KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-238

§ 206lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MS esitas 24.11.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja heitis Tallinna Vanglale ette, et kaebajal ei ole võimalik järgida vanglas oma usukombeid, s.o lugeda päikesetõusul pühakirja toorat, sest väljas on pime. Kaebajal ei ole ka vahendeid, et soetada endale vangla kauplusest laua- või näpitslampi. MS soovis enda vabastamist kaebuselt tasutavast riigilõivust. Kaebuse oli allkirjastanud MS eest kaaskinnipeetav AN.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 04.01.2017 määrusega kaebuse ja menetlusabi taotluse läbivaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. MS ei ole põhjendanud, kuidas aitab tuvastamiskaebus tema õigusi kaitsta. Tuvastamiskaebuse esitamine pole ka lubatud, kuna kaebaja õigusi aitab tõhusamalt kaitsta kohustamiskaebus. Kohustamisnõude esitamiseks tuleb aga läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, mida MS ei ole teinud. Kohustamiskaebusel poleks siiski erilisi edulootusi. Kaebuse peab allkirjastama MS ise, kuna AN ei vasta volitatud esindaja nõuetele.

1. MS esitas 06.01.2017 Tallinna Halduskohtule määruskaebuse halduskohtu 04.01.2017 määruse peale. Määruskaebuse oli allkirjastanud AN. 3-16-2388
2. Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse 09.01.2017 määrusega käiguta ning andis määruskaebuse esitajale viiepäevase tähtaja määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Määruskaebuse esitajal tuli esitada määruskaebus enda poolt allkirjastatuna, kuivõrd AN ei vasta esindaja haridusnõuetele, samuti tuli määruskaebuse esitajal tasuda määruskaebuselt riigilõiv või esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus hoiatas, et kui määruskaebuse esitaja jätab puudused tähtaegselt kõrvaldamata, tagastab kohus määruskaebuse läbivaatamatult.
3. Tallinna Halduskohus keeldus 18.01.2017 määrusega MS 06.01.2017 määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas selle läbivaatamatult

§ 206

lg 1 ja § 187 lg 4 alusel, kuna MS ei kõrvaldanud tähtaegselt määruskaebuse puudusi.

1. MS esitas halduskohtu määruse peale 24.01.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 30.01.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. MS palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.01.2017 määrus. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, hinnanud ebaõigesti tõendeid ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Kohus ei uurinud määruskaebuse esitajalt, kas ta on nõus kaebuse sisuga ja selle esitamisega. MS palub lugeda 24.11.2016 kaebuse ja 06.01.2017 määruskaebuse esitatuks enda nimel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Tallinna Halduskohtu 18.01.2017 määrus määruskaebuse tagastamise kohta on seaduslik ja põhjendatud.
4. Halduskohus keeldus 18.01.2017 määrusega MS 06.01.2017 määruskaebuse menetlusse võtmisest, sest määruskaebuse esitaja jättis tähtaegselt kõrvaldamata halduskohtu 09.01.2017 määruses viidatud puudused. Määruskaebuse esitajal tuli viie päeva jooksul alates halduskohtu 09.01.2017 määruse kättesaamisest esitada halduskohtule määruskaebus enda nimel kirjalikult ning tasuda määruskaebuselt riigilõiv 15 eurot või esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus.
5. Kuna MS palus end 24.11.2016 halduskohtule esitatud kaebuses vabastada riigilõivu tasumise kohustusest ning jäi 06.01.2017 määruskaebuses kõigi esitatud taotluste juurde, siis oli võimalik tema tahet tõlgendada selliselt, et ta soovis enda riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ka 06.01.2017 määruskaebuse esitamisel. Halduskohtule oli Tallinna Vangla poolt eelnevalt edastatud MSi vanglasisese isikukonto väljavõte ning menetlusabi taotlus oli seega lahendatav. Samas oli MSi 06.01.2017 määruskaebus (nagu ka 24.11.2016 kaebus) allkirjastatud tema kaaskinnipeetava AN poolt, kes kaebuse esitamisel oli märgitud MS esindajaks.

§ 31

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võimalike esindajate ringi ja nendele esitatavad nõuded halduskohtumenetluses sätestab

§ 32lg 1.

Kohtule teadaolevalt ei vasta AN nimetatud sättes esindajale esitatud nõuetele. AN-l on rahvastikuregistri andmetel põhiharidus (

§ 32lg 1 p 2).

Samuti ei saa ta olla MS abikaasa või üleneja või alaneja sugulane (

§ 32lg 1 p 7). Seega ei saa AN MS kohtumenetluses esindada. Määruskaebuse menetlusse võtmiseks oleks see pidanud olema 2