) § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). Määruse resolutsiooni p 2 peale saab esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (
ASJAOLUD
lg 1 p-de 1, 3 ja 8 kohaselt selgitab kohus asjas välja vaidluse eseme, kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused, samuti kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 7.
lg 2 p-d 1-3 sätestavad, et kaebusega võib nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus), haldusakti andmist või toimingu tegemist (kohustamiskaebus) ning haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist (keelamiskaebus). Kaebajad taotlevad MTA 15.11.2016 korralduse tühistamist (tühistamiskaebus), MTA kohustamist aktsepteerima kütuse tarbimisse lubamisel Novus OIL OÜ kui tootja vastavusdeklaratsiooni ilma täiendavat akrediteeritud labori katseprotokolli nõudmata (kohustamiskaebus) ja MTA keelamist nõuda toote nõuetelevastavuse tõendina lisaks Novus OIL OÜ vastavusdeklaratsioonile igakordsel tarbimisse lubamisel täiendavat akrediteeritud labori katseprotokolli (keelamiskaebus). 8. Kaebuse seisukohtadest nähtub, et Novus OIL OÜ ja United Oil OÜ kasutavad järgmist ärimudelit: aktsiisilaopidaja (Maardu Terminal AS) valmistab aktsiisilaos Novus OIL OÜ tellimusel Novus OIL OÜ omanduses olevatest toorainetest ja Novus OIL OÜ retseptide alusel kütust (laeva- ja ahjukütused), mille omandiõigus kuulub tootmise lõpuni Novus OIL OÜ-le. Novus OIL OÜ võõrandab valminud kütuse aktsiisilaos AS-le Jetoil, kes omab majandustegevuse registri registreeringut kütuse tarbimisse lubamiseks. Kütuse tarbimisse lubamise taotluse esitab MTA-le AS Jetoil volitusel aktsiisiladu Maardu Terminal AS. Kütuse saajaks ja omanikuks tarbimisse lubamise järgselt on United Oil OÜ, kes müüb kütuse lõpptarbijatele. Kaebeõigust põhjendavad kaebajad järgmiselt: MTA 15.11.2016 e-kirja kohaselt tõlgendab maksuhaldur õigusnorme selliselt, et kütuse aktsiisilaost tarbimisse lubamisel tuleb tõendada kütuse vastavust kehtestatud nõuetele akrediteeritud labori katseprotokolliga. Olenemata sellest, et kaebajad ei esita ise kütuse tarbimisse lubamise taotlusi, on neil tarneahela loogikast tulenevalt kaebeõigus selle tarbimisse lubamise takistamise/piiramise haldusaktide ja toimingute suhtes, kui need pole ka otseselt kaebajatele adresseeritud. Majanduslikus mõttes on AS Jetoil ja aktsiisiladu Maardu Terminal AS siiski üksnes vastavalt kütuse tarbimisse lubamise ja 2
Igakordne katseprotokolli esitamine ei muuda kaebajate majandustegevust mitte ebamugavaks ja lisakulusid kandvaks, vaid takistab igakordselt tellimuste täitmist, kuna on seotud kütuseäris lubamatult pika ajakulu kandmisega ja vähendab suure hinna tõttu oluliselt kaebajate konkurentsivõimet. 9. Kohus väljendas 16.12.2016 määruses kahtlust, et kaebus ei pruugi olla halduskohtu pädevuses (
Kohus lähtub käesolevaga siiski eeldusest, et kaebuse lahendamine on halduskohtu pädevuses ning hindab kaebuse lubatavust kaebeõiguse olemasolu seisukohast (
lg-d 1 ja 2, § 45 lg-d 1 ja 2, § 121 lg 2 p 1).
lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.
lg 2 kohaselt võib muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.
lg 1 sätestab, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.
lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 10.
sätestab, et halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses, haldusleping HMS § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Halduskohtumenetluses loetakse haldusorgani toiminguks haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kohus leiab, et MTA 15.11.2016 e-kirja näol ei ole tegemist haldusaktiga
Nimetatud e-kirjas kirjeldab MTA enda seadusetõlgendust, mitte ei reguleeri konkreetset üksikjuhtumit. Seega puudub kaebajatel tühistamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning tühistamiskaebus kuulub
Isegi kui käsitada kaebajate nõuet MTA 15.11.2016 e-kirjaga seonduvalt MTA toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõudena, tuleks asuda seisukohale, et kaebajatel puudub kaebeõigus, kuivõrd õiguste kaitseks esinevad tõhusamad vahendid (
Sellisteks tõhusamateks vahenditeks on MTA seadusetõlgenduse rakendamise (tõlgendusele vastava toimingu tegemine või haldusakti andmine) vaidlustamine või keelamiskaebuse esitamine sellisel viisil seaduse rakendamise keelamiseks. 11. Kaebusest ei nähtu, et kaebajad oleksid esitanud MTA-le taotluse kütuse aktsiisilaost tarbimisse lubamiseks. Seega puudub maksuhalduril kohustus kaebajate suhtes konkreetses avalik-õiguslikus suhtes haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks (MTA 15.11.2016 e-kirjas 3
12. Lisaks tühistamis- ja kohustamiskaebusele on kaebajad esitanud keelamiskaebuse, hoidmaks ära MTA 15.11.2016 e-kirjas kajastatud seadusetõlgenduse rakendamist tulevikus. Kaebeõiguse piirangud keelamiskaebuse osas sätestab
Kaebusest nähtuvalt ei taotle kaebajad MTA 15.11.2016 e-kirjas väljendatud seadusetõlgenduse rakendamise keelamist endi suhtes, vaid enda tehingupartneri AS Jetoil / Maardu Terminal AS suhtes. Kaebajate seisukohtadest järeldub, et AS Jetoil on pigem formaalne lüli tehinguteahelas ning reaalseks kohustuste kandjaks seoses MTA seadusetõlgendusega on kaebajad (tarneahelasse lisanduva aja- ja rahakulu tõttu). Kohtu hinnangul ei loo selline põhjendus siiski kaebeõigust AS Jetoil asemel / kõrval kaebajatele. Juriidiliselt on kütuse tarbimisse lubamise hetkel kütuse omanikuks ja tarbimisse lubamisega kaasnevate kohustuse kandjaks AS Jetoil / Maardu Terminal AS, st avalik-õiguslik suhe MTA-ga tekib neil. Kaebajate seos nimetatud õigussuhtega on kohtu hinnangul liialt kaudne, st isegi kui MTA tegevus piirab ettevõtlusvabadust ja omandit (Eesti Vabariigi põhiseaduse §-d 31 ja 32), siis ei kaitse nimetatud normid piirangu adressaadi (kauba omaniku / vabasse ringlusse lubamise taotleja) tehingupartnerite subjektiivseid õigusi sellisel määral, et neil tekiks iseseisev kaebeõigus. Kui AS Jetoil / Maardu Terminal AS ei näe MTA tegevuses enda õiguste rikkumist või ei soovi enda õigusi halduskohtumenetluses kaitsta, siis sellega kaasnev kaebajate huvide võimalik kahjustamine on pigem lepinguliste õigussuhete küsimus. Lepingulistest suhetest tulenevate vaidluste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et MTA 15.11.2016 e-kirjas väljendatud seadusetõlgenduse võimalik rakendamine AS Jetoil / Maardu Terminal AS suhtes ei riku kaebajate õigusi
lg 1 tähenduses ning kaebajate keelamiskaebus kuulub seetõttu
13.
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 14.
lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 4
lg 1) ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (
Taotluse lubatavuse eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus. Esitatud kaebusest ei nähtu kaebajate selliste subjektiivsete õiguste riivet, mille osas esineks kaebajatel kaebeõigus (
). Samuti ei anna seadus kaebajatele õigust esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks. Kui puudub halduskohtumenetluses kaitstav õigus, ei ole kohtul võimalik kohaldada ka õiguse esialgset kaitset. Seejuures on kaebajate seisukohad pöördumatute kahjustuste tekkimisest liialt üldsõnalised, et nendest järeldada esialgse õiguskaitse reaalset vajadust. Seega ei ole kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.