KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marge Tamme Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2017.a, Valga kohtumaja Tsiviilasi Eesti Vabariigi hagi Maksu- ja Tolliameti kaudu tehingu kehtetuks tunn

§ 64lg 2 ja § 66 lg 4 kokku leppinud, et lühendavad Tartu Maakohtu poolt tehtava kompromissi kinnitava määruse vaidlustamise tähtaega kolme

§ 467lg 5).

5. Määrus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjatele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on vastavalt poolte kokkuleppele 3 (kolm) päeva määruse kättetoimetamisest alates (

§ 661lg 4 I alt).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses on Eesti Vabariigi hagi Maksu- ja Tolliameti kaudu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu üleandmiseks. Pooled sõlmisid kompromissi mille edastasid 26.01.2017.a Tartu Maakohtule ja palusid kinnitada kompromiss. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus

§ 428lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). MENETLUSKULUD 3 Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda vastavalt kompromissipunktile 1.10.

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna vastavalt

§ 145

lg 1 kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline vabastatud riigilõivu ja kautsjoni tasumisest, siis ei saa hageja taotleda riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik 4