← Eesti

2-16-109405/18

Obsah (7)§ 178§ 206§ 432§ 150§ 168§ 138§ 177

KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine hagist loobumise vastuvõtmisega Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Määruse tegemise aeg ja koht 20.jaanuar 2017 Paide Tsiviilasja number 2-16-109405 Tsiviilas

§ 178lg 2).

MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja menetluses on Marcellus OÜ hagi Aquagroup OÜ vastu võla nõudes. Marcellus OÜ on käesolevas tsiviilasjas maksnud 05.05.2016 maksekäsu kiirmenetluses 65.18 eurot riigilõivu ja hagimenetluses 12.09.2016 täiendavalt 9.82 eurot riigilõivu. 28.10.2016 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses, hageja menetluskulude kindlaksmääramiseks ning hüvitamiseks. Kostja loobumisele vastuväiteid ega oma menetluskulude nimekirja ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT 1. Hagist loobumine on hageja seadusest tulenev õigus (

§ 206lg 1, § 429 lg 1).

Hagist loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab vastu hageja loobumise oma hagist ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Tsiviilasi nr 2-16-109405 2. Kuna hageja loobus hagist, on ta õigustatud tagasi saama pool menetluses kantud riigilõivust, st 37.50 eurot (

§ 150lg 2 p 2).

Riigilõiv tuleb tagastada hageja nimetatud kontole. 3. Hageja nõudis kostjalt põhinõudena 172.80 eurot ja viivist 6.31 eurot. Asja materjalid kinnitavad, et hageja loobus hagist põhjusel, et kostja pärast hagi esitamist rahuldas hageja põhinõude summas 172.80 eurot. Seega on kostja rahuldanud 96% hageja kogunõudest (179.11 €). Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud 96% ulatuses kostja kanda ja 4% ulatuses hageja kanda (

§ 168lg 4, 5).

3.1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv pooles ulatuses 37.50 eurot ja õigusabi kulud ilma käibemaksuta 500.00 eurot. Riigilõiv ja poole lepingulise esindaja kulu on menetluskulud (

§ 138lg 1 ja 2, § 144 p 1).

Kostja peab hüvitama hageja põhjendatud menetluskulud 96% ulatuses. 3.

  1. Hageja kohustus maksta hagiavalduse kohtusse esitamisel riigilõivu tuleneb seadusest. Hageja on maksnud riigilõivu seadusega ettenähtud ulatuses. Seega on hageja kulutus riigilõivule olnud vajalik ja põhjendatud. Hageja taotleb kostjalt riigilõivu hüvitamist summas 37.50 eurot (pool menetluses tasutud riigilõivust). Arvestades, et kohus jagas 96% menetluskuludest kostja kanda, peab kostja hüvitama hagejale hagejale riigilõivu 36 eurot (96% 37.50 eurost). 3.
  2. Hageja on arvestanud lepingulise esindaja kulu ilma käibemaksuta 5 tunni eest (tunnihind 100.00 eurot) summas 500.00 eurot. Kostja ei ole hageja lepingulise esindaja poolt õigusabile kulunud aega ega tunnihinna vaidlustanud. Hagejale osutas õigusabi jurist Vitali Denikin. Hagejale esitatud arve nr 14092016-VD kohaselt kulutas esindaja kliendi poolt esitatud dokumentidega tutvumiseks ja õigusliku seisukoha kujundamiseks 1 tund ning hagiavalduse koostamiseks 4 tundi. Kohtu hinnangul on esindaja tehtud toiminguid ja nende toimingute ajakulu olnud märgitud ulatuses vajalik ja põhjendatud. See tähendab, et hageja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud aeg õigusabile on olnud kokku 5 tundi. Õigusabi osutamise tunnihind 100 eurot ei ole ülemäära kõrge ning on kooskõlas ka Riigikohtu sellekohaste seisukohtadega. Arvestades, et menetluskulude jaotuse kohaselt jättis kohus menetluskuludest kostja kanda 96%, peab kostja hüvitama hagejale lepingulise esindaja kulu 480 eurot (96% 500 eurost). Eeltoodut arvestades peab (36.00+480.00) eurot. kostja maksma hagejale menetluskulude hüvitamiseks 516.00
  3. Kohus selgitab, et

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni st menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtuni 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.