← Eesti

1-16-6052/19

Obsah (4)§ 50§ 30§ 77§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTSIOON Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja Kaitsja Kaitsja Asja läbiv

) § 50 lg 2 p 1 kohaselt on liigi püsielupaigaks lendorava pesapuu ja seda ümbritsev ala 25 meetri raadiuses.

§ 50

lg 4 järgi kehtib alates pesapuu leidmisest lendorava püsielupaigas

§-s 30 sätestatud kaitsekord.

§ 30

lg 2 sätestab, et sihtkaitsevööndis on keelatud p 1 järgi majandustegevus ja p 2 järgi loodusvarade kasutamine (sh metsaraie). Vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt Looduskaitseseaduse § 77 lõike 1 alusel 8.04.

  1. a vastu võetud määruse nr 69 "Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad" § 4 lg 1 sätete kohaselt on püsielupaiga kahjustamine tegevus, mille tagajärjel liigi edasine säilimine selles püsielupaigas ei ole prognoosimisulatusse jäävas tulevikus võimalik. Keskkonnale tekitatud kahju määramise aluseks on looduskaitseseaduse § 77 lg 3 p 5 ja Vabariigi Valitsuse
  2. aprilli
  3. a määruse nr 69 "Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad" § 4 lg 1, mille kohaselt on püsielupaiga kahjustamine tegevus, mille tagajärjel liigi edasine säilimine selles püsielupaigas ei ole prognoosimisulatusse jäävas tulevikus võimalik. Sama määruse § 18 p 1 sätete kohaselt on I kaitsekategooria loomaliigi isendi püsielupaiga hävitamise eest hüvitise määr 9600 eurot püsielupaiga kohta. Sellega Raido Kuum pani toime kaitstava loodusobjekti kasutamise ja kaitse nõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud kaitstavale loodusobjektile oluline kahju, s.o KarS § 357 lg 1 järgi 2

(11)kvalifitseeritava kuriteo. Martin Saksjaak ja Peeter Pihlo, kes töötasid xxx vahel sõlmitud raie- ja kokkuveoteenuse töövõtulepingu nr 3-2.5.1/18411204 alusel ning nende ja xxx töölepingute alusel kui xxxharvesteri xxx, said xxx praakerilt Raido Kuumilt korralduse ja juhise teostada 19.11.2013 raie (raadamine) xxx metskonna xx. maaüksusel (katastritunnus xxx) paikneval xxxx metskonna kvartali xxx eraldistel 6 0,3 ha suurusel alal ja eraldisel 14 0,4 ha suurusel alal haruliini liinitrassi mastide 85-91 vahelisel lõigul, kus asus I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava leiukoha (kood xxx) pesapuu ja kaitsetsoonis moodustunud püsielupaik (keskkonnaregistri kood xxx, koordinaatidel E:xxx) s. o kohas, kus raie oli keelatud. Martin Saksjaak ja Peeter Pihlo, peale raie korralduse ja juhise saamist Raido Kuumilt, ei kontrollinud enne raie teostamist Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatise olemasolu ning ebaseaduslikult raiusid puud xxx xxx maaüksusel (katastritunnus xxx) paikneval xxx metskonna kvartali II182 eraldistel 6 0,3 ha suurusel alal ja eraldisel 14 0,4 ha suurusel alal haruliini liinitrassi mastide 85-91 vahelisel lõigul, kus asus I kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava leiukoha (kood xxx) pesapuu ja kaitsetsoonis moodustunud püsielupaik (keskkonnaregistri xxx, koordinaatidel E:681512 N:6554651). Martin Saksjaak ja Peeter Pihlo rikkusid Metsaseaduse1 § 37 lg 1, mis sätestab, et raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks, ladustamiseks või vedamiseks üleandmisel peab üleandja tõendama vastuvõtjale raieõiguse olemasolu või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja seda kontrollima. Samuti rikkusid Metsaseaduse1 § 37 lg 2, mis sätestab, et metsa raieks andmisel peab andja võtjale tõendama raieõiguse olemasolu ja võtja seda kontrollima. Samuti rikkusid Metsaseaduse1 § 37 lg 3 p 4, mis sätestab, et raieõiguse olemasolu ja metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavad andmed ja dokumendid muuhulgas on Keskkonnaameti raiet lubava märkega või metsaressursi arvestuse riiklikus registris registreeritud metsateatis.

§ 50

lg 2 p 1 kohaselt on liigi püsielupaigaks lendorava pesapuu ja seda ümbritsev ala 25 meetri raadiuses.

§ 50

lg 4 järgi kehtib alates pesapuu leidmisest lendorava püsielupaigas

§-s 30 sätestatud kaitsekord.

§ 30

lg 2 sätestab, et sihtkaitsevööndis on keelatud p 1 järgi majandustegevus ja p 2 järgi loodusvarade kasutamine (sh metsaraie). Vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt, looduskaitseseaduse § 77 lõike 1 alusel, 8.04.

  1. a vastu võetud määruse nr 69 "Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad" § 4 lg 1 sätete kohaselt on püsielupaiga kahjustamine tegevus, mille tagajärjel liigi edasine säilimine selles püsielupaigas ei ole prognoosimisulatusse jäävas tulevikus võimalik. Keskkonnale tekitatud kahju määramise aluseks on looduskaitseseaduse § 77 lg 3 p 5 ja Vabariigi Valitsuse
  2. aprilli
  3. a määruse nr 69 "Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad" § 4 lg 1, mille kohaselt on püsielupaiga kahjustamine tegevus, mille tagajärjel liigi edasine säilimine selles püsielupaigas ei ole prognoosimisulatusse jäävas tulevikus võimalik. Sama määruse § 18 p 1 sätete kohaselt on I kaitsekategooria loomaliigi isendi püsielupaiga hävitamise eest hüvitise määr 9600 eurot püsielupaiga kohta. Sellega Martin Saksjaak pani toime kaitstava loodusobjekti kasutamise ja kaitse nõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud kaitstavale loodusobjektile oluline kahju, s.o KarS §357 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3

(11)Sellega Peeter Pihlo pani toime kaitstava loodusobjekti kasutamise ja kaitse nõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud kaitstavale loodusobjektile oluline kahju, s.o KarS §357 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde. Tunnistaja U. Txxx’i ütlused kinnitavad, et 7.05.2013 leidis tunnistaja sündmuskohal lendorava pesapuu. Koheselt tehti kanne lendorava elupaigast Eesti Looduse Infosüsteemi. Tunnistajale ei saa ette heita, et ta ei kontrollinud Rxxx-st, kas erinevad infosüsteemid ühilduvad. Tegemist oli lendorava elukohaga nii bioloogilises kui juriidilises mõttes. Keskkonnaagentuuri kiri tõendab, et keskkonnaagentuur sai infot kätte 3.06.2013, misjärel kanti see samal päeval EELIS sidussüsteemi. EELISES koostatakse xxx-le vajalike andmetega andmeväljavõte, millele xxx-l on ligipääs andmete ülekandmiseks oma süsteemi. Antud juhul toimus andmete ülekanne 10.06.
  1. xxx võttis info vastu 11.06.
  2. Isegi kui asuda süüdistatavate ja kolmanda isiku xx) positsioonile, et nemad seda kirjet ei näe, ei välista see süüdistust, sest süüdistus on kehtiva metsateatise puudumises. Kui R. Kuum või teised süüdistatavad oleksid taotlenud uut metsateatist, oleks Keskkonnaametis välja tulnud, et eraldusel on vahepeal lendorav leitud ja tööd tuleb peatada. R. Kuum eeldas, et metsateatise kehtivust on pikendatud, kuid ei kontrollinud seda. Samas on ilmne, et kui uut metsateatist oleks küsitud, siis raie takistus oleks tingimata ilmnenud. Tegemist ei olnud hädaseisundiga kaitsja L. Nirgi kaitseversiooni järgi. Elektriliinile kukkuv puu ja sellele järgnev elektriühenduse katkestus ei ole selline oht. Oht varale (külmikus riknev toit, ära külmunud torud majas jne) ei kaalu üles eluslooduse (lendorava) väärtust. Tegemist on varem karistamata isikutega. R. Kuum, P. Pihlo ja M. Saksjaak tuleb süüdi tunnistada ja karistada rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o vastavalt 3480 eurot, 1500 eurot ja 1580 eurot. Karistused tingimuslikult mitte pöörata täitmisele, kui nad ei pane 1aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatavate käest tuleb solidaarselt välja mõista ka tsiviilhagi 9600 eurot Keskkonnainspektsiooni kasuks. Süüdistatavad Raido Kuum, Peeter Pihlo ja Martin Saksjaak eitasid oma süüd täielikult ega võtnud tsiviilhagi õigeks. Tegid sündmuskohal raietöid, kuid ei teadnud lendorava pesapuust midagi. Õigel ajal ei saanud töödega alustada, kuna elektriliinid olid voolu all ja ei saanud töid teha. Siis jäi metsateatise pikendamine kontrollimata. See on tavaline praktika ja metsateatisi pikendatakse kogu aeg. Töid anti varem üle, seetõttu lubas arvuti tööd edasi teha, andmata märku, et metsateatis ei ole enam kehtiv. xxx infosüsteemi andmed leiukoha kohta üle ei kandu, ei ole nähtavad. Puudus ligipääs ja võimalus saada sellest lendorava puust teada. R. Kuum kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi palus mõista tema kaitsealune õigeks. Leidis, et R. Kuum ei pidanud tegelema metsateatise uuendamisega. Samuti on tegemist hädaseisundiga, kuna vähemalt üks isik jäi ilmaolude tõttu elektrist ilma ja oli huvitatud elektriliini laienemisest. Tegu ei ole õigusvastane. Tegu oli suunatud ohu kõrvaldamisele. Lendorav sattus sinna juhuslikult. Ei ole usutav, et lendorav asuks elama elektriliini lähedale. P. Pihlo kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga palus mõista tema kaitsealune õigeks. Leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud. Esiteks ei ole kindlaks tehtud, kas kaitstav loodusobjekt oli olemas. Tunnistaja U. Txxx ütlused ei ole piisavad, et väliste tunnuste järgi tuvastada lendorava pesapuu olemasolu. Samuti ei saa välistada, et mais 2013 lendorava pesapuu oli, kuid on tuvastamata, kas see jätkuvalt oli samas kohas ka 19.11.
  3. Välistada ei saa, et pesapuu jäeti maha enne raie tegemist liinialuse ala võsast puhastamise käigus. Leiukoht ei ole samastatav pesapuu ja püsielupaigaga. Mittespetsialistid ei saanud aru, et tegemist on kaitstava loodusobjektiga, seda 4
(11)kinnitab ka xxx töötaja tunnistaja A. Sxxx. KarS § 357 lg 1 on blanketne koosseis, mille sisu jäi prokuröri poolt nõuetekohaselt avamata. Süüdistusest ei selgu ka, milles seisneb oluline kahju. Puuduvad süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Ükski tõend ei kinnita, et süüdistatavad oleks teadnud või möönnud pesapuu olemasolu. M. Saksjaak kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev palus mõista tema kaitsealune õigeks. Leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud. Süüdistus ei kajasta, milles seisneb oluline kahju. Puudub põhjuslik seos M. Saksjaak teo ja tagajärje vahel. M. Saksjaak töölepingust ega ametijuhendist ei tulene tema kohustust kontrollida kehtiva metsateatise olemasolu. Kui M. Saksjaak pani süüdistuses kirjeldatud teo toime, siis tegi seda ettevaatamatusest. Lendorava pesapuu ei olnud kuidagi tähistatud. Raiet tehes ei teadnud ta, et selles kohas on avastatud lendorava püsielupaik. KOHTU SEISUKOHT Süüteokoosseis
  1. KarS § 357 lg 1 objektiivseteks tunnusteks on kaitstava loodusobjekti kasutamise või kaitse nõuete rikkumine. KarS § 357 lg 1 on blanketne kuriteokoosseis, mille sisustamisel tuleb lähtuda loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõudeid reguleerivatest normidest. Nii süüdistuse järgi rikkusid R. Kuum, P. Pihlo ja M. Saksjaak metsaseaduse § 37 lg 1, 2 ja lg 3 p
  2. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuriteokoosseis tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude, sh tagajärje suhtes. Tegemist on tagajärjedeliktiga, mis eeldab kaitstavale loodusobjektile olulise kahju tekitamist.
  3. Kohus osaliselt nõustub kaitse (K. Kooga) etteheitega, et antud blanketset koosseisu tuleb sisustada looduskaitseseaduse, mitte aga metsaseaduse norme kasutades. Tõepoolest seisneb süüdistus kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumises, mitte aga ebaseaduslikus metsaraies ning vastavad loodusobjekti kaitsenõuded ei sisaldu mitte metsaseaduses vaid looduskaitseseaduses. Samas prokurör on süüdistuses lisaks metsaseaduse sätetele viidanud ka looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p-le 1, § 50 lg-le 4, § 30 lg-le 2 ja

§ 77

lg 1 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 8.04.2005 määruse nr 69 („Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“) § 4 lg-le 1, mis käsitlevadki loodusobjekti kaitsenõudeid. Seetõttu kohtu seisukohalt on süüdistus sõnastatud arusaadavalt ja ammendavalt.

  1. Samuti ei nõustu kohus kaitse arvamusega, et süüdistusest ei selgu, milles seisneb olulise kahju. KarS § 121 p 1 kohaselt oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot. Süüdistuses on olemas viide looduskaitseseaduse § 77 lg 3 p-le 5 ja Vabariigi Valitsuse 8.04.2005 määruse nr 69 § 4 lg-le 1 ja § 18 lg-le 1, mille kohaselt esimese kaitsekategooria loomaliigi isendi püsielupaiga hävitamise eest on hüvitise määraks 9600 eurot püsielupaiga kohta. Erialakirjanduses on leitud, et keskkonnale tekitatud kahju ulatuse hindamise esimene võimalus on tuginemine ainelisele kahjule, s.o keskkonnale tekitatud kahju ümberarvestamine varaliseks kahjuks, lähtudes keskkonnakahju arvestamist reguleerivast normistikust. Tuvastamisel, kas kahju on oluline või suur, tuleb lähtuda KarS § 121 toodud kahjumääradest (KarS-i kommenteeritud väljaanne, 2015, lk 843 p 4.1.). Seega prokurör on süüdistusaktis selgelt väljendanud, milles, tema arvates, oluline kahju seisneb ja kuidas see moodustub ehk et antud juhul on tegemist olulise kahjuga KarS § 357 lg 1 mõistes ja § 121 p 1 tähenduses.
  2. Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas süüdistatavate tegudes on realiseerunud KarS § 357 lg 1 kuriteokoosseisu tunnused. 5

(11)Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud
  1. Kohus ei tuvasta antud asjas ebausaldusväärseid või ebaseaduslikke tõendeid ning pooled ei ole ka sellele tuginenud.
  2. Kõik süüdistatavad võtsid omaks ning antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et 19.11.2013 süüdistuses märgitud kohas, s.o xx metskonna
  3. maaüksusel (katastritunnus 22401:002:0330) xxx metskonna kvartali II182 eraldistel 6 0,3 ha suurusel alal ja eraldisel 14 0,4 ha suurusel alal tegid P. Pihlo ja M. Saksjaak R. Kuum korraldusel matsaraiet, s.o raadamist, haruliini liinitrassi mastide 85-91 vahelisel lõigul. Seda kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid. Nii raieja kokkuveoteenuse töövõtuleping nr 3-2.5.1/18411204 kinnitab, et 26.06.2012 sõlmiti leping xxx vahel raieteenuse osutamiseks ajavahemikul 1.07.2012 kui 30.06.2017 (tl 52-60xxx 29.12.2012 töö üleandmise akt nr 15849 tõendab, et praaker Raido Kuum andis eraldise RDII182-6 tööd üle ja harvesteri operaator Peeter Pihlo võttis töö vastu (tl 61-64, 101). Töö 29.12.2013 vastuvõtmise aktide xxx kohaselt tehti objektil RD-II182-6 raadamist masinaga ja kokkuvedu forvarderiga mahuga 337,46 m3 (tl 102, 103, 104-105). Äriregistri väljavõtte kohaselt on xxx esmakanne tehtud 21.03.2002 ja selle põhitegevusala on metsavarumine (tl 71-72). xxja xxx vahel sõlmitud liinikoridoride laiendamise ja hooldamise korraldamise lepingu kohaselt kohustus xxx korraldama õhuliinide kaitsevööndites kasvava metsa raiet ja üksikpuude raiet ning selle p 7.1 kohaselt xxx esitama tööde teostamiseks vajalikud metsateatised (tl 106-111). xxx 28.05.2014 kirjast nähtuvalt toimus 28.10.2013 torm, mille tagajärjlel mastidee nr 89 ja 90 vahel liinile on kukkunud 4 puud, mida oli vaja kiirest eemaldada. 29.10.2013 xxx juhtimiskeskus koostöpartnerile xxx erakorralise töö tellimuse. 19.11.2013 vastavalt nõudeavaldusele nr JÕM140 xxx haruliini liinitrassi laiendustööd mastide nr 85-91 vahelisel lõigul. Töid teostas xxx praaker Raido Kuum 2013 novembris pärast oktoobri tormi (tl 73-76).
  4. Vaidlust ei olnud ka selles, et sündmuse ajal töötas süüdistatav Raido Kuum RMK praakerina ning süüdistatavad P. Pihlo ja M. Saksjaak olid xx töötajad. Ka 17.08.2011 tööleping nr 16 tõendab, xxx ja Peeter Pihlo vahel olid töösuhted ning P. Pihlo asus tööle langetaja-lõikaja ametikohale (tl 89-92). 1.02.2012 tööleping nr 18 tõendab, et xxx ja Martin Saksjaak vahel olid töösuhted ning M. Saksjaak asus tööle langetaja-lõikaja ametikohale (tl 93-96). Langetajalõikaja 1.02.2012 ja 17.08.2011 ametijuhendite kohaselt on langetaja-lõikaja kohustusteks raie teostamine ja muude kohustuste täitmine (tl 97-98, 99-100). xxxK Kirde regiooni praakeri 30.05.2008 ametijuhendi p 2.19 kohaselt praaker tellib vajadusel metskonnast raietenimekirja välised metsateatised ja metsateatiste pikendamised (tl 112-114).
  5. Vaidlus antud asjas taandus sellele, kas süüdistuses kirjeldatud raiet tehes langetasid süüdistatavad puud, kus asus
  6. kaitsekategooriasse kuuluva liigi lendorava leiukoha pesapuu ja püsielupaik. Kui jah, siis kas nad olid sellest lendorava pesapuust teadlikud, möönnud seda või mitte. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendid, leiab, et need ei ole piisavad kuriteokoosseisu tunnuste tuvastamiseks ja süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks.
  7. Pooled ei vaielnud selle üle, et lendorav on
  8. kaitsekategooriasse kuuluv liik.

§ 50

lg 2 p-st 1, lg-st 4 ja §-st 30 tulenevalt loeb kohus tuvastatuks ka, et lendorava pesapuu on tema püsielupaigaks

§ 4

lg 5 mõistes ning pesapuu ja seda ümbritseva ala 25 meetri raadiuses kehtib alates selle leidmisest majandustegevust, sh raiet, keelav kaitsekord. Seda kinnitavad ka kannatanu esindaja V. Vxxx ja tunnistaja U. Tixxxütlused. Nii kannatanu esindaja Vxxx Vxxxütluste järgi registreeritakse lendorava püsielupaigad Keskkonnaagentuuri poolt ning kaitsekord hakkab kehtima avastamise hetkest. Püsielupaik on olemas selle avastamise hetkest (istungiprotokolli lk 5). 6

(11)
  1. Kohus loeb allpool uuritud dokumentaalsete tõendite ja tunnistaja U. Tixxx ütluste alusel tõendatuks ka seda, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas langetasid süüdistatavad muuhulgas ka puud, mis oli lendorava pesapuuks.
  2. Nii 5.03.2014 objekti kontrollimise protokollist nr 1040167 ja sündmuskoha vaatlusprotokolist nähtuvalt tehti xxx külas katastriüksusel 22401:002:0330 kontrolli, mille käigus tuvastati, et antud kohas xxx xxxx metskonna metsamaal xxx. maaüksusel on tehtud raiet, maaüksusel paiknevad kvartali II182 eraldised 13, 15, 6 ja 14 ning kehtivat metsateatist selle maaüksuse kohta esitatud ei ole. Metsaregistri kaardirakenduse andmetel asub Iisaku metskonna
  3. maaüksusel lendorava leiukoht, mis on registreeritud koodiga KLO
  4. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel asus lendorava leiukohas üks pesapuu, mille asukoht jääb alasse, kus on tehtud raiet (tl 1-18).
  5. 31.03.2014 sündmuskoha täiendava vaatlusprotokolli ja objekti täiendava kontrollimise protokolli nr 1041023 kohaselt Iisaku metskonna
  6. maaüksust läbib eraldiste 6 ja 14 vahelt elektriliin. Elektriliini alusel maal on tehtud juba eelnevalt raiet. Eraldistel 6 ja 14 on tehtud värskelt raiet. Lendorava pesapuust on raie käigus järele jäänud haavakänd (tl 19-28; 29-46).
  7. Tunnistaja U. Txxx ütluste kohaselt viibis ta 7.05.2013 lendorava seiretööde käigus Üxxx Kxxx koos xxx külas metspiirkonnas, sh vaatas üle Härjaoja talu lähedal olevat lendoravale sobivat metsaosa ehk kõnealust eraldist Iisaku metskonnas ja leidis märke, et lendorav on seal olemas. Selles metsaeraldises oli umbes viis lendoravale sobivat haaba, neist üks oli kindlasti pesapuu, paari teise puu all olid pabulad, need olid ilmselt söömise puud. Pesapuu puhul oli õõnsus 6 m kõrgusel, mis oli hästi nähtav. Tunnistaja võttis kohe ühendust Keskkonnaametiga ja andis edasi koordinaadid, sest looduskaitseseaduse järgi pesapuu leidmise hetkest tekib piirang, kehtib sihtkaitsevöönd ümber pesapuu 25 meetri raadiuse, kus igasugune raie on keelatud. Andmed kanti keskkonnaregistri siduvsüsteemi EELIS, mida peab Keskkonnaagentuur. Keskkonnaametil on xx-ga, kes regulaarselt iga kuu saab uuendatud andmeid looduskaitseliste piirangute kohta. Järgmine kord käis seda pesapuud vaatamas juulikuus. Peale seda järgmisel aastal, aga siis metsa ei olnud selles kohas enam olemas (istungiprotokolli lk 10-17).
  8. EELIS infosüsteemi väljatrükkide kohaselt tehti 3.06.2013 esmakanne lendorava leiukoha kohta. Leiukohta vaadeldi 7.05.
  9. Leiukoha asukoht on xxxLeiukoha vaatlejateks on Kxxxe Kxxxja Uxxx Txxx (tl 47-50).
  10. Seega tunnistaja U. Txxx ütluste, eelpool uuritud dokumentaalsete tõendite, s.o sündmuskoha vaatluse protokollide, objekti kontrollimise protokollide ja EELIS infosüsteemi väljatrükide alusel loeb kohus tõendatuks, et raie tegemise ajal 19.11.2013 paiknes sündmuskohas
  11. kaitsekategooriasse kuuluva lendorava pesapuu, mille kohta tehti 3.06.2013 ka vastav kanne EELIS infosüsteemi.
  12. Kohus ei nõustu kaitsepoole etteheitega, et tõendamata on sündmuskohas lendorava pesapuu olemasolu raie tegemise ajal, s.o 19.11.
  13. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud lendorava pesapuu ja seda ümbritseva ala 25 meetri raadiuses kehtib alates selle leidmisest raiet keelav kaitsekord.

§ 50

ja § 10 tulenevalt kehtib selline n.ö automaatne kaitsekord kuni valdkonna eest vastutava ministri määruse alusel kaitseala moodustamiseni. Seega kehtis antud lendorava pesapuu ja selle 25m raadiuses kaitsekord alates 3.06.2013, sh raie tegemise ajal 19.11.2013, olenemata sellest, et lendorava esinemine selles leiukohas oleks hiljem (st peale 7.05.2013 U. Txxx’i poolt avastamist) kontrollitud. Kaitse väited selle kohta, et alates pesapuu avastamisest 7.05.2013 kuni raie tegemiseni 19.11.2013 võis lendorav sealt teadmata põhjusel lahkuda või et pesapuu võis olla juba tuuleheitena maas või seda võisid langetada teised isikud enne 19.11.2013 elektriliinide trassi laiendamise muude tööde käigus on oletuslikku laadi, paljasõnalised ja 7

(11)millegagi kinnitamata. Süüdistatavad on viidanud oma ütlustes, et samas kohas ehk sündmuskohal tehti enne 19.11.2013 n.ö ettevalmistustöid elektriliinide trassi laiendamiseks, s.o võsa lõikamist (R. Kxxx ütlustes – istungiprotokolli lk 21, P. Pihlo – lk 23), kuid need on iseloomult teistlaadi tööd, mille käigus puid ei langetata, vaid lõigatakse võsa. Puuduvad tõendid selle kohta, et sündmuskohas raiet ettevalmistava võsa lõikamise käigus langetati puid või et see tegevus mõjutaks selles kohas pesitsenud lendoravat. Ei saa välistada, et võsa lõikamine võis elavat loodust, sh lendoravat häirida, kuid puuduvad tõendid selle kohta, et lendorav oleks selle mõjul sellest kohast alaliselt või ajutiselt lahkunud. Hüpotees lendorava migreerumise võimalusest on vastuolus ka tunnistaja U. Txxxi ütlustega, milles ta märkis, et lendoravad on väga territoriaalsed ning kui lähevad paika siis reeglina jäävad sinna oma elu lõpuni (istungiprotokolli lk 10). Igatahes olenemata sellest, et raie tegemise hetkel 19.11.2013 oleks lendorava sündmuskohas reaalne esinemine tuvastatud, kehtis sel alal eelpoolviidatud seaduslikel alustel alates 7.05.2013 lendorava pesapuu avastamisega tekkinud raiet keelav kaitsekord.
  1. Omaette (ja otsustava tähendusega) küsimus antud asjas on aga kas süüdistatavad olid sellest lendorava pesapuust, kaitsekorrast ja raiekeelust teadlikud. Kui mitte, siis kas neil oli reaalne võimalus sellest teada saada. Asjas kogutud tõendeid vaagides asub kohus seisukohale, et sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt ehk siis süüdistatavad ei olnud sellest teadlikud ja neil puudus reaalne võimalus sellest teada saada.
  2. Süüdistusest tulenevalt seisnes süüdistatavatele etteheidetav tegu muuhulgas selles, et nad tegid raiet ilma kehtiva metsateatiseta. Nimelt jättis praaker R. Kuum uue metsateatise vormistamata/taotlemata ning harvesterijuhid P. Pihlo ja M. Saksjaak tegid raiet veendumata kehtiva metsateatise olemasolus.
  3. Metsateatisest nr 2492003301 nähtuvalt RMK 12.03.2012 otsusega lubati teha raiet (raadamist) objektil katastritunnusega 22401:002:0330 (tl 51). Metsaseaduse § 41 lg 13 kohaselt metsaomanik võib teha raiet pärast lubava märkega metsateatise Keskkonnaametilt tagasisaamist ning teha seda 12 kuu jooksul esitajale metsateatise kättetoimetamise või allkirja vastu kätteandmise päevast arvates. Seega lõppes antud metsateatise kehtivus 12.03.
  4. Raiet tehti aga 19.11.2013, mil metsateatis enam ei kehtinud. Metsateatise kehtivust ei olnud ka pikendatud. Süüdistatavad võtsid need asjaolud oma ütlustes omaks ning pooled ei vaielnud selle üle. Prokurör tuletab sellest, et jättes metsaseaduse nõudeid täitmata ja kehtiva metsateatiseta raiet tehes realiseerisid süüdistatavad KarS § 357 lg 1 süüteokoosseisu ning isegi juhul, kui nad ei näinud vastavat kirjet lendorava leiukoha xxx infosüsteemist, ei välista see nende süüd.
  5. Kohus prokuröri sellise käsitlusega ei nõustu. Põhjendatud on kaitsepoole arvamus, et süüdistus ei ole esitatud KarS § 356 järgi ehk ebaseaduslikus raies ning kohus esitatud süüdistuse piiridest väljuda ei saa. Uue metsateatise taotlemine või kehtivuse kaotanud metsateatise pikendamine omab siin niipalju tähtsust, et kindlaks teha kausaalahela ja tahtluse olemasolu (või selle puudumist). Kehtiva metsateatiseta raie tegemine kui selline aga ei riku kaitstava loodusobjekti kaitse nõudeid niipea kui kaitstava loodusobjekti kaitse nõudeid ei ole sellega reaalselt rikutud.
  6. Alljärgnevalt kontrollib kohus süüdistuse versiooni, et metsateatise kehtivuse pikendamise või uue metsateatise taotlemisel pidi info sündmuskohas avastatud lendorava pesapuust ehk leiukohast välja tulema ehk kas teave sündmuskohal avastatud lendorava pesapuust on xxx infosüsteemi (GIS) ja kas peale 3.06.2013 EELIS infosüsteemi leiukoha kohta kanne tegemist uue metsateatise taotlemisel või olemasoleva metsateatise kehtivuse pikendamisel oli info selle lendorava pesapuust RMK infosüsteemist nähtav. 8
(11)
  1. Keskkonnaagentuuri direktori Jxxxr Mxxx 28.05.2014 vastuseset järelepärimisele nähtub, et Keskkonnaagentuur sai objekti kohta info registrisse kandmiseks 3.06.
  2. Lendorava leiukoht kanti keskkonnaregistri sidussüsteemi EELIS 3.06.
  3. xxx jaoks koostatakse EELIS andmebaasis andmeväljavõte vajalike andmetega, millele xxx-l on ligipääs andmete ülekandeks oma süsteemi. Lendorava konkreetse leiukoha puhul toimus Keskkonnaagentuuri ülekanne 10.06.2013 ja xxx võttis sealt info vastu 11.06.2013 (tl 77-87).
  4. Nimetatud tõend kinnitab juba varasemalt tunnistaja U. Txxxi ütlustega ja EELIS infosüsteemi väljatrükidega tuvastatud asjaolu, et kanne lendorava leiukoha kohta sündmuskohal kanti EELIS infosüsteemi 3.06.
  5. Samas kohtu arvates ei ole see küllaldane tõend tuvastamaks, et vastav kanne kandus üle ka xxx infosüsteemi. Andmeväljavõte koostamine kui selline ei tähenda seda. Ebaselgeks jääb edasiantavate andmete maht ja sisu. Samuti see, et xxx-l on ligipääs andmete ülekandeks oma süsteemi ei pruugi tähenda, xx on seda ka teinud. Seda, et konkreetse lendorava leiukoha puhul toimus keskkonnaagentuuri andmete ülekanne 10.06.2013 ja xx võttis sealt info vastu 11.06.2013 tuletatakse, antud vastusest nähtuvalt, EELIS infosüsteemi logidest (tl 84-85). Nimetatud logidele annab oma hinnangut ka xxesindaja Rxxx xxx, kes viitab küll 10.06.2013 EELIS põhitabelist xxK ülekandetabelisse objekti „KLO9117134“ (lendorava leiukoht) andmete edastamisele, et ülekande staatuseks on „OK“ ning kõik viimase nädala aja andmed on edukat üle kantud. Kuid samas arvamuses märgib Rxxx xxx, et see ülekande logi märge ei kinnita, et just konkreetne kirje on kindlasti xxx-le edastatud ning võib eeldada, et andmed on 10.06.2013 xxxsüsteemi poolt edukalt loetud. Kohus ei või rajada otsust eeldusele või oletusele. Samas arvamuses märgib Rxxxxx xx, et kui antud objekti info ei ole jõudnud korrektselt xxxinfosüsteemi, siis põhjuste leidmiseks on võimalik uurida xxx poolseid logisid (tl 85). Ehk tegemist on oletuslikku laadi arvamusega, milles ei anta konkreetset ja kindlat vastust, kas nimetatud kanne ja info objekti (lendorava leiukoha) kohta on üle kandunud EELIS infosüsteemist RMK infosüsteemi või mitte. Seega eraldivõetuna või koostoimes teiste süüdistuse tõenditega ei anna see arvamus ega Keskkonnaagentuuri 28.05.2014 vastus järelepärimisele alust sellise järelduse tegemiseks, et info EELIS infosüsteemi kantud lendorava leiukoha kohta kandus xxx infosüsteemi ja oli sealt nähtav.
  6. Samuti kolmanda isiku xxx esindaja xxx Sxxx eitas oma ütlustes EELIS-esse kantud lendorava leiukoha andmete nähtavust. Tema ütluste järgi sündmuse ajal oli Raido Kuum RMK töötaja, praaker ning RMK-l on oma infosüsteem (GIS) xxx pole kunagi saanud EELIS-est infot selle lendorava leiukoha kohta. EELIS infosüsteemi xxx vahetult ei kasuta ega näe seda. Lendoravast ei teadnud tol ajal ega praegu. R. Kuum’il ei olnud võimalik vahepeal tekkinud lendorava pesast teada saada (istungiprotokolli lk 7-9).
  7. Kohtu seisukohalt kannatanu esindaja Väino Vaidla ütlused, et RMK-l on juurdepääs EELIS kaardi kihtidele ja info tuleb RMK automaatselt sisse (istungiprotokolli lk 5), on üldist laadi ning nende põhjal ei saa teha järeldusi konkreetse kande ülekandumisest.
  8. Seega puuduvad küllaldased tõendid selles, et andmed EELIS-esse kantud lendorava pesapuu ja/või püsielupaiga kohta oleksid nähtavad xxx infosüsteemist või xxx töötajatele. Nagu kohus on varem juba maininud R. Kuum’ale, P. Pihlo’le ja M. Saksjaak’ile ei ole esitatud süüdistust ebaseaduslikus metsaraies, vaid kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramises. Metsateatise uuendamise ehk uue metsateatise taotlemata jätmine on süüdistaja käsitluse järgi üks lüli kausaalahelast, mis on viinud KarS § 357 ettenähtud objektiivse kuriteokoosseisu tagajärjeni, s.o kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumiseni, nimelt lendorava pesapuuga puu langetamiseni. Prokuröri mõttekäigu järgi kui süüdistatavad oleksid taotlenud metsateatise uuendamist ja veendunud kehtiva metsateatise olemasolus enne tööde alustamist, oleks info lendorava pesapuu leiukohast nendeni kindlasti jõudnud. Otsesed tõendid selle kinnituseks aga puuduvad. Tunnistaja U. Txxx ütlustest, Keskkonnaagentuuri 28.05.2014 kirjast ja Rxxx 9
(11)xxxLxxx arvamusest vaid kaudselt tuleneb, et andmed lendorava pesapuu leiukoha kohta justkui peaksid kanduma xxxK infosüsteemi üle, kuid see puudutab KAUR, EELIS ja GIS infosüsteemide andmevahetust üldiselt. Konkreetse lendorava pesapuu kohta info üle kandumist xxx infosüsteemi (GIS) tuletab süüdistaja sellest üldisest andmevahetusest. Samas kolmas isik Axx Sixxon eitanud seda oma ütlustes ning teisi tõendeid selle asjaolu kinnitamiseks ei ole.
  1. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud juhul ei olnud info sündmuskohas lendorava pesapuu olemasolust kantud xxx infosüsteemi (GIS) ning isegi uue metsateatise taotlemise korral ei oleks info lendorava pesapuu leiukoha kohta xxx infosüsteemist nähtav. Kuna teisi infosüsteeme (xxx töötajad ega süüdistatavad ei kasuta ja neil ei ole sellele ligipääsu, siis süüdistatavatel puudus ka reaalne võimalus sellest lendorava pesapuust teada saada ning see teadmatus ei olnud nende puhul välditav.
  2. Seega puudub põhjuslik seos süüdistatavate teo, s.o uue metsateatise taotlemata jätmise ja metsateatise kehtivuse kontrollimata jätmise ehk kehtiva metsateatiseta raie ning saabunud tagajärje – kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumise vahel.
  3. Järelikult puuduvad süüdistatavate R. Kuum, P. Pihlo ja M. Saksjaak tegudes KarS § 357 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.
  4. Peale kuriteokoosseisu objektiivsete tunnuste puudumist tuvastab kohus antud asjas süüdistatavate tegudes ka subjektiivsete tunnuste puudumist.
  5. Süüdistatavad on eitanud teadmist või möönmist raie kohas lendorava pesapuu olemasolust. Samuti kohus on eelnevalt tuvastanud, et teadmatus raiet keelava asjaolu esinemises ei olnud süüdistatavate puhul välditav ning ka uue metsateatise taotlemise korral oleksid nad käitunud samamoodi. Seega süüdistatavad ei seadnud endale eesmärgiks, teadnud ega pidanud võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist KarS § 16 lg-te 2-4 mõistes. Järelikult puudub süüdistatavate tegudes KarS § 357 lg 1 koosseisu subjektiivne tunnus ehk tahtlus. KarS § 357 lg 1 järgi on aga karistatav vaid tahtlik tegu. Kokkuvõte
  6. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavate R. Kuum, P. Pihlo ja M. Saksjaak tegudes puuduvad KarS § 357 lg 1 kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, s.o põhjuslik seos ja tahtlus, mistõttu tuleb süüdistatavad täielikult õigeks mõista.
  7. Kaitsepool (L. Nirgi) on viidanud süüdistatavate tegudes õigusvastasuse puudumisele, kuna väidetavalt on nad tegutsenud hädaseisundis. Nimelt oli sündmuskohal raie tegemine hädavajalik elektriliini kaitsevööndi laiendamiseks, kuna lähedal asuva küla elanikud on korduvalt pöördunud avalduste ja kaebustega xxx poole, kui tormid ja elektrikatkestused olid muutunud sagedasemaks. Tekitatud kahju pidi olema arvestatavalt väiksem ära hoitud kahjust, kuna pesapuu kvaliteet oli väiksem ning elektriliini ääres murdmisohtlik.
  8. Kuna kohus on eelpool tuvastatud kuriteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste puudumist, siis vabanevad süüdistatavad vastutusest juba sel alusel ning kohus ei pea vajalikuks kontrollida ka õigusvastasust välistavate asjaolude olemasolu või nende puudumist. Menetluskulud
  9. KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kohus jätab kõik süüdistatavate menetluskulud, 10
(11)s.o kaitsjatasud Raido Kuum 156 + 99 + 654 eurot, Peeter Pihlo 312 + 336 eurot ja Martin Saksjaak 144 + 312 + 336 eurot riigi kanda. Tsiviilhagi
  1. Keskkonnainspektsiooni 2.05.2014 akti nr Iv-7-08/14-00085 kohaselt 2013 novembris-2014 jaanuaris xx külas, xxx metskonna
  2. maaüksusel katastritunnusega 22401:002:0330 lendorava pesapuu hävitamise eest mõistetava hüvitise määr on 9600 eurot (tl 65-66). Kannatanu esindaja Vxxx Vxxxjäi kohtuistungil esitatud tsiviilhagi summas 9600 eurot juurde. Samas KrMS § 310 lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Kohus jätab esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.