lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 3, § 213 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Priit Piberman – isikukood 39606101518, elukoht *, telefon *, e-post: *; * kodanik, * klassi haridust, *, emakeel * keel, kriminaalkorras karistatud 07.12.2015 Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 7, 9 järgi vangistusega 5 kuud,
lg 1 alusel vangistus 4 kuud 24 päeva,
Väärteokorras karistatud 21 korda. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Advokaat Peep Rajavere RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Priit Piberman
2. Süüdi mõista Priit Piberman
3.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista Priit Piberman’ile liitkaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat. 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Priit Piberman’ile mõistetud karistust 1/3 s.o 8 kuu vangistuse võrra ning karistuseks lugeda vangistus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud. 5.
lg 2 alusel, suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud 1 aasta 4 kuulist vangistust Pärnu Maakohtu 07.12.2015.a kohtuotsusega nr 1-15-10080 mõistetud ärakandmata 4 kuu 24 päeva vangistuse võrra, mõista Priit Piberman’ile liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva. 6.
lg 1, 3 alusel asendada Priit Piberman`ile mõistetud ärakandmata 1 aasta 8 kuud 24 päeva vangistust üldkasuliku tööga 624 (kuussada kakskümmend neli) tundi. Priit Piberman`ile määratud 624 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 24 (kahekümne nelja) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 1 7. Määrata, et Priit Piberman teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja
lg 2 p 2, 7, 8 tulenevaid kohustusi: 7.1.elama oma alalises elukohas *; 7.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 7.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 7.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 7.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 7.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.7.mitte tarvitama alkoholi; 7.8. osalema sotsiaalprogrammis; 7.9.mitte viibima * korteris. 8.Kui Priti Piberman hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täide viiv ametnik teda kirjalikult hoiatada, kohus võib määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt
Kui Priit Piberman paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vahekorras üldkasuliku töö üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. 9.Tühistada Priit Piberman suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld peale kohtuotsuse jõustumist. 10.Välja mõista Priit Piberman’ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. I KURITEOEPISOOD Süüdistus Priit Piberman’i süüdistatakse selles, et tema, olles 07.12.2015 Pärnu Maakohtu poolt karistatud
lg 2 p 9 järgi varguste eest, sai 16.07.2016 * maakonnas * linnas * asuvas * sularahaautomaadi boksis oma valdusse V E’le kuuluva rahakoti, kust varastas V E’le kuuluvad * Deebetkaardi numbriga * ning Rimi ja Coopi kliendikaardid. Seejärel kasutas P.Piberman andmete ebaseadusliku sisestamisega ajavahemikul 16.07.2016 kell 03.10-10.54 jätkuvalt V E teadmata ja loata viimase * Deebetkaarti numbriga *, sisestades selle sularahaautomaatidesse ja kaardimakseterminalidesse, kuhu sisestas talle teatavaks saanud pangakaardi PIN koodi järgmiselt: - 16.07.2016 kella 03.10 ajal võttis V E arvelduskontolt * * maakonnas * linnas * asuvast AS-ile * Pank kuuluvast sularahaautomaadist välja sularaha summas 50.- eurot; - 16.07.2016 kella 03.10 ajal võttis V E arvelduskontolt * * maakonnas * linnas * asuvast AS-ile * Pank kuuluvast sularahaautomaadist välja sularaha summas 500.- eurot; - 16.07.2016 kella 9.56 ajal tasus V E’le kuuluva * Deebetkaardiga number * * maakonnas * linnas * asuvas R-K’s teostatud ostu eest summas 3.- eurot; - 16.07.2016 kella 10.20 ajal tasus V E’le kuuluva * Deebetkaardiga number * * maakonnas * linnas * asuvas J A ja O kaupluses teostatud ostu eest summas 55,60 eurot; - 16.07.2016 kella 10.44 ajal tasus V E’le kuuluva * Deebetkaardiga number * * maakonnas * linnas * asuvas J A ja O kaupluses teostatud ostu eest summas 22,78 eurot; - 16.07.2016 kella 10.53 ajal tasus V E’le kuuluva * Deebetkaardiga number * * maakonnas * linnas * asuvas J A ja O kaupluses teostatud ostu eest summas 15,32 eurot; - 16.07.2016 kella 10.54 ajal tasus V E’le kuuluva * Deebetkaardiga number * * maakonnas * linnas * asuvas J A ja O kaupluses teostatud ostu eest summas 7,19 eurot; Sellise tahtliku tegevusega tekitas Priit Piberman V E’le varalise kahju kokku summas 656,39 eurot, millest 2,50 eurot moodustab kliendikaartide taastamisväärtust. Sellise tegevusega pani Priit Piberman jätkuva kuriteona toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamisega, millega sekkus ta andmetöötlusprotsessi, s.o arvutikelmuse, mis on kuriteona kvalifitseeritav Karistusseadustiku (
) § 213 lg 2 p 1 järgi. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht Süüdistatav Priit Piberman tunnistas end selle kuriteo toimepanemises süüdi ja rääkis, et V. E’ga sel õhtul sai kokku A pubi juures. V.E ütles, et saadaks teda, et annab viis eurot, läksid automaadi juurde. E ütles, et ise ei jõua pinkoodi panna ja ütles pinkoodi. Pangakaart jäi tema kätte. Ei mäleta millal ja kust pangaautomaadist 550 eurot võttis. Samuti ei mäleta mis ostude eest ja kus selle pangakaardiga tasus. Kahetseb tehtut. Kannatanu V E on rääkinud /tl 2 II kd/, et 15.07.2016 tuli *, tarvitas alkoholi, osales ameerika autode naistekruiisil, peale seada läks krahviaeda. Tahtis minna ööbimiskohta, kuhu üks juhututtav soovis ta 3 juhatada. Vahepeal käisid koos * asuvas * sularahaautomaadis, võttis ise välja 30 eurot, sest see juhututtav soovis 5 eurot laenata. Raha võtmise ajal see mees seisis tema kõrval ja võis PIN-koodi näha küll. Pärast see inimene saatis ta *, kus ööbis ja ise lahkus. 16.07.2016 hommikul ärgates avastas, et keegi on * * * sularahaautomaadist välja võtnud 16.07.2016 kell 3.10 kahel korral sularaha 50 eurot ja 500 eurot. Peale seda sulges pangakaardi. Lisaks oli kadunud Rimi ja Coop kliendikaart tema nimele. Kannatanu V.E on kinnitanud, et tal on kaart nr .. * /tl 4 II kd/. * panga info kohaselt /tl 15-16 II kd/ on kliendile V E väljastatud deebetkaart … *. Tl 9 II kd on näha, et 16.07.2016 kell 2.20 on kaardiga ..* * sularahaautomaadist võetud 30 eurot. Tl 3 II kd on väljavõte * internetipangast, kust nähtub, et 16.07.2016 kell 3.10 kaardiga .. * on * automaadist võetud 50 eurot ja 500 eurot. Täiendaval ülekuulamisel on kannatanu avaldanud /tl 6-8 II kd/, et sama pangakaarti on kasutatud ka tasumisel erinevate ostude eest viiel korral: 16.07.2016 kell 9.56 R- K’s aadressil * ning teostatud on ost summas 3 eurot, 16.07.2016 kell 10.20 J A ja O kaupluses, kus on teostatud ost summas 55,60 eurot, J A ja O kaupluses 16.07.2016 kell 10.44 on teostatud ost summas 22.78 eurot, 16.07.2016 kell 10.53 on J A ja O kaupluses teostatud ost summas 15.32 eurot ning 16.07.2016 kell 10.54 on J A aj O kaupluses teostatud ost summas 7.19 eurot. Eelnimetatud ostude teostamist kannatanu kaardiga …* tõendab ka internetipanga väljatrükk tl 10 II kd/ Kannatanu on avaldanud, et need ostud on teostatud varga poolt ja ilmselt jõuti need teha veel enne, kui jõudis oma pangakaardi sulgeda. Kokku on eelpool nimetatud ostude teostamisega tekitatud varalist kahju summas 103,89 eurot. Coop ja Rimi kaardide taastamine maskis 2.50 eurot. Kokku kahju kuriteoga 656,389 eurot. Samuti kinnitavad * panga turvakaamerate salvestuste vaatlused /tl 22-33 II kd/ V. E ja P. Piberman viibimist 16.07.2016 * panga sularahaautomaadi asukohaga * juures, sularahaautomaadist sularaha väljavõtmist. * panga turvakaamerate salvestuste vaatlused /tl 22-25, 33-35 II kd/ kinnitavad P. Piberman viibimist * panga sularahaautomaadi asukohaga * juures 16.07.2016 kell 3.09-3.11. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et P.Piberman on toime pannud talle süüks arvatud teo. Kohus leiab, et P.Piberman pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Ta sai enda valdusesse kannatanu pangakaardi, mida kasutas ebaseaduslikult raha väljavõtmiseks kannatanu pangakontolt ja ostude eest tasumiseks. Ta teadis, et pangakaart on talle võõras, tal ei olnud luba selle kasutamiseks. P.Piberman on Pärnu Maakohtu 07.12.2015 kohtuotsusega karistatud
lg 2 p 9 järgi /tl 8992 I kd, 37 II kd/, seega on ta varem varguse toime pannud ja isik ning tema tegu vastab
Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
Piberman on selle toimepanemises süüdi. Tsiviilhagi 4 Kannatanu V E on esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi /tl 19 II kd/, milles nõuab, et Priit Piberman`ilt mõista välja talle kuriteoga tekitatud varaline kahju kogusummas 653,39 eurot. Kahju on tekkinud seoses sellega, et 16.07.2016 P. Piberman võttis tema kaardiga sularahaautomaadist välja sularaha kokku 550 eurot ja tasus talle kuuluva * Deebetkaardiga poodides kokku 103,89 eurot ning 2,50 eurot kliendikaartide taastamisväärtus. Kohtuistungil avaldas P. Piberman, et tunnistab tsiviilhagi. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Juhindudes TsMS § 440 lg 1 ja lähtudes tsiviilhagi omaksvõtust süüdistatava poolt, leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes tuleb rahuldada ja süüdistatavalt tuleb kannatanu V.E kasuks välja mõista kuriteoga tekitatud varaline kahju 656 eurot 39 senti. II KURITEOEPISOOD Süüdistus Priit Piberman’i süüdistatakse selles, et tema tungis ajavahemikul 07.12.2015-08.12.2015 * linnas * korteris kallale E A’le, kellele lõi rusikaga näkku ning taburetiga vastu pead, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas ta kannatanu E A’le füüsilist valu ja eluohtliku tervisekahjustuse, s.o. parempoolse kõvakelmealuse verevalumi otsmikusagara ja peaaju poolkerade vahelisele alale. Samuti põhjustas ta kannatanule ninaluude nihkumisega murru, vasaku põskkoopa eesseina murru, nahaaluse verevalumi koos pehmete kudede tursega vasaku silma piirkonda, nahamarrastuse otsmikule ja paranemistunnustega haava parema kiiru piirkonda juustega kaetud peanahale ning vasakpoolse hemipleegia, samuti hematoomid seljal ja õlal. Sellise tegevusega pani ta toime tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud oht elule, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise, mis on kuriteona kvalifitseeritav
Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht. P.Piberman tunnistas end kohtus selle kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt, E. A rusikaga näkku löömist ühel korral tunnistas, aga taburetiga löömist ei mäleta. Ei olnud kaine, oli õlut ja viina tarvitanud. Riid hakkas kui A ütles, et ta on käinud Prantsuse võõrleegionis ja ütles, et ei usu. Siis vist oli mingi tüli M müntide pärast. M M’il olid mingid Elisabethi mündid, A pidi need kuskile pandimajja viima. Kohe pärast seda järgmine päev palus A’lt vabandust. Kannatanu E A on rääkinud /tl 26-27 I kd/, et 08.12.2015 olid * korteris, võtsid viina. Sinna korterisse tuli üks talle tundmatu noormees, kes hakkas rääkima, et tema olevat selle mehe naist kuskil trepi peal vägistanud. Ütles, et ei ole ja seejärel lõi see mees teda selja tagant mingi asjaga vastu pead. Siis mäletab, et oli põrandal pikali ja siis ärkas haiglas. Muidugi tundis tugevat valu kui teda vastu pead löödi. Tunnistaja M M on rääkinud / tl 36-37 I kd /, et * korteris ühise alkoholi tarbimise ajal tekkis Priidu ja E vahel tüli mingi naiste teema pärast. Siis vägivaldseks ei mindud. Andis mingid vanad mündid E’le, et ta viiks need antiiki müüki. E läks müntidega ära, kui E tagasi tuli, siis tal neid münte enam ei olnud ja raha ka talle ei andnud. Priit ütles, et tema vargaid ei salli ja Priit lõi E rusikatega, vist näkku. Mõlemad seisid püsti. E püüdis nagu vastu hakata ja siis võttis Priit köögi laua alt väikese tabureti ja lõi sellega E’le vastu pead, mille tagajärjel kukkus E põrandale pikali. Priit võttis laualt enda toodud viinapudeli ja lahkus korterist. E’l oli nägu paistes ja üks silm nagu kinni paistetanud. Enne E’l neid vigastusi ei olnud. M kutsus E’le kiirabi. Tunnistaja M. P ütluste kohaselt /I kd tl 40-41/ aasta 2015 lõpus olid * korteris. Seal oli ka E.A ja sinna tuli ka Priit. Oli päris purjus, tukkus köögis toolil, ärkas lärmi peale ja märkas, et Priit lõi köögis maas pikali olevale E’le taburetiga vastu pead. Järgmisel päeval pärast seda kui Priit oli E löönud, kutsuti talle kiirabi, sest tal hakkasid krambid. E’l oli nägu paistes. Tunnistajad M P ja M M on äratundmiseks esitamisel ära tundnud Priit Pibermani kui isiku, kes detsembris 2015 lõi * korteris E.A’d taburetiga pähe /tl 37-39, 41-43 I kd/. 5 E. A on kiirabi poolt viidud haiglasse 09.12.2014 kell 19.50 ja patsiendikaardilt /I kd tl 32-33/ nähtub, et patsiendil krambihoog? peatrauma. EMO-s uus krambihoog. Diagnoos - koljusisene vigastus, koljualune traumaatiline verevalandus ilma lahtise koljusisese haavata. 16.12.2016 on E.A läbivaadatud /tl 28-30 I kd/. Isiku näol vasaku silma ümbruses ja alul punetus, nina turses ja nina alaosa vasakule poole kooldunud. Isiku parema õlavarre ülaposas punakas, sinakasrohelised laigud. Seljal paremal pool ülaosas punakad, sinakasrohelised laigud. E.A on kirjeldanud /tl 26-27 I kd/, et haiglas tuvastati tal peapõrutus, veel olid sinikad seljal ja paremal õlal. Enne neid sinikaid ei olnud. E A suhtes on teostatud isiku ekspertiis /akt nr * 07.04.2016) /I kd tl 53-57/ ja ekspert on tervisekahjustuste kohta andnud järgneva arvamuse:
lg 1 järgi, kuna eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamine ei ole tõendamist leidnud. Kohus leiab, et kuna kohtuliku uurimise käigus ei ole tõendamist leidnud, et P.Piberman oma tegevusega tekitas E.A’le eluohtliku tervisekahjustuse, siis P.Piberman poolt
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine, mis näeb ette elule ohtliku tervisekahjustuse tekitamise, ei ole tõendamist leidnud. Kohus leiab, et muus osas on süüdistus tõendamist leidnud – P.Piberman lõi E.A’d rusika ja taburetiga ja tekitas talle oma tegevusega süüdistuses nimetatud tervisekahjustused. KrMS § 268 lg 6 kohaselt kohus võib kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni eest kaitsta. Kohus leiab, et kohtul on käesoleval juhul õigus muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kuna süüdistus muutub (kergeneb) osas, mis puudutab tekitatud tervisekahjustuse raskust, muus osas kohtus tuvastatud faktilised asjaolud ei erine süüdistuses kirjeldatust. Kohus leiab, et P.Piberman tegu vastab
Kohus leiab, et P.Piberman pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Lüües teist inimest rusikaga näkku ja taburetiga pähe, saab iga mõistlik inimene aru, et tekitab sellega teisele isikule valu. Samuti saab keskmine inimene aru, et rusikaga näkku ja taburetiga pähe lüües võib põhjustada tervisekahjustusi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
lg 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja P.Piberman on selle toimepanemises süüdi. Tsiviilhagi Kannatanu E A on esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi /I kd tl 75/, milles ta nõuab, et P. Piberman’ilt mõistetaks välja talle kuriteoga tekitatud varaline kahju 117 eurot. Kannatanu on avaldanud /I kd tl 74/, et P.Piberman rünnaku järel viibis ta SA L Haiglas ravil ja selle aja eest pidi maksma kokku 117 eurot. Tl 75 I kd L Haigla arve näitab, et voodipäevade maksumus oli 117 eurot. Kohtuistungil avaldas P. Piberman, et ei vaidle kannatanu esitatud tsiviilhagile vastu. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Juhindudes TsMS § 440 lg 1 ja lähtudes tsiviilhagi omaksvõtust süüdistatava poolt, leiab kohus, et kannatanu E.A tsiviilhagi kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudes tuleb rahuldada ja süüdistatavalt tuleb kannatanu kasuks välja mõista kuriteoga tekitatud varaline kahju 117 eurot. III KURITEOEPISOOD Süüdistus 7 Priit Piberman`i süüdistatakse selles, et tema tungis 15.02.2016 õhtul kella 21.00-22.30 paiku * linnas * korteris kallale M P’ele, kellele lõi mitmel korral rusikaga ja jalaga näkku ning tühja õllepudeliga vastu nägu. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas ta kannatanu M P’le füüsilist valu ja lühiajalise mitteeluohtliku tervisekahjustuse, s.o ninaluude killustunud murru koos nina vaheseina vasakule nihkega ja vasaku silma nurka 0,5 cm kõverate servade ja nurkadega nahahaava. Sellise tegevusega pani Priit Piberman varem teise inimese tervise kahjustamise toime pannud isikuna toime teisele inimesele valu ja tervisekahjustuse tekitamise, s.o
Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht M P kohta on 16.02.2016 kell 00.53 koostatud EMO patsiendikaart /tl 7-8 I kd/, mille kohaselt obj. leid – väliselt ninaluude deformatsioon, palpatoorne valulikkus nina seljal. Vasaku silma nurgas 0,5 cm kõverate servadega ja nurkadega nahahaav. Ninaluude killustunud murd koos nina vaheseina vasakule nihkega. M P on läbi vaadatud 16.02.2016 kell 2.10 /tl 4-6 I kd/ ja on tuvastatud, et M.P vasak silm on plaasterdatud, vasaku kulmu sisenurgas lõikehaav. M.P seljas oleva jope varrukad ja jalas olevad teksad verekahtlase määrdumisega. Eelkirjeldatud dokumendid tõendavad M.P’l 16.02.2016 süüdistusaktis nimetatud tervisekahjustuste olemasolu. Edasi uurib kohus, ka need tervisekahjustused tekitas M.P`le P. Piberman. P.Piberman tunnistas kohtus end selle kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt. Tunnistab M.P löömist käe ja jalaga, õllepudeliga löömist ei tea. Ei mäleta, et sihuke asi nagu oli. Löömine toimus korteri koridoris, P oli püsti. Korteri koridoris ei olnud kilde. Ei mäleta, millest riid tekkis. On kannatanu ees vabandanud, kannatanu võttis vabandused vastu. Kannatanu M.P on rääkinud /tl 2-3, 11-13 I kd/, et 15.02.2016 jõid hommikust saadik L.K korteris, seal oli ka M.M. Korterisse tuli ka Priit. Priit käis korterist ära vahepeal ja kui tagasi tuli, oli silmnähtavalt alkoholijoobes. Kuna Priit räuskas väga valjuhäälselt, kutsus talle politsei ja politsei viis Priidu ära. Kui Priit tagasi tuli, oli tema peale vihane, M lasi Priidu korterisse. Oli taga magamistoas madratsil pikali ning Priit ronis tema rindkere peale ning lõi teda rusikaga näkku kaks korda ning hiljem jalaga sama arv kordi näkku. Mingi hetk haaras Priit tühja õllepudeli ja viskas selle vastu tema pead kildudeks, sellest tuligi haav silma juurde. Löökide tagajärjel tundis tugevat valu näo piirkonnas, eriti intensiivselt ninal ning vasaku silma nurgas. Lahkus sealt korterist. Hiljem kutsus endale kiirabi. 22.02.2016 on M.P rääkinud, et vigastused, mis Priit talle löömisega tekitas, hakkavad juba paranema, õmblustest tuleb varsti niidid välja võtta. Ninaga on kõik korras, nina enam valus ei ole. Silmade all on veel õrnad sinikad. Ei ole Priidu peale vihane, Priit on tema käest selle löömise pärast ka vabandust palunud. Tunnistaja M M on rääkinud /tl 15-17 I kd/, et Priit on M’le ühe korra * korteris kallale läinud, neil oli viinavõtmise käigus mingi tüli. Oli ka ise alkoholi tarvitanud, hästi ei mäleta. M oli tagatoas mati peal, ise kismat pealt ei näinud, hiljem olid põrandal maas pudelikillud, millised tema ära koristas. Nägi, et M ninast tuli verd ja M ütles, et Priit oli löönud teda rusika või pudeliga, täpselt aru ei saanud, M oli väga purjus. Kohus leiab, et kannatanu M.P kirjeldus P.Pibermani poolt kasutatud vägivallast vastab kannatanul esinenud vigastustele. M.P’l esinenud vigastused ei saa tekkida ühekordsel rusikaga löömisel. Samuti kinnitavad M. P ütlusi tunnistaja M. M ütlused, et M’il peale tüli ninast verd jooksis. M.M ja M.P mõlemad kinnitavad, et tüli toimus tagatoas ja M.M kinnitas, et pärast olid toa põrandal killud. M.P on kinnitanud, et P.Piberman lõi teda pudeliga, mis kildudeks läks. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistaja M.M ütlustega, M.P patsiendikaardi ja läbivaatusega on tõendamist leidnud P.Piberman poolt talle süüks arvatava kuriteo toimepanemine. 8 Kohus leiab, et P.Piberman pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Lüües M.P’d korduvalt rusikaga, jalaga näkku, visates teda pudeliga, möönis ta vähemalt, et selline tegevus tekitab valu ja võib kaasa tuua tervisekahjustusi. P.Piberman tegu vastab
lg 2 p 3 sätestatud teo objektiivsele koosseisule, kuna P.Piberman oli detsembris 2015 oma tegevusega kahjustanud E.A tervist. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
Piberman on selle toimepanemises süüdi. Kannatanu Mart Piirak tsiviilhagi ei ole esitanud. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.
lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
lg 2 p 1 näeb ette karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. P. Piberman on toime pannud kolm teise astme kuritegu, s.h kaks kehalist väärkohtlemist. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. Kohus leiab, et kannatanu V.E episoodis on P.Piberman süü keskmisest väiksem, tekitatud kahju ei ole väga suur. Kehalise väärkohtlemise episoodides on P.Piberman süü keskmine. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et süü ei ole suur kuna tegemist oli olmetülidega, mis tekkisid ühise alkoholitarvitamise käigus. P.Piberman ilmselgelt ei kontrolli oma käitumist joobes ja ei oska joobes olles konflikti sattudes hoiduda vägivalla kasutamisest teise konflikti osapoole suhtes. Lõi mõlemat kannatanut korduvalt, ka näo-pea piirkonda, mis on elutähtis organ. Mõlemad kannatanud pidid seoses tervisekahjustuse tekitamisega pöörduma haiglasse. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Kannatanute M.P ja E.A puhul ka kannatanuga leppimine. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. P. Piberman on varem kriminaalkorras karistatud isik /I kd tl 85-88/ – 07.12.2015 karistas kohus P. Pibermani
lg 2 p 9 järgi vangistusega 5 kuud (ära kandmata karistus 4 kuud 24 päeva), mille kandmiselt kohus vabastas P. Pibermani
Pibermani katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustades teda täitma kontrollnõudeid /tl 89-92 I kd/ ja
Katseaeg oleks kestnud kuni 06.06.2017. Seega on kuriteod toime pandud katseajal ja E.A’ga seotud episood eelmise kohtuotsuse kuulutamise järgselt. Katseajal oli P.Pibermanil kohustuseks mitte tarvitada alkoholi. P.Piberman tunnistas ise kohtuistungil, et kõik kuriteod on toime pannud alkoholijoobes. Viimasel ajal ei ole alkoholi tarvitanud, Samaarias ei tohi tarvitada ja pole isu ka. 9 P.Piberman rääkis kohtus, et õpib 9.klassis, elab Samaarias ja seal teeb ka igapäevaselt tööd. On vabaabielus ja ülalpidamisel on 2,5 aastane laps. Kohus leiab, et ka karistuse üldpreventiivne eesmärk P. Pibermani karistuse mõistmise puhul on oluline, sest kuigi kaks kuritegu on toime pandud tuttavate suhtes ühise alkoholitarvitamise käigus, on üks kuritegu toime pandud ka juhututtava suhtes. Kohus leiab, et P.Pibermani tuleb karistada mõlema kuriteo eest vangistusega, arvestades nii süü suurust kui karistuse eripreventiivset eesmärki. Kuna kriminaalasi lahendati kohtus lühimenetluse korras, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel P. Pibermanile mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra. Kuna P.Piberman pani kuriteod toime katseajal, siis tuleb talle mõista
lg 2 alusel liitkaristusena vangistus.
lg 5 annab võimaluse liitkaristusena mõistetud vangistus asendada üldkasuliku tööga
P.Piberman on kohtuistungil avaldanud, et on nõus tegema üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et P.Pibermanile kohtu poolt mõistetav vangistus on võimalik asendada üldkasulliku tööga. P. Pibermani on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ühel korral. Ilmselgelt on suurim riskifaktor uute kuritegude toimepanemise osas alkoholi tarvitamine P.Piberman poolt. Juba eelmise kohtuotsusega oli P.Pibermanile pandud kohustus mitte tarvitada alkoholi, sellest ta kinni ei pidanud, pannes uued kuriteod toime alkoholijoobes. Ka seekord tuleb P.Pibermanile panna kohustuseks mitte tarvitada alkoholi. Kohus leiab, et kuna üldkasuliku töö tegemise ajal on P.Piberman kriminaalhooldusametniku järelevalve all, siis tuleks P.Piberman suhtes kasutada kriminaalhoolduse kasutuses olevaid mõjutusvahendeid alkoholi tarvitamise probleemi lahendamiseks, m.h ka sotsiaalprogrammi, mis aitaks mõista alkoholitarvitamise probleemi olemasolu või aitaks kaasa selle probleemi lahendmaisele, läbimine. Eelmise kohtuotsusega oli P.Pibermanile pandud katseajaks kohustus mitte tarvitada ega omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et P.Piberman oleks eelnimetatud aineid tarvitanud, ka karistusregister ei näita ühtki karistust narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise või käitlemise eest. Seega kohus käesolevas otsuses nimetatud kohustust ei määra. Kohus leiab, arvestades kehalise väärkohtlemiste asjaolusid, et P.Pibermanil tuleb keelata viibimine * *, korteris, kus ta need kuriteod toime pani, tarvitades eelnevalt hilisemate kannatanutega koos alkoholi. Kohus leiab, et selline keeld võiks vähendada uute kuritegude toimepanemise riski. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et P.Pibermanile mõistetav vangistus on võimalik asendada üldkasuliku tööga. TÕKEND Priit Piiberman suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 20-21 I kd, tl 50 II kd/, tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsus tuleb peale jõustumist saata Eesti Haigekassale teadmiseks. ASITÕENDID Asitõendina on vaadeldud CD plaadil olevat panga turvakaamera salvestusi /tl 24-35/. Asitõend on kriminaaltoimiku tagakaane küljes ümbrikus. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta CD plaat kriminaalasja materjalide juurde. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 10 Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Priit Piiberman’ilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1,5x470=705 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale Peep Rajavere P. Piberman kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu 96 eurot /tl 54-56 II kd/, 168 eurot /t l78-79 II kd/, kokku 264 eurot. Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 ja käesolevas kriminaalasjas on isiku ekspertiisi tasu 84 eurot (akt nr 16E-LäI0017 07.04.2016) /tl 58 I kd/. Kaitsja leidis, et ekspertiistasu tuleb jätta riigi kanda, kuna ekspertiisakt on kõlbmatu tõend ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Kohus jättis tõendina kõrvale vaid eskperdiarvamuse ühe punkti, muus osas oli ekspertiisakt tõendina kõlbulik. Kohus leiab, et ekspertiisitasu tuleb P.Pibermanilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.