Obsah (6)

§ 199§ 68§ 65§ 184§ 424§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuaril 2017 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-5100 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Mariann Rei Pr

§ 199

lg 2 p 9 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 2 kuud 2 päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.06.2012.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 1 kuu 3 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 02.07.2016. Tartu Maakohus karistas Kalev Jaski 07.06.2012. a otsusega

§ 184

lg 1 järgi 3 aasta 11 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 424järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

Kinnipeetava karistusaeg algas 16.06.2016 ja lõppeb 19.07.

1. Kalev Jaskil avanes ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve kohaldamisega 02.01.2017, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kalev Jask andis nõusoleku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise valve kohaldamiseks. Tartu Vangla toetab Kalev Jaski tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamusest on näha, et Kalev Jaskil on võimalus asuda elama oma vanematele kuuluvasse majja, mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Töökoht tal puudub, kuid vanemad on nõus teda võimaluste piires toetama. Suhted vanematega on head. Katseaeg tuleb määrata kuni 19.07.2017 ja elektroonilise valve pikkuseks 3 kuud. 2 Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku arvamuse, milles leiab, et Kalev Jaski ei peaks vabastama tingimisi enne tähtaega tema allutamisega elektroonilisele valvele. Tema vabastamine oleks praegusel juhul ennatlik. Süüdimõistetu Kalev Jask tunnistas, et vangistusse sattumise põhiteguriks on olnud alkohol. Alkoholi kuritarvitamine aktiviseerus pärast abielu lahutamist
2. a. Alkohol oli kakatseaegade ebaõnnestumise põhjuseks. Tema arusaamade järgi ei ole vangistus ega sotsiaalprogrammid võimelised inimest muutma, kui ise seda ei soovi. Elketrooniline järelevalve aitaks teda tagasi normaalsesse elurütmi. Töö leidmine ei ole probleemiks. Kaitsja Aivar Kello leidis, et Kalev Jaski võiks vabastada karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. See on usalduse küsims, elektrooniline valve distsiplineeriks häst, karistus ei jää seetõttu kandmata. Kohtuniku seisukoht Kalev Jask kannab karistust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kalev Jask on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas

§ 76

lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja hinnangul on Kalev Jaski vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Majaomanikud andsid nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Seega on täidetud elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kalev Jaskil on vabanemisel olemas elukoht tema vanematele kuuluvas majas. Kriminaalhooldaja arvamuse järgi on elamistingimused head. Tal puudub kindel töökoht, kuid vanemad on nõus teda võimaluste piires toetama. 02.12.2016 seisuga on kinnipeetaval tasumata nõudeid 4165 eurot, kuid vabanemisfondis on vaid X eurot. Kuna Kalev Jask kannab praegusel hetkel karistust mh kuritegude eest, mille ta pani toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, on oht, et vabaduses jätkab ta samalaadsete kuritegude toimepanemist, kui tal puudub kindel sissetulek. Positiivne on asjaolu, et Kalev Jaskil puuduvad distsiplinaarkaristused. Kalev Jaski on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Varasemalt on teda karistatud isiku ebaseaduslikult üle riigipiiri toimetamise eest, salajase varguse eest suures ulatuses ja KrK § 185 lg 2 eest (karistused on kustunud). Praegu kannab ta vangistust kahe kohtuotsuse alusel. Karistust kannab ta mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, suures koguses narkootilise aine kokaiin omandamise ja vedamise eest ning varguste toimepanemise eest süstemaatiliselt. Vangistuses viibib ta alates 03.03.2016, mil ta peeti kahtlustatavana kinni. 3 Tartu Maakohus karistas Kalev Jaski 07.06.

1. a otsusega reaalse vangistusega. Tartu Maakohus vabastas ta 31.01.
2. a määrusega tingimisi enne tähtaega vangistusest. Kuna Kalev Jask ei täitnud korrektselt kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ning rikkus talle määratud kohustusi, pööras Tartu Maakohus 11.02.
3. a määrusega Tartu Maakohtu 07.06.
4. a otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse täitmisele. 15.01.
5. a määrusega vabastas Tartu Maakohus Kalevi Jaski uuesti vangistuse kandmiselt enne tähtaega. Vaatamata sellele, et Kalev Jaskil oli see teine kord, mil ta vabanes sama otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, rikkus ta kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi, mistõttu pööras Tartu Maakohus 23.03.
6. a määrusega Tartu Maakohtu 07.06.
7. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa täitmisele. Lisaks sellele jätkas Kalev Jask katseajal uute kuritegude, varguste, toimepanemist, mistõttu karistas Tartu Maakohus teda 16.06.
8. a otsusega, liites mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 07.06.
9. a otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse. Seega on Kalev Jaskile antud kahel korral võimalus kanda karistust vabaduses ning näidata, et ta suudab edaspidi olla õiguskuulekas. Kalev Jask on mõlemal korral näidanud, et tema suhtes ei ole vangistuse tingimisi kandmine tulemuslik, mistõttu on talle mõistetud karistused täitmisele pööratud. Sealjuures on märkimisväärne, et mõlemal korral on ta vabastatud tingimisi enne tähtaega sama otsusega mõistetud karistuse kandmiselt. Tartu Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus pigem kõrge, s.o järgmise kahe aasta jooksul 42%. Kalev Jask on ohtlik ühiskonnale. Kohus leiab, et Kalev Jaski vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Tegemist on isikuga, kellele on antud korduvalt võimalus kanda karistust vabaduses, kuid ta ei ole seda suutnud nõuetekohaselt teha. Lisaks ei ole varasem vangistuses viibimine teda mõjutanud uusi kuritegusid mitte toime panema. Kalev Jask vabanes vangistusest ennetähtaegselt Tartu Maakohtu 15.01.
10. a määruse alusel. Kuu aega pärat vabanemist, 03.03.2016, peeti ta kahtlustatavana kinni uute kuritegude toimepanemises. Juba 15.02.2016 oli ta varastanud kauplusest alkoholi. Mingeid tegevusi, mis uute kuritegude riski vähendaks, ei ole Kalev Jask viimase karistuse kandmise ajal vanglas läbinud. Vangla iseloomustuse järgi Kalev Jask enda käitumises probleeme ei näe ning halvad asjad on ebasoodsate juhuste kokkulangemine. Kuigi Kalev Jask väljendab sõnades motivatsiooni muutuda, ei teadvusta ta kuriteo toimepanemist soodustanud tegureid, ei saa aru oma tegude põhjustest ja ei ole motiveeritud läbima sotsiaalprogramme. Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et Kalev Jaski suhtes ei ole karistuse mõistmise eesmärgid täidetud ning tema vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla oleks ennatlik. Menetluskulud Menetluskuludeks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot, mis tuleb Kalev Jaskil hüvitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 4