Obsah (7)

§ 47§ 151§ 121§ 200§ 155§ 43§ 104

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Mai

) § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.

1. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.
2. a otsus nr 3-3-1-26-08, p 11; 11.03.
3. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.
4. a otsus nr 3-3-1-41-02, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on E. Tuuma kaebuse õigesti menetlusse võtnud.
5. Halduskohus lahendas E. Tuuma kaebuse ajavahemike 08.12.2010-09.03.2011, 11.03.15.12.2011, 20.12.2011-05.01.2012 ja 08.02.-01.04.2012 osas, leides 05.10.
6. a määruses (tl 48-49p), et kaebaja jätkuv viibimine Tartu Vanglas algas 08.12.2010, kuid enne seda on ta Tartu Vanglast pika- ja lühiajalisemalt eemal viibinud, mistõttu on ajavahemikud 30.12.2009-05.01.2010, 14.-16.04.2010 ja 23.04.-24.11.2010 käsitletavad eraldi ajavahemikust, mis algab 08.12.2010, ning kaebaja taotlus ei ole 30.12.2009-05.01.2010, 14.16.04.2010 ja 23.04.-24.11.2010 osas tähtaegne. Eeltooduga on kaebaja ka nõustunud. Asja materjalidest nähtuvalt on Tartu Vangla registreerinud kaebaja poolt esitatud kahju hüvitamise taotluse 10.06.2015 ning kaebus halduskohtusse on saabunud 24.08.2015 (koostamise kuupäevana on märgitud 23.08.2015). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebus halduskohtule on esitatud vangla poolt taotluse lahendamisest arvates tähtaegselt, küll aga on küsimus selles, kas taotlus kahju hüvitamiseks esitati vanglale riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul. Nimelt sätestab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3, et kahju hüvitamise taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust või selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kui taotlus vanglale esitati tähtaja rikkumisega ning selle ennistamiseks alus puudub, siis isegi kui vangla taotluse sisuliselt lahendas (st rahuldamata jättis), saab järeldada, et kaebaja ei järginud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda ning halduskohus menetles kaebust - perioodide 08.12.2010-09.03.2011, 11.03.-15.12.2011, 20.12.2011-05.01.2012 ja 08.02.01.04.2012 osas vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet - alusetult. 3
7. Riigikohus on selgitanud, et RVastS § 17 lg 3 ei seo kahjunõude esitamise tähtaega sellega, milline oli väidetavalt kahju tekitanud tegevuse iseloom – kas tegemist oli ühekordse, korduva või jätkuva toiminguga. Nõude esitamise tähtaja kulgemise algus on määratletud päevaga, mil kannatanu sai kahjust ja selle põhjustanud isikust teada. Sealjuures pole oluline, et kannatanu teaks kõiki kahju tekitamise või kahjuga seonduvaid asjaolusid. Määrav on, et kannatanul oleksid teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus. Kaebuse esitamise tähtaeg võib erandina hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem (Riigikohtu 06.03.
8. a otsus nr 3-3-1-93-13, p-d 13 ja 14). Kui isikut hoitakse pikaajaliselt kinnipidamiskohas väidetavalt ebainimlikes tingimustes, võib eeldada, et ta adub tingimuste inimväärikust rikkuvat iseloomu mõistliku aja jooksul, sõltumata kahjustava tegevuse jätkumisest. Kui mittevaralise kahju nõude aluseks olevad asjaolud on isikule teada, ei takista miski piisava edulootusega kahjunõude koostamist, sest kahju põhjustanud isikus kaebajal kahtlust olla ei saanud (Riigikohtu 15.06.
9. a määrus nr 3-3-1-20-15, p-d 11, 12 ja 15).
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades kaebaja kirjeldatud kannatuste iseloomu, pidid need talle mõju avaldama hakkama praktiliselt esimesest päevast alates, mil kaebaja paigutati Tartu Vanglasse. Vastustaja andmete (tl 18) kohaselt paiknes kaebaja Tartu Vanglas järgmiselt: 24.11.-02.12.2009, 23.12.2009-05.01.2010, 06.-07.04.2010, 14.-16.04.2010, 23.04.-24.11.2010 ja 08.12.2010-01.04.2012, millest on kaebaja nimetanud kahju hüvitamise taotluses ja ka kaebuses järgmisi perioode: 30.12.2009-05.01.2010, 14.-16.04.2010, 23.04.24.11.2010, 08.12.2010-09.03.2011, 11.03.-15.12.2011, 20.12.2011-05.01.2012 ja 08.02.-01.04.
11. Kaebaja nimetatud perioodidest viibis ta kambris koos teise kinnipeetavaga järgmistel perioodidel: 30.12.2009-05.01.2010, 14.-16.04.2010, 23.04.24.11.2010, 08.12.201009.03.2011, 11.03.-15.12.2011, 20.12.2011-05.01.2012 ja 08.02.01.04.2012, millisel juhul pidi kaebaja peaaegu koheselt kahekesi kambris viibimisest alates hakkama tajuma väidetavat ruumi- ja õhupuudust ning tunnetama ka sellega kaasnevat mõju. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt õigustatud piiritleda kahjuhüvitise nõudeõiguse tähtaega kolme viimase aastaga enne taotlusega vangla poole pöördumist, lähtudes RVastS § 17 lg-st
12. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et kahju hüvitamise taotluse Tartu Vanglale esitas kaebaja 10.06.2015, ei ole kaebaja Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamisel halduskohtu poolt menetletud perioodide osas kinni pidanud nõude esitamiseks ettenähtud 3aastasest tähtajast. RVastS § 17 lg 3 seob kahjunõudega haldusorgani poole pöördumise kahjust ja selle põhjustajast, mitte kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamisega. Kahjust teadasaamise hetke ei saa siduda ajalehest artikli lugemisega, nagu väidab kaebaja, sest see ei oma kaebetähtaja kulgema hakkamise seisukohalt tähtsust. Seega, kuna ajaleheartikkel ei puuduta väidetava kahju tekkimise fakti, siis ei ole oluline, millal kaebaja ajaleheartiklit luges, mistõttu on ebaõige kaebaja poolt siduda kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja algusmomenti ajaleheartikli lugemisega. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et juhul kui kaebaja ka oleks vanglale esitanud tähtaja ennistamise taotluse, ei oleks vangla saanud taotluse esitamise tähtaega siiski ennistada. Haldusmenetluse seaduse § 34 lg 3 sätestab, et menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. 14.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vahistatu või kinnipeetava puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus (VangS). VangS § 1¹ lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on 4 kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktikas on rõhutatud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (Riigikohtu 11.11.2008. a määrus nr 3-3-1-68-08, p 9; 17.06.2010. a otsus nr 3-3-1-41-10, p 12). 15.

§ 151

lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lg-s 1 sätestatud alused.

§ 121

lg 1 pst 4 tulenevalt kohus tagastab kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Õigusalases kirjanduses (Halduskohtumenetluse seadustik, kommenteeritud väljaanne, Juura 2031, lk 504, alajaotus B, II, 1) on selgitatud, et kui kohus ei ole puudusi sisaldavat kaebust

§ 121

lg 1 alusel tagastanud, siis tuleb kaebus läbi vaatamata jätta ning kuivõrd tegemist on puudustega, mis asja sisulist läbivaatamist takistavad, siis ei ole ka kohtu kaalumisõigust sätestatud.

§ 200

p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. 16. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja kahju hüvitamise taotlus ei ole tähtaegselt esitatud ka halduskohtu poolt otsusega lahendatud perioodide osas, seega ei ole kaebaja läbinud selles osas nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust ja halduskohus on otsusega ebaõigesti vaadanud selles osas E. Tuuma kaebuse läbi. Eelnevat arvestades ning juhindudes

§ 121

lg 1 p-st 4, § 151 lg 1 p-st 1 ja § 200 p-st 5 ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 16.03.

1. a otsuse ja jätab E. Tuuma kaebuse läbi vaatamata.
2. Ringkonnakohus märgib, et

§ 155

lg 6 kohaselt kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel on

§-s 43 sätestatud tagajärjed.

§ 43

lg 2 kohaselt kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 18.

§ 104

lg 5 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 151lg 1 p 2 või p 3 või lg 2 alusel.

Tartu Halduskohus vabastas 05.10.

1. a määrusega E. Tuuma kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Tartu Ringkonnakohus jätkas 14.04.
2. a määrusega (tl 99-100p) kaebajale Tartu Halduskohtu poolt antud menetlusabi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Seega oli kaebaja nii haldus- kui ka ringkonnakohtus riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud, mistõttu puudub käesolevas asjas kaebaja poolt tasutud riigilõiv, mis kuuluks

§ 104lg 5 p-le 3 tuginevalt kaebuse läbivaatamata jätmisel kaebajale tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 6