni. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Viktor Jokubaitisele KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks xxxx linnas on tema vend O K, vennapoeg J K ja õde L J elavad xxxx. Kinnipeetav on lahutatud, tal on täiskasvanud poeg V B, kelle kohta vend selgitas, et V B elab ja töötab xxxx. Vend suhtleb kinnipeetavaga telefonitsi. Konkreetseid isikuid, kes võiksid vabaduses mõjutada kinnipeetava käitumist, O K teada ei ole. O K sõnul ei ole kinnipeetav mõjutatav. Taotluses on märgitud, et kinnipeetavale on garanteeritud vabanemisel töökoht xxxx - kuna telefoninumber, mis oli esitatud taotluses, ei ole kasutusel, küsis kriminaalhooldusametnik venna käest järele ja O K selgitas, et töökohta garanteeriv A P teab kinnipeetavat, nad on sugulussidemetes. Venna sõnul xxxx asub xxxx ning pakub autopesuteenust ja autoremonditöid. Viktor Jokubaitist on ühel korral määratud käitumiskontrolli alla – katseajal pani ta toime uue kuriteo. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Viktor Jokubaitise tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ning käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 02.11.
3. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Viktor Jokubaitisele KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustused. Viktor Jokubaitis ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta soovis iseloomustust täpsustada, märkides, et ei katkestanud programmi, vaid käib selles siiani. Praegugi läbib ta Viha juhtimise programmi. Tal on jäänud käia veel 2-3 korda. Oli märgitud, et
4. aastal pani ta toime kuriteo alkoholijoobes, see on vale, kuna ta on sportlane, seega alkoholi ja narkootikume ei tarvita. Ta ei suhtle kellegagi, tema suhtlusringkond on ainult inimesed, kes käivad jõusaalis. Kui on vaja venna nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks selles korteris, siis selle ta saab. Tal on sissetulek 100 eurot kuus, tal on suur soov vabaneda, hakata tööle ja tasuda oma menetluskulud. Ta soovib hakata elama seaduskuulekat elu. Karistusaja lõpp on tal 02.11.
5. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Viktor Jokubaitise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 10.10.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata ega toeta samuti nagu vangla V. Jokubaitise ennetähtaegset vangistusest vabastamist. V. Jokubaitise varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11 korral, vanglas viibib ta seitsmendat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Seni ei ole V. Jokubaitis õigustanud kohtu usaldust, ta ei ole osanud hinnata temale korduvalt, viimati Viru Maakohtu 16.09.2010 kohtuotsusega, antud võimalust karistust vabaduses kanda. Vaatamata käitumiskontrollile, ei muutnud ta oma käitumist ning pani katseajal toime uusi (mh isikuvastaseid) kuritegusid. Käesoleval ajal on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 25%, 42%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%, mis ei ole madal risk. V. 4 Jokubaitis on ohtlik avalikkusele ja lastele (risk ühiskonnas) ning vangidele (risk vanglas). Seega on süüdimõistetu V. Jokubaitise puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. V. Jokubaitisel on karistusaja lõpuni jäänud veel üle 1 aasta ja 11 kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Süüdlase edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad V. Jokubaitise õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse, tervise ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest vabastamata. Kuna V. Jokubaitise puhul ei esine selliseid asjaolusid, mis õigustaksid tema ennetähtaegset vabastamist, ei toeta prokuratuur tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Viktor Jokubaitis ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ja seda ka mitte elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11 korral, reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve tingimustes, alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kohus märgib, et Viktor Jokubaitisele on varasemalt antud võimalus oma karistust vabaduses kanda, kuid sellele vaatamata ei muutnud ta oma käitumist ning pani katseajal toime uusi kuritegusid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral suudaks järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Enne vangistust oli isiku sissetulekuks kuritegelikul teel saadud tulu ning kuigi kinnipeetaval on vabanemisel olemas garanteeritud töökoht, puudub kindlus, et ta majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Viru Vangla hinnangul on seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus Viktor Jokubaitise puhul 5 aasta jooksul 41-62%, mis ei ole madal risk. Seega on kinnipeetava puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Viktor Jokubaitise puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta töötab, on läbinud Taastava õiguse programmi ning osaleb programmis Viha juhtimine. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elu- ning töökoht. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
6. 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 12.jaanuar 2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
7. detsembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 08.detsember 2016 kohtumäärus 1-14-2313 jõustus 31.01.2017 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Keili Rosar Referent